Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

Viru Maakohtu menetluses on kriminaalasi Oleg Veresovi süüdistuses KarS § 263 p 3 järgi, üldmenetluse korras. Süüdistuse kohaselt: Oleg Veresov 30.11.2013 ajavahemikul 02.35-02.47 Kohtla-Järvel xxx juures tegi püstolist CZ 2075 RAMI ühe lasu õhku ning lasi kaks lasku asfaldisse tema jaoks tundmatute maja ees tänaval seisvate xx xxx`i, xx xx`i, xx xx ja xx xx`a jalgade lähedale, kes olid tulnud vestlema O. Veresov`il külas olnud xx xx`iga. Tulistamise ajal viibisid õues veel xx xx, xx xx ja xx xx. Enne laske ning pärast suunas O. Veresov püstoliava kordamööda xx. Xxx`i, xx. Xxx`i, xx. Xxx, xx. Xxx`a poole. Laskude tagajärjel lendas asfaldist tükke, mis tabasid xx. Xxx`i kaela piirkonda ning xx. Xxx`t lauba piirkonda. xx. Xxx, xx. Xxx, xx. Xxx ja xx. Xxx pidid laskude pärast katkestama oma vestluse, lahkusid kiiresti ja kutsusid politsei. Kui xx. Xxx, xx. Xxx, xx. Xxx ning xx. Xxx istusid autosse, et ära sõita, tegi O. Veresov veel ühe lasu asfaldi suunas, auto lähedale, mille tagajärjel ära lennanud asfalditükk vigastas xx. Xxx`le kuuluva sõiduauto xxx reg nr xxx põrkerauda, tekitades kahju summas 162 eurot. Seega pani Oleg Veresov toime rahu või avaliku korra rikkumise relvaga ähvardades, s.o KarS § 263 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo (alates 01.10.2015 KarS § 263 lg 1 p 2 järgi kui avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumine relvaga ähvardades) Viru Maakohtu 18.04.2016 kohtuistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel. Tegu tuleks kvalifitseerida KarS § 120 järgi, süüdistusest loobuda ei saa. Oleg Veresov on varem kriminaalkorras karistamata, sündmusest on möödas 2,5 aastat. Tekib küsimus, kas karistamine sellisel juhul on hädavajalik või saaks asja leebemalt lahendada. Tegu oli ühekordse konfliktiga, millel puudusid füüsilised tagajärjed. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada II astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd.

Taoliste tingimuste esinemise korral võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Tuleb arvestada veel ka asjaoluga, et kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventatiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on kahe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Oleg Veresov on varem kriminaalkorras karistamata. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine Oleg Veresovi osas antud juhul KrMS § 202 kohaldamist välistavat eripreventatiivset vajadust. Muuhulgas võib välja tuua järgmist: käesolevas kriminaalasjas Oleg Veresovile KarS § 263 p 3 järgi etteheidetav tegevus leidis aset 2,5 aastat tagasi, süüdistatav on nõus hüvitama kannatanule tekitatud kahju. Tegemist on II astme kuriteoga. Eeltoodut arvestades tuleb asuda seisukohale, et Oleg Veresovi suhtes pole ei eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine. Seega võib väita, et puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks Oleg Veresovi suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib tema osas menetluse lõpetada. Oleg Veresov nõustub kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti nõustub Kalle Kirs KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel tasuma kriminaalmenetluse kulud 300 eurot ja hüvitama kannatanule tekitatud kahju 162 eurot 6 kuu jooksul. Tõkendit tema suhtes menetluse käigus ei kohaldatud. KrMS § 202 lg 6 kohaselt, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud käesoleva paragrahvi lõike 2 järgi, ei täida talle pandud kohustust, uuendab prokuratuuri taotlusel kohus kriminaalmenetluse oma määrusega. Karistuse mõistmisel arvestatakse kohustuste osa, mille isik on täitnud. Kõnealuse kriminaalmenetluse esemeks on II astme kuritegu, mille eest KarS § 263 lg 1 näeb ette karistusena kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Oleg Veresov on varem kriminaalkorras karistamata , tema süüd kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kuna tema süü pole antud kriminaalasjas suur, puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks Viru Maakohtus avalik menetlushuvi. Oleg Veresov on andnud nõusoleku tasuda 6 kuu jooksul menetluskulud summas 300 eurot ning hüvitama kannatanule kahju 162 eurot. Menetluse jätkamine ei ole vajalik eripreventiivsest kaalutlusest, kuna Oleg Veresovi mõjutamine uutest kuritegudest hoiduma kriminaalmenetluse jätkamise ja nende süüdimõistmisega ei ole otstarbekas ning teda on võimalik mõjutada ka kohustuse panemisega kriminaalmenetluse lõpetamisel.

Kohus leiab, et prokuröri taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks Oleg Veresovi suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tegemist on teise astme kuriteoga. Oleg Veresov on võtnud endale kohustuseks tasuda menetluskulud ja hüvatada kahju 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Süüdistataval on kindel elu- ja töökoht, mille tõttu on ta võimeline oma kohustusi õigeaegselt täitma. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et antud juhul on süüdistatava Oleg Veresovi poolt toime pandud süüteo näol tegemist kuriteoga, mille puhul puudub kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi. Kohus leiab, et süüdistatavat võib mõjutada mittekaristuslikke meetmeid kohaldades, milleks on menetluse lõpetamine ja kohustuste määramine.

KOHTU MEETEMED

Kohus leiab, et kriminaalmenetlus Oleg Veresovi süüdistuses KarS § 263 p 3 järgi tuleb lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel avaliku huvi puudumise tõttu. Määrata Oleg Veresov ́ile kohustuseks tasuda menetluskulud summas 300 eurot ja hüvitada kannatanule kahju 162 eurot 6 kuu jooksul alates määruse kuulutamisest. Ülejäänud menetluskulud summas 144 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid: lasujäljeproovid, DVD plaat kopeeritud failidega, CD plaat kõnesalvestisega, hülss - hävitada kohustuste täitmisel; relvaluba nr xxx, püstol CZ 2075 RAMI nr A257243 ja 57 padrunit – tahastada Oleg Veresovile kohustuste täitmisel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.