Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

-

kannatanu A L tsiviilhagi varalise kahju: ravikulude, taastusravi ja saamata jäänud töötasu hüvitamise nõudes kokku 2 000 eurot, mis hüvitada A L arveldusarvele nr ; kannatanu A N tsiviilhagi saamata jäänud töötasu, ravikulude ja moraalse kahju hüvitamise nõudes kokku 1654,15 eurot, mis hüvitada A N arveldusarvele nr ; kannatanu I M tsiviilhagi purunenud mobiiltelefoni ja käekella taastamisväärtuses ja Kuressaare Haigla SA visiiditasu osas kokku 167 eurot, mis hüvitada I M arveldusarvele nr ; kannatanu K K tsiviilhagi Kuressaare Haigla SA visiiditasu maksumuses 5 eurot, hüvitada K K arveldusarvele nr .

Välja mõista Riho Kokk’ alt riigituludesse kriminaalmenetluse kulu : - sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot; - ekspertiiside tasud kokku summas 156 (ükssada viiskümmend kuus) eurot; - Lääne prefektuuri 13.06.2014 määruse alusel väljamakstud tunnistaja sõidukulude hüvitis summas 36,28 eurot; - Kohtueelses menetluses ja kohtus arvestatud kaitsjatasu osaliselt summas 400 (nelisada) eurot; kokku menetluskulu 1177,28 eurot. Väljamõistetud menetluskulu tuleb Riho Kokal tasuda igakuiste osamaksetena 12 (kaheteist) kuu jooksul, igakuise makse suurus 98,11 eurot, va viimane makse, mille suurus on 98,07 eurot. Igakuine makse tuleb teostada hiljemalt kuu 30.–ks kuupäevaks. Esimene osamakse teostada

hiljemalt 30.10.2015.a. Riho Kokk’al tasuda riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99915700061694. Selgituseks märkida: menetluskulu, Riho Kokk, 1-14-8876. KrMS §180 lg3 alusel vabastada Riho Kokk osaliselt kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. Nõuded menetluskulu tasumise osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub temalt väljamõistetud menetluskulu ühe kuu jooksul lahendi jõustumisest või kohtuotsusega määratud korras. Kui menetluskulu ei ole tasutud seadusega ettenähtud tähtajal või kohtuotsusega määratud tähtajal, saadetakse kohtuotsus kohtutäiturile täitmiseks täitemenetluse seadustikus kehtestatud korras ning lisandub kohtutäituri tasu. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada, kelle eest nõue tasutakse. Asitõendid: 1) pakend 1 kriminaalasjas 13230116169 - CD-R plaat 20.12.2013 a Tallink Grupp AS laeva Siljae Europe turvakaamera salvestisega asub asitõendi vaatlusprotokolli juures toimikus; 2) pakend 1 kriminaalasja 14250101270 juurde – CD-R plaat Kuressaare Kultuurikeskuse turvakaamera salvestisega asub toimiku juures; 3) pakend nr 1 kriminaalasja 13250101982 juurde – Lukoil Eesti AS poolt väljastatud CD plaat 21.09.2013 salvestisega asub toimiku juures; 4) pakend 1 kriminaalasja nr 13250101540 juurde – CD plaat Nurme tankla turvakaamera salvestisega asub toimiku juures; 5) pakend kriminaalasja nr 15231700293 juurde – Häirekeskuse numbrile 112 kõne salvestisega asub toimiku juures; jätta toimikusse. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu seoses Kriminaalmenetluse seadustiku 9.peatüki 2.jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Tähtaeg apellatsioonkaebuse esitamiseks on 15 päeva alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 15 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistus RIHO KOKK’ a süüdistatakse selles, et tema: 14.07.2013 kell 21:15 Pärnu linnas Tallinna mnt 68 asuva automaattankla juures juhtis mootorsõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis. Riho Koka verest leiti 24.07.2013 toksikoloogiaekspertiisi akti nr 244I kohaselt etanooli (3,01±0,06) mg/g, k=2; 31.12.2014 kella 15:28 ajal juhtis Lääne maakonnas Haapsalu linnas Tallinna mnt 41 juures

