Ärakiri Kriminaalasi nr 1-08-16551
Kohus
Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja
19. detsember 2012, Rakvere kohtumaja
koht Kohtuasja number
1-08-16551
Kohtunik
Heli Väinaste
Kohtuistungi sekretär
Enjar Malm
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Prokurör
Enn Pustak
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
D.A , isikukood xxx, kodakondsuseta, põhiharidus, elukoht xxxx Karistuse kandmise algus 08.07.2008 ja lõpp 08.07.2013
Jätta D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.10.2012 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Käesoleval ajal kannab D.A karistust Viru Maakohtu 24.11.2011 kohtuotsuse kohaselt, mille järgi on ta süüdi tunnistatud KarS § 121 järgi ning talle mõisteti karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. D.A tunnistati süüdi KarS § 257 järgi ning talle mõisteti
karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel, kergema karistuse raskeima karistusega katmise teel, mõisteti D.A-le karistuseks 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.01.2010.a. kohtuotsusega mõistetud karistus (KarS § 200 järgi 4 aastat vangistust ja KarS § 121 järgi 6 kuud vangistust) ning Viru Maakohtu 08.06.2011 mõistetud karistus (9 kuud 14 päeva vangistust) ning üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõisteti D.A-le lõplikuks liitkaristuseks 5 (viis) aastat vangistust. Vastavalt KarS § 68 lg 1, arvati karistuse tähtaja hulka eelvangistuse aeg ja karistuse kandmise tähtaega arvestati alates 08. juulist 2008 aastast, tõkend – vahi all pidamine - jäeti muutmata. Kinnipeetavat D.A on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Varasemalt on teda karistatud röövimiste, avaliku korra rikkumise ja kehalise väärkohtlemise eest. Olles vangistuses, pani D.A toime uued kuriteod vanglateenistuse ametnike suhtes. Karistusregistri andmetest nähtuvalt on D.A väärtegude toimepanemise eest 2-l korral karistatud. Käesolevaks ajaks on kinnipeetav talle mõistetud karistusest ära kandnud enam kui 4 aastat 5 kuud ja kanda jääb veel enam kui 6 kuud vangistust. Kinnipeetava individuaalse täitmiskava raames on D.A 08.06.2010 vestelnud sotsiaaltöötajaga, 12.07.2010 on toimunud vestlus suitsetamisest loobumise teemal, 15.07.2010, 03.08.2010 ja 06.09.2010 on toimunud vestlused julgeolekutöötajaga. Kinnipeetavaga on 17.08.2010 toimunud psühholoogiline nõustamine. 22.12.2010 on D.A suhtes läbi viidud riigikeele testimine (testitud tase 0). 18.03.2011 on kinnipeetaval toimunud vestlus julgeolekutöötajaga seoses provokatiivse käitumise ja selle tagajärgedega. 01.04.2011 on kinnipeetaval toimunud vestlus inspektor-kontaktisikuga (kinnipeetava individuaalse täitmiskava vahekokkuvõte). 25.07.2011 ja 17.08.2011 on kinnipeetaval toimunud vestlused inspektor-kontaktisikuga käitumise teemal. 25.01.2012, 10.07.2012 ja 25.10.2012 on kinnipeetaval toimunud vestlused psühholoogiga. Kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast lähtuvalt on isikut 3-l korral määratud majandustöödele, nendest 2-l korral ta keeldus tööst, kolmandat korda tööle määramise käskkirja ei jõutud rakendada, kuna isiku suhtes rakendati vangistusseaduse § 69 tulenevaid täiendavaid julgeolekuabinõusid julgeoleku kaalutlustel peale vanglaametniku ründamist. Isik ei sobi grupitöösse, seetõttu ei ole omandanud eesti keelt. Isikule on sobivad vaid individuaalsed tegevused. Kinnipeetaval D.A on 93 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. D.A asub vanglast vabanemisel elama kolmetoalisse korterisse aadressile xxxx, kus elavad ema ja õed. Üks õdedest ei ela seal pidevalt, töötades xxxx. Kinnipeetava sõnul enne vangistust elas ta perioodiliselt ka onu juures. Kriminaalhooldusametniku andmetel ei soovinud kinnipeetava ema L K temaga kohtuda, mistõttu vesteldi telefonitsi. Sellest saab järeldada, et ema ei ole huvitatud poja vabanemisest enne tähtaega. D.A on lõpetanud xxxx, väites, et asus õppima 9. klassi ja paralleelselt õppimisega tegi juhutöid, kuna puudus materiaalne kindlustatus. Ta puudus palju koolist, mistõttu jäi 9. klass lõpetamata. Enne vangistust töötas ta väidetavalt ehitusel mitteametlikult, kuna oli alaealine. Peale vabanemist on isikul tema sõnade kohaselt võimalus taastada xxxx. Varemalt ei ole isikul jätkunud püsivust töötada, mistõttu ta on perioodiliselt teinud juhutöid. Kinnipeetava ema saab xxxx ja pere 2 last saavad xxxx. Kuna sissetulekud on väikesed ja korrapäratud, siis ei ole D.A vangistuse jooksul materiaalselt toetatud. Vabaduses olles raiskas kinnipeetav raha mõtlematult, kulutamine oli seotud sõltuvusega. Isikul on tasumata võlanõudeid 2555 euro ulatuses. Osa kuritegudest on kinnipeetav toime pannud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Vabanemise korral isikul garanteeritud töökohta ei ole.
