Viru Maakohus
Määruse tegemise aega ja koht
06.02.2018, Rakvere kohtumaja
Kriminaalasja number
1-15-9690
Kohtunik
Kristel Vedro
Kohtuistungisekretär
Raili Raja
Tõlk
Jelena Laas
Prokurör
Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ain Tali
Kaitsja
Vandeadvokaadi abi Valeriy Gimaev kokkuleppel
Kriminaalasi
Viru Vangla materjalid Vladimir elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vabastamiseks
Süüdimõistetu
VLADIMIR SEMENUKHA, isikukood 37301220242, viibimiskoht Viru Vangla
Semenukha vangistusest
Karistuse kandmise algus 03.06.2015 ja lõpp 31.01.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg
26.01.2018, videokohtuistung
Kohtumääruse õiguslik alus
KarS § 751; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387
Jätta VLADIMIR SEMENUKHA elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, Vladimir Semenukhale, kaitsjale ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.10.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Semenukha elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
Harju Maakohtu 18.01.2016 otsusega tunnistati Vladimir Semenukha süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 4 aastat 7 kuud 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 03.06.2015. Viru Vangla, arvestades kinnipeetava kõrget retsidiivsusriski, ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Prokuröri seisukoht Oma kirjalikus seisukohas märgib prokurör, et kuivõrd asjas menetlust juhtinud Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör on kinnipeetava vabastamist toetaval seisukohal, siis erinevalt vanglast toetab prokuratuur Vladimir Semenukha vangistusest ennetähtaegset vabastamist tingimustel, mida vangla on vabastamise korral ette näinud. Kohtuistung Kohtuistungil teatas kinnipeetav, et soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega, et minna tööle ja kaugemas tulevikus luua pere. Tal on teadmised maamõõtja eriala osas, oli ka enne sellele inimesele abiks, kes teda tööle võtab. Ülikool jäi pooleli kehakultuuri osakonnas, kuid plaan on kool lõpetada. Selgitab, et kui talle pakuti vanglas tööd, siis ta käis eesti keele kursustel ja pidas seda tähtsamaks. Lisaks sellele on tal hokimängust raske seljavigastus. On mänginud hokit nii Eesti kui ka Venemaa koondises. Eesti keele eksami sooritamisest jäi 10 palli puudu. Arvab, et vanglas pakutakse tööd ka edaspidi ja kui see seljale liiga ei tee, siis ta sooviks töötada küll. On vanglas oleku ajal endale palju asju teadvustanud ja muutnud oma suhtumist ellu. Narkootilistesse ainetesse ei suhtu ta hästi. Läks kuritegelikule teele, kuna sel hetkel ta ei töötanud ja raha oli vaja. On palju järeldusi teinud ja on oluline, et ta ei satuks tagasi sellele teele. Lähedasteks on isa ja õde. Isa on xxxx, kes elab isiku lähedal ja neil on lähedased suhted. Hakkab xxxx tänaval üksi elama. Selgitab, et neil on 3 korterit, mis kõik on kaasomandis. On vanglas läbinud kõik sotsiaalprogrammid. Ta ei tarbi üldse alkoholi, joobes juhtimine oli narkojoobes, mitte alkoholijoobes. Isik ei karda, et hakkab uuesti narkootikume tarvitama. Selgitab, et esimene karistus oli tingimisi ja kontrollnõuetega. Vabaduses hakkab suhtlema õe ja isaga, kuid mitte kriminaalse taustaga inimestega. Tema töötasuks saab olema 500 eurot ning kuludeks korteriüür ja toit. Korteri eest maksab talvel 120-130 eurot ja toidule kulub 250 eurot. Isa elab tema lähedal ja kui vaja, siis ta saab tulla tema juurde ja süüa teha. Esmalt tahab oma võlgnevused tasuda. Talle tuli paber selle kohta, et on algatatud menetlus tema elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Tal ei ole Venemaal kedagi, kõik lähedased elavad Eestis. Tänase päeva seisuga on isikul võlgnevusi 700-800 eurot. Kaitsja esitas arstitõend seljatrauma kohta, tõend selle kohta, et ta on läbinud riigikeele eksami A1-tasemel, tunnistuse, et ta on läbinud erinevad sotsiaalprogrammid ja tõendi selle kohta, et teda on vangistuse ajal materiaalselt toetanud õde. Kaitsja selgitas, et ka ministeerium on sõna võtnud vangla poolt määratud riskiprotsentide osas ning teadaolevalt vangla toetab ennetähtaegset vabanemist, kui see protsent on kas 10 või 20. Sellist lähenemist on kritiseeritud, kuna selle hindamine tehakse mingi arvutiprogrammi abil, kuhu sisestatakse erinevad parameetrid, näiteks inimese sugu, vanus, karistatuse arv, kuritegude koosseis. Selline metoodika ei vasta Eestis kehtivale kohtupraktikale, sest igaüks ja iga kuritegu on individuaalne. Vangla mitte toetamine tugineb ainult selle programmi analüüsil ja tõenäoliselt ei võta see arvutiprogramm aluseks positiivseid näitajaid. Isikul on vabaduses olemas kindel elukoht, tal on garanteeritud töökoht. Arvestades, et korter kuulub kinnipeetavale endale, siis kaasnevad tal ainult kommunaalkulud, mida ta saab tasuda oma töötasust. Vabaduses toetavad