sõidukit alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, tõendusliku alkomeetriga Dräger Alcotest 7110 nr ARBK-0029 mõõdetuna alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 1,31 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,12 mg/l, lõplik tulem 1,19 mg/l; 15.03.2015 kella 16:46 ajal juhtis Saare maakonnas Risti-Virtsu-Kuivastu mnt 114. km mootorsõidukit , alkoholi tarvitamisest tingitud joobeseisundis, tõendusliku alkomeetriga Lion Intoxilyzer 800 nr 80-005399 mõõdetuna alkoholi sisaldusega väljahingatavas õhus 1.09 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,10 mg/l, lõplik tulem 0.99 mg/l. Tulenevalt Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõige 2 p 1 loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, pani RIHO KOKK toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 04.08.2013 kella 19:22 ajal, olles alkoholijoobes, rikkudes Liiklusseaduse § 69 Sõiduki juhtimist keelav joobeseisund lõiget 1, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis, ja juhtides TallinnPärnu-Ikla maantee 121. km-l mootorsõidukit , rikkus Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid, ning asudes Tallinn-Pärnu-Ikla maantee ja Niida tee ristmikul sooritama pööret, ei veendunud enne manöövri alustamist selle ohutuses ja ei andnud teed peateel pärisuunas Pärnu poole liikuvale mootorrattale , mida juhtis A L, põhjustades kokkupõrke, mille tagajärjel mootorrattur paiskus koos mootorrattaga sõiduteele ja A L sai eluohtlikud tervisekahjustused. Riho Koka juhitav sõiduauto sõitis teelt välja kraavi, põrkudes vastu ristmikul asunud liiklusmärki „Anna teed“ ja teeäärseid puid. Isiku ekspertiisiakti nr 13E-LäI0049 20.09.2013 eksperdiarvamuse kohaselt esinesid A Lil järgmised tervisekahjustused: XXXXXXXXXXXXXXXXX. Tervisekahjustused on eluohtlikud. Tervisekahjustused on saadud tömbi vägivalla toimel toimunud liiklusõnnetuse käigus 04.08.2013. Oma sellise tegevusega, mis seisnes mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumises, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus, pani RIHO KOKK toime KarS § 422 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Ajavahemikul 14.09.2013 kuni 04.10.2013 Riho Kokk hoidis enda elukohas XXXXX hoovis J E poolt 14.09.2013 Soome Vabariigist Eestisse toimetatud ja Riho Koka juurde viidud, kuritegelikul teel saadud sõiduautot ), turuväärtusega 54950,00 eurot, milline oli varastatud ajavahemikul 15.08.2013-16.08.2013 Soomes X linnast ning millel olid küljes antud sõidukile mittekuuluvad Soome Vabariigi registreerimismärgid XXX, millised olid varastatud 2013 septembris Soomes X linnast. Oma sellise tegevusega, mis seisnes kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmises, kui see on toime pandud suures ulatuses, pani RIHO KOKK toime KarS § 202 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 20.12.2013 kella 19.10 paiku laeval Tallink Silja Europa, mis suundus Helsingist Tallinnase, laeval asuva restorani administraatori A N korralduste eiramisest tekkinud sõnalise konflikti käigus, kui A N soovis kutsuda kohale turvatöötajad, surus Riho Kokk oma sõrmed A Nle XXXX, millega põhjustas A.Nikkarile füüsilist valu. Seejärel suundus Riho Kokk laeva treppide poole ning viienda ja kuuenda korruse trepivahelisel platvormil lõi Riho Kokk ühel korral otsmikuga temale järgnenud A Nle XXXX, millega tekitas kannatanule tervisekahjustuse – XXXXXXXX. A Nl diagnoositi Põhja-Tallinna Regionaalhaiga erakorralise meditsiini osakonnas 21.12.2013

