Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. detsember 2012, Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-08-16551
Kohtukoosseis
Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau
Kriminaalasi
Aleksei N.L süüdistuses KarS § 263 p 1,3,4, § 114 p 1 järgi; N.L süüdistuses KarS § 263 p 1,4; § 257 järgi; H.V süüdistuses KarS § 257, § 307 lg 1 järgi; P.L süüdistuses KarS § 307 lg 1 järgi üldmenetluses.
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 30. oktoobri 2012 kohtumäärus kriminaalasjas välja mõistetud kulude tasumise pikendamisest keeldumine
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Aleksei N.L-i määruskaebus
Juhindudes KrMS § 390 jätta Viru Maakohtu 30. oktoobri 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu Aleksei N.L-i määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik Viru Maakohtu 24.11.2011 otsusega tunnistati Aleksei N.L süüdi KarS § 114 p 1 järgi, mõistes karistuseks 11 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 26.01.2010 otsusega mõistetud karistus ning lugedes kergema karistuse raskemaga kaetuks, mõisteti A. N.L-ile karistuseks 11 aastat vangistust. KarS § 74 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust karistuse ärakandmata osa, 7 kuud ja 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks karistuseks 11 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Sama otsusega mõisteti A. N.L-ilt välja menetluskuluna sundraha 695 eurot ja 5 senti. Kaitsja T. Massalina
poolt kohtulikul arutamisel osutatud õigusabi eest 1994 eurot ja 5 senti jäeti KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Viru Maakohtu otsus jõustus Riigikohtu 14.09.2012 kohtumäärusega. 16.10.2012 esitas A. N.L Viru Maakohtule taotluse pikendada kriminaalasjas välja mõistetud kulude tasumist aasta võrra, kuna ta ei tööta praegu ja on vanglas. Viru Maakohus jättis oma 30.10.2012 määrusega A. N.L-i taotluse rahuldamata. Esimese astme kohtu otsuse sisu Maakohus osundas KrMS § 432 lg-le 1 ja sedastas, et tegemist on kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuse lahendamisega, mida on võimalik teha kirjalikus menetluses pooli kohtusse kutsumata. Maakohus selgitas, et KrMS §-s 424 on sätestatud, et mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise kuupäeva või määrata selle tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. A. N.L on põhjendanud oma taotlust sissetulekute puudumisega vanglas viibimise tõttu. Maakohus osundas vangistusseaduse §-le 38, mille kohaselt kindlustab vangla juhtkond võimaluse korral kinnipeetava tööga, arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kohtu hinnangul ei ole karistuse kandmine vangistuses asjaoluks, mille tõttu oleks põhjendatud menetluskulude tasumise pikendamine. Kohus pidas seejuures kaalukamaks sissenõudja huvi saada tema kasuks mõistetud summad süüdimõistetult kätte võimalikult kiiresti. Kohus võttis arvesse ka A. N.L-i karistuse tähtaega 11 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Määruskaebuses esitatud taotluse sisu Maakohtu otsuse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu A. N.L, kes taotleb tühistada Viru Maakohtu määrus, millega jäeti rahuldamata tema taotlus pikendada kriminaalasjas välja mõistetud kulude tasumist aasta võrra ja teha uus määrus, millega tema taotlus rahuldada. Ta selgitab, et viibib vanglas, kus kannab 11 aasta 7 kuu ja 28 päeva pikkust karistust. Käesoleval ajal ta ei tööta ja tööotsimine langeb ära, kuna lähiajal kavatseb ta läbida sotsiaalprogrammid ning asuda õppima, samuti omandada keskhariduse või kutse, et tulevikus rakendada saadud teadmisi tööle asumisel. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Seega ei pidanud kohus vajalikuks sundraha maksmist pikendada ega ajatada. Ringkonnakohus selgitab, et rahalise karistuse täitmise tähtaja pikendamise vajadus võib tõusetuda juhul, kui süüdimõistva otsuse tegemisel ei esinenud karistuse ajatamise materiaalõiguslikke eeldusi, mis ilmnevad hiljem, juba kohtulahendi täitmise faasis. Nendeks põhjusteks võivad olla eelkõige muudatused süüdlase majanduslikus olukorras või muud uued asjaolud.
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.