Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

U.K-le üksikkaristustest rakseima suurendamise teel liitkaristuseks kolm (3) aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusajast maha U.K 20.-21.12.2013 ja 31.12.2014-01.01.2015 eelvangistuses viibitud aeg, s.o neli (4) päeva ning lõplikuks ära kandmisele kuuluvaks karistuseks määrati kaks (2) aastat üksteist (11) kuud ja kakskümmend kuus (26) päeva. Kandmisele kuuluva karistuse aja algust hakati lugema kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 15.03.2015.a. Lisaks võeti KarS § 50 lg 1 p 1, § 55 lg 1 alusel U.K-lt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks (1) aastaks ja kolmeks (3) kuuks, mis tuleb ära kanda pärast vabadusekaotusliku karistuse kandmist. Kohtuotsus jõustus 23.09.2015. U.K karistusaeg algas seega 15.03.2015 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see vangla arvutuste kohaselt 13.03.2018. 14.03.2016 edastas Tallinna Vangla U.K tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid Harju Maakohtusse. U.K andis nõusoleku elektroonilise valve kohaldamisega tema vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. 16.03.2016 teatas Tallinna Vangla Harju Maakohtule, et alates 16.03.2016 kannab U.K karistust Tartu Vanglas. Harju Maakohtu 16.03.2016 määrusega saatis kohus U.K materjalid Tartu Maakohtusse karistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Tallinna Vangla ei toeta U.K vabanemist tingimisi ennetähtaega.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla antud seisukohaga U.K ennetähtaegse vabastamise küsimuses. Süüdimõistetu U.K selgitas 25.04.2016 kohtuistungil, et ta on oma eelnevast elust väga palju järeldusi teinud. Ta on läbinud sõltlastele ettenähtud rehabilitatsiooniprogrammi. Vabaduses on tal vanemad ja ema, kes on nõus teda ka majanduslikult toetama. Tal on Soomes töötava isa ja Eestis elava ema luba elektroonilise valve kohaldamiseks nende eluruumis ning tööandja garantiikiri, milles tema tööandja kinnitab, et pakub U.K-le pikaajalist tööd projektiarendajana kohese tööleasumise võimalusega. Kaitsja palus U.K ennetähtaegselt vabastada.

KOHTU SEISUKOHT

U.K kuritegelik aktiivsus on enne 07.09.2015 Pärnu Maakohtu kohtuotsust olnud suur. Süüdimõistetu tegevust iseloomustavad korduvad alkoholi kuritarvitamisel toime pandud liiklusalased süüteod ning vägivald. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimisega kaasnenud eluohtlikud tervisekahjustused teisele inimesele ei ole U.K õiguskuulekale teele asumise stimulaatoriks kujunenud, sest U.K kannab vanglakaristust ka mitmete joobes juhtimise episoodide eest, mis järgnesid raskete tagajärgedega liiklusõnnetusele. Lisaks iseloomustab U.K elukäiku kuritegelik soov teenida materiaalset kasu teiste inimeste arvelt. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning isik nõustub KarS § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on U.K temale mõistetud karistusajast kandnud ära ühe aasta ühe kuu ja 10 päeva, s.o vähemalt kolmandiku ja mitte vähem kui neli kuud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 2 p-st 1 tulenev

formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007 määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 5 1 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukohaelukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et U.K plaanib vabanemisjärgselt asuda elama aadressil XXXX. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub kinnipeetava isale E.K., kes on andnud nõusoleku, et U.K kolib sinna. Nõusoleku süüdimõistetu elama asumiseks on andnud ka korteris elav U.K ema R.K. Järelikult on kinnipeetaval olemas seaduslik alus kõnealuses eluruumis elamiseks. Nimetatud korteris elab kinnipeetava ema valdaval üksinda, kui kinnipeetava isa Soomes töötab. Tehnilise poole pealt (korteri üldine seisukord, elektrienergiaga varustatus jne) vastab kõnealune korter elektroonilise valve seadme paigaldamise eeltingimustele. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. U.K on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral, reaalset vanglakaristust kannab ta esimest korda. Tema poolt toime pandud kuriteod on olnud liigilt ja laadilt sarnased. U.K on korduvalt toime pannud ka vägivallakuritegusid, tema tegude teoebaõigus ja ühiskonnaohtlikkus on tõusnud. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et U.K kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholisõltuvus ja narkootikumide tarvitamine. Korduv kriminaalkorras karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad impulsiivsusele, empaatiavõime puudumisele ja suutmatusele lahendada oma probleeme seaduskuulekalt. Lisaks ilmneb U.K ennetähtaegse vabastamise materjalidest, et nimetatud isikul on kokkupuuteid narkootikumidega, mis on kaasa toonud olulise suunamuutuse isiklikus elus ja karjääris. Positiivne on olnud see, et käesoleva vangistuse kandmise ajal pole U.K ametiisikutega suheldes probleeme esinenud. Samas on tal probleeme olnud vanglas distsipliini järgimisega, mistõttu on tal ka üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Negatiivne on seegi, et U.K on väärteokorras karistatud 19 korda, mis näitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme, ei väärtusta täiel määral kuritegeliku käitumisega seotud riske. Eelnev näitab, et U.K ennetähtaegne vabastamine oleks käesoleval ajal ennatlik. Kaheldav on, kas senisest tegevusest piisab, et kinnipeetav suudaks ka vabaduses oma sõltuvusprobleemiga toime tulla ning narkootilisi aineid ja alkoholi mitte tarbida. Kui siinjuures võtta arvesse ka U.K iseloomustuses kirja pandut, et nimetatud isiku hoiakutes pole vanglas viibitud aja jooksul otsustavat muutust toimunud, ei ole kohus veendunud, et kinnipidamisasutusest vabanedes igapäevaelus tõusetuvate probleemidega kokku puutudes ei toimu U.K tarbimisharjumustes tagasilangust.

Vanglas on U.K-le koostatud individuaalne täitmiskava, milles ettenähtud tegevustest enamus on kinnipeetaval veel läbimata. Järelikult on täitmata ka selles ette nähtud eesmärk maandada uute kuritegude toimepanemise riske. Seetõttu hindab kohus U.K poolt uute kuritegude toime panemise riski praegu veel kõrgeks. Elektroonilise valve kohaldamine tema elukohas ei vähenda kuritegude toimepanemise riski, kuna see ei välista alkoholi tarbimist ning sellega kaasnevat impulsiivset käitumist. Oluline on, et U.K jätkaks vanglas taasühiskonnastavates tegevustes osalemist. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.