Üldohtlikud süüteod › Tulirelva ja laskemoonaga seotud süüteod

1-16-4052 SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700043624 ning selgitus „Arvi Kiik 1-16-4052 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid xxx pakki) – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 391 padrunit ja 5 sütikut hävisid ühe ekspertiisi tegemise käigus ja 5 padrunit teise ekspertiisi käigus. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

Arvi Kiik ́ile on esitatud süüdistus selles, et tema, omamata vastavat luba ja rikkudes Relvaseaduse §-de 32 lg 2, 34 lg 2, 45 ja 46 nõudeid, omandas tuvastamata ajal ja asjaoludel: xxxosaliselt kuni 04.06.2015, mil need olid teostatud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt avastatud ja ära võetud ning osaliselt kuni 28.10.2015, mil need olid teostatud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt avastatud ja ära võetud. Oma tegevusega pani Arvi Kiik toime tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Peale selle Arvi Kiik, omamata vastavat luba ja rikkudes Relvaseaduse §-de 20 lg 1 p 6, 20 lg 4 p 2, 32 lg 2, 45 ja 46 nõudeid, xxx mil need olid teostatud läbiotsimise käigus politseiametnike poolt avastatud ja ära võetud. Relvaseaduse § 20 lg 1 p 6 kohaselt tsiviilkäibes keelatud tulirelv on tulirelv, millel puudub valmistaja markeering. Relvaseaduse § 20 lg 4 p 2 kohaselt tsiviilkäibes keelatud laskemoon on soomustläbiv laskemoon – tulirelva padrun, mille kuulil on soomustläbistav kõvasüdamik. Seega oma tegevusega pani Arvi Kiik toime tsiviilkäibes keelatud tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, so KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör kohtus Arvi Kiiki süüditunnistamist KarS § 418 lg 1 järgi ning palub mõista karistuseks 6 kuud vangistust.

1-16-4052 KarS § 4181 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel arvestades kuriteo asjaolusid ja süüdlase isikut, mõistetud karistus jätta tingimisi kohaldamata. Karistust mitte pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg 3 alusel määrata katseajaks 2 aastat. Kohtuistung Kohtuistungil tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

1-16-4052

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav Arvi Kiik on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb Arvi Kiik süüdi tunnistada KarS § 418 lg 1 ja § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2016.aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 430 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 645 eurot (430*1,5=645). KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb Arvi Kiik ́ilt välja mõista riigituludesse menetluskulud, s.o, ekspertiisikulud ja sundraha. Menetluskulud tasuda 12 kuulise tähtaja jooksul.

/allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.