Kinnipeetava vend A K viibib praegu kinnipidamisasutuses. D.A perekonda kuulub veel 3 õde, isa on surnud. D.A väitel on peres probleeme põhjustanud tema vend, samuti on olnud ja võib edaspidigi olla peres konfliktide põhjuseks vähene materiaalne kindlustatus. Kinnipeetava väitel on onu nende perele ja talle moraalseks toeks, samuti on onu peale vabanemist valmis teda moraalselt toetama. Isik ise tunnistab, et tal on kriminaalse taustaga sõpru. Enamus isiku- ja varavastaseid kuritegusid on kinnipeetav toime pannud alkoholijoobes. Isik tunnistab, et alkohol on olnud varem probleemiks. Kinnipeetav soovib vabaduses hakata tegelema spordiga, ta soovib leida kriminaalse minevikuta sõbratari ja asuda tööle. Ema väitel on D.A mõjutatav ning ei ole võimeline oma emotsioone kontrollima. D.A mõjutab ning õhutab oskuslikult teisi kaaskinnipeetavaid distsipliinirikkumistele. Kinnipeetav ei mõista oma tegude tagajärgi, tema analüüsimisoskus on puudulik. Ta võib olla ettearvamatult agressiivne. Kriminaalhooldusesse suhtub isik passiivselt ja usaldamatult, ta ei täitnud vajalikke nõudeid. Kinnipeetav on mitu kuritegu toime pannud vanglas ametnike vastu (sõimamine, ähvardamine, ründamine). Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust on uue mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul 61%, vägivalla komponendiga uue kuriteo sooritamise tõenäosus sama aja jooksul on 64%. Viru Vangla ei toeta D.A ennetähtaegset vabanemist kriminaalhoolduse alla. Kui kohus otsustab kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, siis uue kuriteo riski maandamiseks teeb vangla ettepaneku kohaldada talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. Kriminaalhooldusametnik oma arvamuses märgib, et kohtuotsustest tulenevate andmete põhjal saab järeldada, et D.A suhtlusringkonnas on olnud teda negatiivselt mõjutanud isikud, kuna kuriteod on toime pandud peamiselt grupis. D.A on peale vabanemist võimalus taastada xxxx, sest varasemalt oli talle määratud xxxx. Kriminaalhooldusele oli D.A määratud Viru Maakohtu 18.12.2007 otsusega, kuid juulis 2008 võeti ta vahi alla ning tingimisi vangistus liideti Viru Maakohtu 18.06.2009 otsusega. Kui kohus otsustab kinnipeetava vabastada tingimisi enne tähtaega, siis riskide maandamiseks teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku panna talle KarS § 75 lg 2 p 2,4,7,8 sätestatud kohustused. D.A avaldas soovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta soovib leida töökoha ja asuda tööle. D.A väitel on tema käitumine vanglas juba 0,5 aastat olnud eeskujulik. Ta loodab vabaduses saada hakkama. Kinnipeetav tunnistas, et kriminaalhoolduse all olles ei täitnud ta kõiki kontrollnõudeid, kuid ta on nüüd rohkem täiskasvanum. Prokurör ei toetanud kinnipeetava D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. D.A on kohtulikult karistatud 6-l korral, viimased kuriteod on toime pandud katseajal. Karistuse kandmise ajal on teda 93-l korral karistatud distsiplinaarkorras. Vangla ka ei toeta D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist, lugedes teda ohtlikuks nii vanglas kui vabaduses. KarS § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, prokuröri ning tutvunud Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu D.A ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat on 6-l korral kriminaalkorras karistatud. Ta pani esimese kohtuotsusega määratud katseajal toime uue kuriteo, samuti on ta vangistuses olles ja
karistust kandes toime pannud uusi kuritegusid vanglateenistuse ametnike suhtes. Viru Vangla iseloomustusest nähtuvalt on kinnipeetaval 93 kehtivat distsiplinaarkaristust erinevate rikkumiste eest. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-191-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes ei suuda vangistuses seaduskuulekalt käituda, ei suuda vabaduses olles seda ammugi. Kohtul puudub veendumus selles, et vabastades kinnipeetava D.A vangistusest tingimisi enne tähtaega, suudab ta nüüd katseaja läbida nõuetekohaselt. Kinnipeetaval puudub vabaduses garanteeritud töökoht. Kohtu arvates eksisteerib reaalne oht, et tööle mittesaamisel, seega legaalse sissetuleku puudumise korral, samuti arvestades alkoholisõltuvust, ettearvamatut agressiivsust, tutvusringkonda muuhulgas kriminaalkorras karistatud isikute näol ja mõjutatavust, et D.A võib toime panna uusi kuritegusid. Ka Viru Vangla ei toeta D.A ennetähtaegset vabastamist kriminaalhoolduse alla, sest isik on kõrgohtlik nii vanglas kui ka vabaduses ning eksisteerib suur tõenäosus, et järgmise 2 aasta jooksul paneb ta toime uue kuriteo. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76; KrMS § 426, 432, 384, 387. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
/allkiri/
Heli Väinaste
/allkirjastatud digitaalselt/
Irina Golubev
Kohtumäärus jõustus 18. jaanuaril 2013. a. Nooremreferent
Irina Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.