Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi võtta osa Aleksei H.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, Aleksei H.R-i ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 17.12.2018 kohtuistungil selgitas Aleksei H.R, et antud hetkel töötab ta vanglas ning xxxx. Ta on avavanglas. Kui teda vabastatakse tingimisi enne tähtaega, siis ta on valmis täitma kõiki temale määratud kohustusi. Alkoholiprobleemi osas arvab, et tal enam seda probleemi ei ole. Aleksei H.R on varem kriminaalhooldusel olnud, kuid ta pani kriminaalhoolduse ajal toime uue kuriteo (Aleksei H.R täpsustab, et see oli 10 aastat tagasi). Ta soovib elada paremini ning teha selleks kõik võimaliku. Enam tal distsiplinaarrikkumisi ei olegi. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohtu hinnangul võib kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi hinnata heaks. Aleksei H.R on olemas kindel vabanemisjärgne elukoht ning tal on olemas vabanemisjärgne garanteeritud töökoht. Positiivseks tuleb lugeda sedagi, et Aleksei H.R-i ema on valmis teda materiaalselt toetama. Aleksei H.R-i näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga. Karistusregistrist nähtub, et tal on käesoleval ajal 2 kehtivat kriminaalkaristust. Esimesel korral tunnistati Aleksei H.R süüdi avaliku korra raske rikkumise eest ning kohus andis talle võimaluse kanda temale mõistetud karistust vabaduses kriminaalhoolduse all. Kriminaalhooldus ei täitnud oma eesmärki, sest Aleksei H.R rikkus kriminaalhoolduse nõudeid pannes katseajal toime uued kuriteod, sh raske I astme vägivaldse kuriteo (peksis ja pussitas noaga kannatanut, mille tagajärjel viimane suri). Katseajal uue väga raske kuriteo toimepanemine viitab, et isik ei mõtle oma tegude tagajärgedele ning viitab, et kriminaalhooldusele allutamine ei pruugi olla piisav vahend, et isik oma vigasid ei kordaks ning uusi kuritegusid toime ei paneks. Tõsi, käesolevaks ajaks on Aleksei H.R kandnud oma esimest vanglakaristust juba rohkem kui 10 aastat, kuid kohus ei saa kuidagi mööda vaadata, et kinnipeetava käitumises on vangistuse jooksul toimunud positiivsed muutused alles hiljuti. Aleksei H.R paikneb enda sõnul nüüd avavanglaosakonnas ning viimase aasta jooksul ei ole kinnipeetavat distsiplinaarkorras karistatud, kuid kinnipeetava iseloomustuses on märgitud, et varasemalt on esinenud nii korralduste eiramist, vanglaametnike solvamist kui ka kaaskinnipeetava ründamist. Kohtu hinnangul on positiivne , et kinnipeetav on hakanud ellu viima muudatusi, mis aitavad kaasa õiguskuulekama eluviisi kujundamisele. Lisaks on Aleksei H.R täitnud temale individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke – kinnipeetav on läbinud kinnipidamisasutuses sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, omandanud keevitaja eriala, õppinud riigikeelt ning osalenud riskipõhistel vestlustel kuritegeliku käitumise teemal. Aleksei H.R-i puhul on kuritegude toimepanemise soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine, sest kohtuotsusest nähtuvalt pani Aleksei H.R raske isikuvastase kuriteo toime alkoholijoobes. Vangla on märkinud, et kinnipeetav võib muutuda alkoholi tarvitades emotsionaalselt tasakaalutuks, kaotada enesevalitsuse ning käituda vägivaldselt. Kohus hindab positiivselt, et