Liiklussüüteod

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

KarS § 184 lg 1 järgi ning tema karistamist 2 aasta ja 7 kuu pikkusse vangistusega. Karistusaja kulgemise alguseks loetakse isiku kinnipidamise aeg, s.o 03.06.2015. a. Kokkuleppes on märgitud ka see, et D. Marahhovskilt kuulub KarS §-de 832 lg 1 ja 184 lg 5 p 2 alusel konfiskeerimisele sularaha 355 eurot. Kohtuotsusega kuuluvad süüdistatavalt riigi tuludesse välja mõistmisele menetluskulud, s.o sundraha 1075 eurot, ekspertiisikulud kokku summas 1516,5 eurot (252 eurot narkootilise aine ekspertiis, 427,5 eurot DNA ekspertiis, 199,5 eurot DNA ekspertiis, 382,5 eurot ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis ja 255 eurot statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis) ning tasu riigi õigusabi eest kokku 360 eurot (48 eurot, 72 eurot, 96 eurot, 72 eurot, 72 eurot). Seega kulud kokkuleppe sõlmimise hetkel kokku 2951,5 eurot.

elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

eurot statsionaarne kohtupsühhiaatriaekspertiis) ning tasu riigi õigusabi eest kokku 360 eurot (48 eurot, 72 eurot, 96 eurot, 72 eurot, 72 eurot). Seega kulud kokku summas 2951,5 eurot. Kokkuleppes ei ole kokku lepitud, et osad kriminaalmenetluse kulud (kohtupsühhiaatriaekspertiisid kogusummas 637,5 eurot) jäävad riigi kanda, ei ole selgitatud, et lisaks kaitsjatasule kohtueelses menetluses summas 360 eurot lisandub tasu ka seoses kaitsja tegevusega kohtumenetluses (ei ole märgitud absoluutsummana ega ka märkena, et sellised kulud üldse lisanduvad) ning samuti ei ole märgitud, et menetluskulude tasumine võiks aset leida ositi pikema aja jooksul. Maakohtu vaidlustatud otsusega on D. Marahhovskilt menetluskuludena välja mõistetud ekspertiisikulud 879 eurot (vaid narkootilise aine ekspertiis ja DNA ekspertiisid, kuid mitte kohtupsühhiaatriaekspertiisid kogusummas 637,5 eurot) ja tasu riigi õigusabi eest 624 eurot (sh tasu kohtuistungil õigusabi osutamise eest) ja I astme kuriteos süüditunnistamisega KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel kaasnev sundraha 1075 eurot, milliseid kulusid

kohustus isik tasuma ositi 12 kuu jooksul. Eelnevast nähtuvalt on maakohus D. Marahhovski menetluskulude osas kokkuleppest irdunud. Kuigi kaitsja on istungil taotlenud maakohtult osade menetluskulude jätmist riigi kanda ja menetluskulude tasumist ositi ning samuti on selgitatud isikule, et kokkuleppes märgitud kaitsjatasule lisanduvad täiendavalt ka kohtumenetlusega seotud kaitsjatasu, ei ole kaitsja selgesõnaliselt avaldanud tahet kokkuleppest loobumiseks, selle tagastamiseks prokuratuurile menetluse jätkamiseks ning võimalusel uute kokkuleppemenetluse läbirääkimiste avamiseks. Maakohus on aga vaidlustatavast kohtuotsusest nähtuvalt menetluskulusid väljamõistnud kokkuleppes sätestatust erinevalt ehk ekspertiisitasu osas vähendanud menetluskulusid ning kaitsjatasu osas suurendanud ning lõpetuseks võimaldanud menetluskulude tasumist ositi. Kuna süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad alates 29. märtsist 2015. a kokkuleppe esemesse, kohalduvad menetluskulude vaidlustamisele täies mahus kõik kokkuleppemenetlust reguleerivad sätted. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1. Sedastades kriminaalmenetluse lõpetamise aluste puudumise KrMS § 199 lg 1 p-de 2–6 mõttes, on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. Riigikohus on lahendis nr 3-1-1-7-16 selgitanud, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud ning prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses tekkivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus. Seega puudus maakohtul õigus teha lahendit, milles oleks kokkulepet muudetud väljamõistetavate ekspertiisitasude osas (jättes osa neist erinevalt kokkuleppes märgitust riigi kanda), samuti kaitsjatasude osas, kus kokkuleppes ei olnud viidatud kohtumenetluses lisanduvatele menetluskuludele kaitsjatasu näol ja sellele, kelle kanda need jäävad, kuid mis erinevalt kokkuleppes kajastatust maakohus isikult siiski välja mõistis, või ka menetluskulude väljamõistmise individualiseerimises KrMS § 180 lg 3 alusel. Olukorras, kus maakohus on siiski selliselt toiminud, on rikutud KrMS 9. ptk 2. jao sätteid, mis on ühtlasi hinnatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tekkinud olukorda ei ole ringkonnakohtul võimalik endal parandada, sest kokkuleppemenetluses piirdub maakohtu pädevus KrMS § 248-s sätestatuga, s.t kohtul ei ole

võimalik kokkulepet muuta. Kui kokkulepe ei vasta seadusele või kui kohus tuvastab, et see ei vasta süüdistatava tegelikule tahtele (nt kriminaalmenetluse kulude kandmise individualiseerimise osas), siis tuleb kokkuleppemenetlusest keelduda ja tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile. Kuivõrd maakohtu pädevus on piiratud olemasoleva kokkuleppe piiridega, siis ei saa neist väljuda ka ringkonnakohus apellatsioonimenetluses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola

/allkirjastatud digitaalselt/ Julia Katškovskaja

/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.