Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4), teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

N.P-le on esitatud süüdistus selles, et tema, olles eelnevalt hoiatatud enne ütluste sisulist andmist teadvalt valeütluse andmise eest ettenähtud kriminaalvastutusest KarS § 320 järgi, mida ta on kinnitanud oma allkirja, andis 19.12.2013 tunnistajana väärteoasjas nr 4-135235 valeütlused selle kohta, et 11.04.2013 oli ta Privaadis ning tarvitas alkoholi xxx. Kella 23.30 ajal palus xxx, et keegi ta koju viiks. xxx tuli mingi noormehega, keda ta nägi esimest korda. Noormees istus rooli, tema kõrvalistmele ja xxx juhi taha. Neid pidas kinni politsei, küsiti juhi dokumenti, noormees andis midagi, paluti puhuda alkomeetrisse ja noormees sõitis järsku minema. Sõitsid Kuremäe poole, auto tegi pirueti ja jäi seisma. Kõik jooksid autost metsa. Oma tegevusega pani N.P toime tunnistaja poolt väärteomenetluses teadvalt vale ütluste andmise, s.o kuriteo, mis on kvalifitseeritav KarS § 320 lg 1 järgi. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus N.P süüditunnistamist KarS § 320 lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks rahalise karistuse 30 päevamäära ulatuses (arvestades miinimumpäevamäära 10 eurot) s.o. summas 300 eurot. KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus Y.N.P suhtes tingimis kohaldamata, kui Y.N.P ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav N.P on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb N.P süüdi tunnistada KarS § 320 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb N.P-lt välja mõista riigituludesse menetluskulud, s.o, kaitsjatasu ja sundraha. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.