XXXXXXXX

Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervisekahjustuse tekitamises, pani RIHO KOKK toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku redaktsiooni kohaselt on nimetatud kuritegu kvalifseeritav KarS § 263 lg 1 p 1 järgi. 12.07.2014 kell 04.15 ajal Kuressaare linnas Tallinna tn 10A asuva ööklubi Club Privilege peasissekäigu juures õues, so Korrakaitseseaduse § 54 mõistes avalikus kohas, peksis käte ja jalgadega temale võõrast I Mi, XXXXXXXXXXXXX, millega põhjustas I M kergemaid tervisekahjustusi. Peksmise käigus purunes kannatanu mobiiltelefoni Samsung ekraan taastamisväärtusega 107 eurot ja käekella rihmakinnitus väärtusega 55 eurot. Samuti lõi Riho Kokk ühel korral rusikaga I Mi abistada püüdnud, samuti temale võõrast KK XXXXXX, millega põhjustas viimasele kergemaid tervisekahjustusi. SA Kuressaare Haigla tervisekaardist haigusjuht nr A22937 2014 nähtuvalt diagnoositi I M Kuressaare Haigla SA üldvastuvõtutoas 14.07.2014 XXXXXXXXX. KK diagnoositi tervisekaardist Haigusjuht nr A22936 2014 nähtuvalt 14.07.2014. a XXXXXXXXXX 26.02.2015 kella 09:30 paiku Tallinnas Pikaliiva 90 maja ees hoovialal, isikuna, kes on varem toime pannud teise isiku kehalise väärkohtlemise, lõi M O`ile rusikaga XXXXXX, tekitades kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusena SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla EMO kaardi nr 2015012744 26.02.2015 andmete kohaselt XXXXXXXXXXXXXXX Korrakaitseseaduse § 54 kohaselt on avalik koht määratlemata isikute ringile kasutamiseks antud või määratlemata isikute ringi kasutuses olev maa-ala, ehitis, ruum või selle osa, samuti ühissõiduk. Oma tegevusega Riho Kokk rikkus Korrakaitseseaduse § 55 lg 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mille kohaselt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige: 1) teist isikut lüüa, tõugata, kakelda, loopida asju teise isiku, looma või asja pihta neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumises, kui see on toime pandud vägivallaga, pani RIHO KOKK toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus Riho Kokale nõutud karistus: KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistus üks (1) aasta üheksa (9) kuud; KarS § 422 lg 1 järgi - vangistus üks (1) aasta; KarS § 202 lg 2 p 3 järgi - vangistus kolm (3) kuud; KarS § 263 lg 1 p 1 järgi - vangistus kaks (2) aastat. KarS § 63 lg 2, 64 sätete kohaselt üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristus vangistus kolm (3) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus, kahtlustatavana kinnipidamine 20.12.2013 kuni 21.12.2013, s.o kaks (2) päeva, 31.12.2014 kuni 01.01.2015, so. kaks (2) päeva, kokku neli (4) päeva arvata karistusaja hulka ja lugeda kantuks. Ärakandmisele kuulub karistus kaks (2) aastat üksteist (11) kuud kakskümmend kuus (26) päeva. KarS § 68 lg1 alusel arvata eelvangistus, kahtlustatavana kinnipidamine ja vahistamine alates 15.03.2015 kuni käesoleva ajani karistusaja hulka. Ärakandmisele kuuluva karistuse kaks (2) aastat üksteist (11) kuud kakskümmend kuus (26) päeva kandmise aja algust hakata lugema alates 15.03.2015.a. KarS § 50 lg1 kohaselt võtta lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus üheks (1) aastaks kolmeks (3) kuuks. Süüdistatav Riho Kokk kinnitas kohtuistungil oma nõustumist kokkuleppemenetlusega. Riho Koka ütluste kohaselt on süüdistuse sisu temale arusaadav, ta nõustub kuritegude kvalifikatsioonidega. Kokkulepitud karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad.. Kokkuleppe

