Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.05.2016, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil
Kriminaalasja number
1-14-8671
Kohtunik
Anu Ammer
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Koidumäe
Kohtuasja nimetus
Viru vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik Carmen Kondi erakorraline ettekanne taotlusega karistuse täitmisele pööramiseks
Süüdimõistetu
I.R, isikukood XXX, elukoht xxxx
Kohtumääruse õiguslik alus
KrMS § 427 lg 1, KarS § 69 lg 1
Kriminaalhooldusametniku taotlus I.R-ile pööramiseks rahuldada.
mõistetud karistuse täitmisele
Pöörata täitmisele I.R-ile Viru Maakohtu 20.10.2014 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-14-8671 mõistetud karistus selle kandmata osas, s.o 8 kuud 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates I.R poolt karistuse kandmisele asumisest. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisele järgnevast päevast. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused. Viru Maakohtu 20.10.2014 kohtuotsusega mõisteti I.R süüdi KarS § 424 järgi ja teda karistati 7 kuulise vangistusega, mida KarS § 65 lg 2 alusel suurendati Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja poolt 25.10.2013 mõistetud ja ära kandmata karistuse 5 kuu vangistuse võrra
ja liitkaristuseks mõisteti 1 aasta vangistust, mis KarS § 69 lg 1 ja 3 alusel asendati 360 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Kohtuotsus jõustus 09.10.2015. Üldkasuliku töö tegemise ajaks allutati I.R kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ja teda kohustati üldkasuliku töö tegemise ajal järgima KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas - xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati I.R katseajal mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võeti I.R-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 7 kuuks. 23.12.2015 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega määrata I.R-ile täiendav kohustus osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening kuna süüdimõistetu on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt tuvastati I.R 22.12.2015 alkoholijoove 2,070 mg/l. Rikkumise põhjendusena avaldas tema, et tarbis alkoholi peretüli tõttu, kuigi oli teadlik, et see on temale keelatud. Kriminaalhooldusametnik taotles I.R-ile täiendava kohustuse määramist, kuna muus osas on ÜKT sooritamine kulgenud rahuldavalt. I.R on andnud kirjaliku nõusoleku sotsiaalprogrammis osalemiseks. 30.12.2015 määrusega määras kohus I.R-ile täiendava kohustuse osaleda sotsiaalabiprogrammis Eluviisitreening, kohustades teda seda läbima hiljemalt 30.05.2016. 20.01.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega määrata I.R-ile täiendav kohustus alluda alkoholivastasele võõrutusravile kuna süüdimõistetu on taas rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt tuvastati I.R 11.01.2016 alkoholijoove 1,886 mg/l. Rikkumise põhjendusena avaldas tema, et tarbis alkoholi kuna käisid külalised, kuigi oli teadlik, et see on temale keelatud. Kriminaalhooldusametnik taotleb I.R-ile täiendava kohustuse määramist ning jäi selle juurde ka kohtuistungil. Kohtuistungil 02.02.2016 I.R tunnistas probleemi olemasolu ja avaldas soovi asuda alkoholivastasele võõrutusravile kinnitades, et 03.03.2016 on tal ravi alustamiseks vastuvõtu aeg psühhiaatri juures. 02.02.2016 määrusega määras kohus I.R-ile täiendava kohustuse alluda hiljemalt 31.03.2016 alkoholi vastasele võõrutusravile. 23.02.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande taotlusega peatada I.R üldkasuliku töö tegemine kuni viimase tervenemiseni põhjusel, et isik ei ei saanud alates 19.02.2016 tervislikel põhjustel sooritada üldkasuliku töö tunde. 29.02.2016 määrusega kohus peatas üldkasuliku töö tegemise tähtaja kulgemise alates 19.02.2016 kuni isiku tervenemiseni. 09.05.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule korduva erakorralise ettekande taotlusega pöörata I.R-ile mõistetud karistus täitmisele, kuna tema on taaskord
2(4)
