Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

14.01.2016 antud kirjalikus seletuskirjas T.B selgitas, et oli haige ema xxx õhtul ja oli täiesti unustanud, et oli kokku leppinud kohtumise kriminaalhooldusametnikuga. 14.01.2016 helistas T.B ise kriminaalhooldajale ja tuli vastuvõtule (tl. 117). Registreerimiskontrollnõude rikkumise eest 13.01.2016 on kriminaalhooldusametnik teinud 14.01.2016 T.B-le kirjaliku hoiatuse (tl. 109). Esmakohtumise ajal 22.10.2015 selgitati T.B-le põhjalikult kriminaalhooldusaluse õigusi ja kohustusi, kohustuste sisu ja võimalikke tagajärgi kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete rikkumise korral. T.B kinnitas oma allkirjaga, et on õiguste ja kohustustega tutvunud ja need on talle arusaadavad (tl. 114). Selgitust korrati 04.11.2015 (tl. 106-108), 14.01.2016 (tl. 113) ja 04.03.2016 (tl. 112). Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt T.B puhul on tegemist isikuga, kellele on määratud xxx ja keskmine puue ajavahemikuks 30.04.2014-30.04.2016. Esimese kriminaalhoolduse aeg lükkus tavapärasest hilisemaks, kuna T.B viibis xxx, mille kohta on esitatud tõend raviasutusest (tl. 119). Negatiivne on see, et T.B puhul on ilmnenud tõsised kriminaalhooldusnõuete rikkumised. Ta on varjanud kriminaalhooldusametniku eest väärteo toimepanemist, eriti aga alkoholi tarvitamise keelu eiramist. Poitiivseks tuleb lugeda, et registreerimiskontrollnõude rikkumise järgselt võttis kriminaalhooldusalune ise ühendust ametnikuga ja tuli xxx. Krimninaalhoolduse käigus on alati nõus olnud kontrolliga alkoholi tarvitamise suhtes ning 04.11.2015, 10.11.2015, 05.02.2016, 02.03.2016 ja 04.03.2016 pole joovet tuvastatud. T.B tunnistas siiski lõpuks väärteo toimepanemist alkoholi tarvitanuna, andis nõusoleku alkoholivastase ravi läbimiseks ning isegi käis juba raviarsti vastuvõtul haiglaravile pääsemiseks. Kriminaalhooldusametnik on seisukohal, et T.B-le võib anda võimaluse oma käitumise muutmiseks, eelkõige alkoholivastase ravikuuri läbimiseks, kuna ta on ilmutanud motiveeritust probleemiga tegelemiseks ning aru saanud oma eksimusest. Juhindudes KarS § 74 lg 4, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pikendada T.B katseaega 12 kuu võrra ning KarS § 75 lg 2 p 5 määrata talle täiendav kohustus läbida alkoholivastane ravi kolme kuu jooksul peale kohtumääruse jõustumist. Vastavalt KarS § 74 lg 4 kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku ettekande alusel määrata täienda¬vaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Vastavalt KrMS § 427 lg 1, KarS § 74 lg 4 või § 75 lg 3 alusel süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdi¬mõistetu elukohajärgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KrMS § 432 lg 1 kohaselt kohtulahendi täitmisega seonduvad küsimused, mis ei käsitle vabaduse võtmist, lahendab täitmiskohtunik määrusega kirjalikus menetluses kohtumenetluse pooli kohtusse kutsumata. Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Süüdimõistetu T.B on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja jätnud täitmata registreerimiskohustuse. Nimetatud rikkumistele tuleb reageerida. Arvestades asjaolusid, et süüdimõistetu senine kriminaalhooldus on kulgenud mõningate mööndustega ning võttes arvesse ka kriminaalhooldusametniku seisukohta, leiab kohus, et karistuse täitmisele pööramine oleks esialgu ennatlik. Seega on otstarbekohane rakendada kergemat