sõlmimisel väljendas oma tahet. Riho Kokk nõustus sõlmitud kokkuleppega. Kannatanute poolt esitatud tsiviilhagidele vastuväited puuduvad. Väljamõistmisele kuuluva menetluskulu palub määrata tasumisele ositi ühe aasta peale. Prokurör ja kaitsja kinnitasid kohtus kokkuleppe juurde jäämist. Kaitsja palus süüdistatava materiaalset olukorda arvestades vähendada väljamõistmisele kuuluvat menetluskulu. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg-s 2 loetletud kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava vabal tahtel ja on talle arusaadav. Riho Koka karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kokkulepitud karistus vastab KarS §-s 56 sätestatud karistuse mõistmise põhimõtetega ja jääb KarS § -de 424, 422 lg1, 202 lg2 p3 ja 263 lg1 p1 sanktsioonide piiresse. KarS § 424 järgi on võimalik mõista süüdistatavale karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni kolm aastat; KarS § 422 lg1 järgi on võimalik mõista karistuseks vangistust kuni viis aastat, KarS § 202 lg2 järgi on võimalik mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni kolm aastat ja kuni 31.01.2015.a. kehtinud KarS § 121 järgi rahalist karistust või vangistust kuni kolm (3) aastat. Riho Kokka on viimati karistatud kriminaalkorras 2013 aasta alguses, kohtuotsusega mõistetud rahaline karistus on tasutud. Kõik kannatanud on andnud kokkuleppemenetluseks oma nõusoleku. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab kohtul seadusliku aluse sõlmitud kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi – kannatanute poolt on esitatud tsiviilhagid järgmiselt: - kannatanu A Li tsiviilhagi varalise kahju: ravikulude, taastusravi ja saamata jäänud töötasu hüvitamise nõudes kokku summas 2 000 eurot; - kannatanu A N tsiviilhagi saamata jäänud töötasu, ravikulude ja moraalse kahju hüvitamise nõudes kokku summas 1654,15 eurot; - kannatanu I M tsiviilhagi purunenud mobiiltelefoni ja käekella taastamisväärtuses ja Kuressaare Haigla SA visiiditasu osas kokku 167 eurot; - kannatanu K Ktsiviilhagi Kuressaare Haigla SA visiiditasu maksumuses 5 eurot. Süüdistataval Riho Kokal vastuväited tsiviilhagidele puuduvad. Kohus juhindudes KrMS §-st 310 ja Võlaõigusseaduse §-dest 1043 ning 1045 peab põhjendatuks esitatud tsiviilhagid rahuldada. Asitõend – asitõenditeks on kriminaalasja toimikutes olevad CD plaadid turvakaamerate salvestistega. Nimetatud asitõendid jäävad kriminaaltoimikutesse. Tõkend –Tõkendiks on Riho Koka suhtes kohaldatud vahistamine. Tõkend vahistamine tuleb Riho Koka suhtes jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni muutmata, kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: -Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha, milline kulu kuulub kohtuotsusega süüdistatavalt riigituludesse väljamõistmisele ja mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p 9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2015.a. 390.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x390 eurot = 585 EUR-i; - ekspertiisitasud – - EKEI õiend kohtuarstlik ekspertiis 13E-LäI0049 maksumuse kohta summas 84 eurot; - EKEI õiend toksikoloogiaekspertiis 41-I maksumuse kohta summas 27 eurot; - EKEI õiend toksikoloogiaekspertiis 42-I maksumuse kohta summas 27 eurot; - EKEI õiend toksikoloogiaekspertiis 244I maksumuse kohta summas 27 eurot.

-Tunnistaja sõidukulud. Lääne prefektuuri 13.06.2014 määrus tunnistaja sõidukulude hüvitamiseks summas 36,28 eurot. -Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu, mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. Riho Koka kaitsja vandeadvokaat Sulev Rudsepa taotluse alusel on kohus arvestanud kaitsjale kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses osalemise eest (liidetud kaks kriminaalasja) põhjendatud tasudeks ja kuludeks kokku 139,60+424,60+349,20, so. 913,34 eurot, millest süüdistatavalt kuluks väljamõistmisele 139,60+400+300 = 839,60 eurot. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel süüdistatava materiaalsest olukorrast tulenevalt (ülalpidamisel XXX) peab võimalikuks Riho Koka osaliselt kaitsjatasu tasumisest riigituludesse vabastada, mõistes temalt riigituludesse välja 400 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus väljamõistetava menetluskulu tasumisele ositi 12 kuu jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Pedassaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.