teda lähisugulased, kelleks on õde ja isa. Ka vangla paberitest nähtub, et teda on õde vanglas oleku ajal rahaliselt toetanud. Isik ise ütles, et vabaduses hakkab suhtlema oma õe ja isaga. Vanglas on ta aktiivselt tegelenud oma võlgade tasumistega. Viimase karistuse järgi pidi ta tasuma suured kohtukulud, neid on ta tasunud ja tänaseks on jäänud tasuda 700-800 eurot. Juhul, kui kohus peaks isiku vabastama, siis suure tõenäosusega ei teki tal raskusi ka järelejäänud summa tasuda. Ta on omad järeldused teinud vanglas olles, see on tema esimene karistus vangistuse näol. Kui kohus peaks vabastama isiku ennetähtaegselt, siis ta vabastatakse elektroonilisele valvele, siis uute kuritegude toimepanemise oht on välistatud, kuna muidu ootab teda uuesti vangistus. Kaitsja välistab ka narkootilise aine tarvitamise, kuna isik on narkootikumidest loobunud. Eeltoodust tulenevalt palub kaitsja Vladimir Semenukha vabastada tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et vangistuses viibib ta esimest korda, mistõttu võiks vanglakaristuse mõju isiku edasisele käitumisele pidada potentsiaalselt tugevaks. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 4-l korral, millest järeldub, et varasemad tingimuslikud karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning ta on jätkanud kuritegude toimepanemist. Kinnipeetava poolt kuritegude toimepanemist soodustab narkootikumide tarvitamine. Positiivsena võib välja tuua, et kinnipeetaval on vabanemisel kindel alaline elukoht korteris, mis on kinnipeetava, tema isa ja õe kaasomandis ning kus ta elas ka enne vangistust. Korter vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning korteri teised omanikud on andnud enda nõusolekud isiku elama asumiseks korteris ning seal elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on kinnipeetav vangistuses viibimise ajal läbinud riigikeele B1-taseme kursuse ning vestlused suunamaks teda õiguskuulekale käitumisele. Olenemata vangistuses viibimise positiivsetest asjaoludest on kinnipeetaval 1 kehtiv distsiplinaarkaristus selle eest, et ta vormistati majandustöödele üldkasutatavate ruumide koristajana tööle, kuid ta keeldus töötamisest. Sellest järeldub, et isik ei suuda jätkuvalt alluda kontrollile ega järgida ettenähtud nõudeid. Enne vangistust oli kinnipeetava püsivaks sissetulekuks töövõimetuspension ning lähedaste materiaalne toetus. Samas on viimased kuriteod pandud toime just materiaalse kasu saamiseks, millest järeldub, et töövõimetuspensionist ja lähedaste toetusest ei piisanud. Vabanemisel on isikule garanteeritud töökoht ja seega ka kindel igakuine sissetulek, mis mõjutab isiku majanduslikku toimetulemist positiivselt, kuid vaatamata sellele, et ta on vangistuses asunud tasuma võlgnevusi, on jätkuvalt nõudeid tasumata, mis võivad majanduslikule toimetulekule mõjuda negatiivselt. Kinnipeetava lähedasteks on isa ja õde, kuid tema suhtlusringkonda kuuluvad ka kriminaalkorras karistatud isikud, kes võivad isikule negatiivset mõju avaldada. Kinnipeetaval on diagnoositud narkosõltuvus. Ta on tarvitanud erinevaid narkootilisi ained pikka aega, on esinenud mõni kainuse periood ka, kuid peale ravil viibimist on esinenud tagasilangusi. Isik enda sõnul mõistab narkootikumide tarvitamise
kahjulikkust ja tahab sõltuvusest vabaneda, kuid ei ole siiani suutnud täielikult tarvitamisest hoiduda. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes ei ole kohus veendunud, et kinnipeetav vabanemisel käituks seaduskuulekalt, mistõttu leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine on käesoleval ajal ennatlik, kuna isik pani ka eelmisel korral kriminaalhooldusele allutatuna toime uue kuriteo. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Vladimir Semenukha vabastamata tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Kristel Vedro
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.