korduvalt rikkunud alkoholi tarvitamise keelu kohustust ja 19.04.2016 ka registreerimiskohustust. Erakorralises ettekandes esitatu kohaselt 14.04.2016 edastas Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse piirkonnapolitseinik N V kriminaal-hooldajale ekirjaga kriminaalhoolduse tingimuste rikkumise teate, 12.04.16 koostatud ettekande ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kohaselt 12.04.2016 kella 19.09 paiku registreeriti Rakveres Fr. R. Kreutzwaldi 2 juhtum nr 3120160029768, kus teatati, et xxxx, katlamajast mööda on pingil joobes naisterahvas, kelle isikuna patrull tuvastas I.R (ik XXX), kellel esinesid tugevad alkoholijoobe tunnused, tugev alkoholi lõhn suust. Patrull üritas fikseerida isiku joovet kasutades indikaatorvahendit, kuid I.R keeldus indikaatorvahendisse puhumast. Isik toimetati politseijaoskonda, kus tal veel paluti indikaatorvahendisse puhuda, kuid isik ei olnud suuteline puhumistesti sooritama. I.R paigutati kainenema. 20.04.2016 lisakohustuse kontrolli teostamisel I.R elukohas xxxx tuvastati hooldusalusel alkoholijoove 1,374 mg/l väljahingatavas õhus, mille kohta viimane andis selgituse, et 12.04.2016 tarvitas alkoholi, ei mäleta kui palju. Politsei viis tänavalt kainestusmajja. 20.04.2016 alkoholi tarvitamist põhjendas I.R sellega, et kurvastas kuna koer suri ning seetõttu tarbis likööri. 19.04.2016 registreerima ilmumata jätmist sellega, et viibis maal venna juures ning ei jõudnud sealt tagasi. Kohtuistungil 17.05.2016 jäi kriminaalhooldusametnik Carmen Kond taotluse juurde karistus täitmisele pöörata, sest kriminaalhooldust ei ole isiku suhtes võimalik teostada. Esitas kohtuistungi psühhiaater M V vastuse päringule, mille kohaselt I.R pöördus vastuvõtule 03.02.2016, mil alustati AD raviga ning patsient kutsuti tagasi 17.02.2016, mil ta vastuvõtule ei ilmunud. 28.03. 2016 tuli I.R sooviga registreerida uus vastuvõtu aeg, kuid ka järgnevale vastuvõtule tema ei ilmunud. Kahel korral välja kirjutatud ravimid on etervise andmetel välja ostmata. I.R tunnistas kohtuistungil kohustuste rikkumist, seda sisuliselt põhjendamata, avaldades vaid et edaspidi suudab alkoholist hoiduda. Ravimeid ei ostnud välja raha puudumisel, kuid avaldas soovi neid edaspidi siiski võtta. Karistuse täitmisele pööramist palus mitte kohaldada. Alates 01.01.2015 sätestab KarS § 69 lg 6, et kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades KarS § 75 lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Kohus, olles tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. Esitatud asjaoludel ei saa enam pidada põhjendatuks ega otstarbekas I.R suhtes muude mõjutusvahendite kohaldamist, kuna I.R on rikkunud temale pandud kohustust pika aja jooksul tahtlikult, hoolimatult ja ilma mõjuva põhjenduseta ja tema ei ole pälvinud kohtu usaldust, et saaks pidada põhjendatuks võimaldada temal jätkata karistuse kandmist vabaduses üldkasuliku töö tunde sooritades ja kohustustele alludes. Kohus on seisukohal, et I.R ei ole võimalik kriminaalhoolduslike vahenditega õiguskuulekalt käituma mõjutada, kuna ta on temale pandud kohustuste täitmisesse ilmselgelt hoolimatult suhtunud. Ta oli teadlik tema suhtes tehtud 3(4)
kohtuotsuse sisust, selgesõnaliselt kirjas olevast karistusest ja sellest tingimisi vabastamisega kaasnevatest kohustustest, mis temale on pandud ning mida tema tahtlikult täitnud ei ole. Kohtul puudub usaldus I.R suhtes, kuna süüdimõistetu on ilmselgelt avaldanud hoolimatust, soovimatust ja suutamtust oma kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kõik kriminaalhoolduse hoovad I.R mõjutamiseks on ammendunud, need ei ole suutnud kallutada teda oma kohustuste nõuetekohasele täitmisele ning seega kuulub mõistetud karistus selle kandmata osas täitmisele pööramisele. I.R on sooritamata 261 tundi üldkasulikku tööd, millele vastab 8 kuud ja 21 päeva vangistust. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer kohtunik
Tartu Ringkonnakohtu 13.06.2016 kohtumääruse
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.