Toimik nr 1-08-16551
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2016 Jõhvi kohtumajas
Kohtuasja number
1-08-16551
Kohtunik
Larissa Prokopenko
Sekretär, tõlk
Ingrid Koddo, Olga Nõmmemees
Prokurör
Ave Arnim (kirjalik arvamus)
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Aleksei J.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega
Asja läbivaatamise kuupäev
13.06.2016 avalikul kohtuistungil
Süüdimõistetu
Aleksei J.F, isikukood: 38709213715, xxx
Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta Aleksei J.F talle mõistetud vangistusest tingimisi elektroonilise järelvalvega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 18.04.2016 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Aleksei J.F tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valvega. Aleksei J.F on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 24.11.2011 kohtuotsusega KarS § 114 p 1; § 257 järgi ja karistatud KarS § 64 lg 1, § 65 lg 2 alusel vangistusega 11 aastat 7 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise algus 08.07.2008 ja lõpp 07.03.2020.
1(4)
Aleksei J.F andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (lk 114). Kinnipidamisasutusest Aleksei J.F kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral asub kinnipeetav elama ema juurde aadressile xxx, kus elab ka tema alaealine õde. Ema andis nõusoeku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Korter vastab elektroonilise valve tingimustele. Õppis xx. klass jäi lõpetamata, 6 kuud õppis Narva Kutseõppekeskuses infotehnoloogiat. Isik õpib käesoleval ajal keevitaja eriala. xxx tasemel, soovib omandada B2 taseme. Isiku sõniul on töötanud xxx xxxja tegi pidevalt juhutöid. On tegutsenud xxx ehitustöödega. Isikul on tasumata rahalisi nõudeid. Vangistuses varasemalt keeldunud töötamisest. On töötanud majandustöödel koristajana. Läbinud sotsiaalprogrammid xxx, Agressiivsuse asendamise treeningu ja xxx. Isikul on toetav sotsiaalne võrgustik ema ja õdede näol. Vabaduses suhtles onudega, kes on kriminaalkorras karistatud, enam nendega ei suhtel. Tema suhtlusringi kuuluvad kuritegeliku mõtteviisiga isikud. Soovib edaspidi nendega suhtelmist vältida. Pani toime vägivallakuritegusid alkoholijoobes. Tunnistab alkoholi probleemi olemasolu, on motiveeritud oma käitumist muutma. Alkoholijoobes on impulsiivne, ei suuda kontrollida oma emotsioone. Tunnistab tegu ja kehtseb. On kriminaalkorras karistatud 2 korda, vangistuses viibib teist korda. Olles kriminaalhooldusel sooritas uue kuriteo. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Isik on avalikkusele kõrgohtlik, ohustatud on kogu ühiskond. Oht on kõige tõenäolisem, kui isik on alkoholijoobes või tekib konflikt. Sooduisteguriks on alkohol. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 21%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 40%. Vangla ei toeta Aleksei J.F ennetähtaegselt vabastamist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama aadressile xxx, kus elavad tema ema ja alaealine õde. Tegu on 3-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valveseadme paigaldamise nõuetele. Ema on nõus elektroonilise valveseadme paigaldamisega. Kinnipeetaval on vabanemisel garanteeritud töökoht xxx. Kriminaalhooldusel oleku ajal rikkus kontrollnõudeid ja pani toime uue kuriteo. Aleksei J.F taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokurör pole nõus isiku ennetähtaegse vabastamisega elektroonilise järelevalve alla. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamuse ja arvestades prokuröri kirjaliku arvamust, leiab, et Aleksei J.F tuleb jätta elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.
2(4)
Süüdimõistetu on 2 korral kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab teist korda. Kriminaalhoolduse ajal pani toime uue kuriteo. Kehtivad distsiplinaakaristused puuduvad. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Kohus on veendumusel, et ei ole usutav, et karistus oleks isiku puhul täitnud piisavalt eesmärki ning et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Ta pani toime raske isikuvastase kuriteo. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses asunud eriala omandama ning õpib hetkel keevitajaks. Samuti on positiivseks asjaolu, et ta on osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening, Agressiivsuse asendamise treeningu xxxx. Märkimist väärib ka asjaolu, et isikul puuduvad vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused. Viimane distsiplinaarkaristus määrati 13.05.2015. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Seega hindab kohus positiivselt isiku head käitumist kinnipidamisasutuses, mis iseloomustab asjaolu, et kinnipidamisasutus mõjub isikule distsiplineerivalt ja avaldab positiivset mõju. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib süüdimõistetu elama asuda ema juurde aadressile Gerassimovi 22-24, Narva. Ema andis nõusoleku isiku asumiseks ja elektroonilise valveseadme paigutamiseks nimetatud aadressile. Ennetähtaegse vabanemise korral on isikule garanteeritud töökoht ettevõttes xxx Isiku lähivõrgustik koosneb õdedest ja emast. Kohus loeb positiivseks asjaolu, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik ning kindel vabanemisjärgne eluja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid (isik pani toime raske isikuvastase kuriteo isikute grupis), korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on 2 korda kriminaalkorras karistatud ja pani katseajal toime uue kuriteo, ei ole kohtul alust arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Kohus on veendumusel, et võimaluse tekkimisel eiraks süüdimõistetu ühiskonnas kehtestatud reegleid. Suureks ohuteguriks on alkoholi tarvitamine. Sellele asjaolule viitavad ka tema varasemate kuritegude toimepanemine omakasu eesmärgil. Samuti oli vabaduses isiku suhtlusringkonnas kriminaalkorras karistatud isikuid, kellega süüdimõistetu võib taas suhtlema hakata ning mida kohus arvestab kui potentsiaalset ohtu uute kuritegude toimepanemisel. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete käitlemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe ühtki alust, miks sellist isikut tuleb vabastada enne tähtaega, ja kuidas kriminaalhooldus saaks maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimuvaid reegleid ja norme ning keskendub pigem kiiretele lahendustele, sealjuures tagajärgedele mõtlemata.
3(4)
Samas nähtub Viru Vangla koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kinnipidamisasutuses asunud eriala omandama, õppinud riigikeelt, samuti on viimasest distsiplinaarkatistusest möödas üle aasta. Seega leiab kohus, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 08.05.2020, ärakandmiseks on veel üle 3 aasta 8 kuu, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, omandada eriala ja täiendada riigikeele oskust, osaleda sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Kohus hindab süüdimõistetu pingutused (hariduse omandamine, lähedaste toetus, kindel töö- ja elukoht ning kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine) küll kiiduväärseks, kuid leiab, et nimetatu ei ole käesolevalt tema ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eriti kaalukaks peab kohus siinkohal asjaolu, et kuritegu, mille eest süüdimõistetu käesoleval hetkel karistust kannab, ei olnud juhuslikku laadi. Tegemist oli tahtlikult grupis toime pandud raske kuriteoga. Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Aleksei J.F temale Viru Maakohtu 24.11.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.