Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku julgeoleku vastased süüteod

Tsiviilhagid Rahuldada järgmised tsiviilhagid ning välja mõista Dainius Steponavičiuselt KrMS § 310 lg 1, VÕS § 65, § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel: solidaarselt K. O. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu M. V., ik X (surnud X.a, pärijad S. S., ik X, elukoht X, X; K. V., ik X,

1-16-599

-

elukoht X, X, X, X; O. V., ik X, elukoht X, X, X, X) kasuks (4038) neli tuhat kolmkümmend kaheksa eurot; kannatanu O. T., ik X (elukoht X, X, X) kasuks (3500) kolm tuhat viissada eurot, mis kanda a/a-le nr X (SEB pank); kannatanu M. C., ik X (surnud X.a, pärijad V. C., ik X, elukoht X, X ja L. T., ik X, elukoht X, X), kasuks (1000) üks tuhat eurot.

solidaarselt E. B. ja K. O. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu T. L., ik X (elukoht X, X) kasuks (3000) kolm tuhat eurot, mis kanda a/a-le X (Swedbank); - kannatanu E. V., ik X (elukoht X, X) kasuks (810) kaheksasada kümme eurot, mis kanda a/a-le X (Swedbank). solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ning E. Š. ja J. V.’ga (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu E. M., ik X, kasuks (1100) üks tuhat ükssada eurot, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu N. N., ik X, (X, X) kasuks (600) kuussada eurot; - kannatanu A. S., ik X, (X, X) kasuks (6000) kuus tuhat eurot; - kannatanu V. D., ik X (X, X) kasuks (4000) neli tuhat eurot. solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ning J. V. ja E. B. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu V. S., ik X, (surnud X.a, pärija E. S., eluk X, X) kasuks (2000) kaks tuhat eurot. solidaarselt J. V. ja D. B. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu E. P., ik X (elukoht X, X) kasuks (2.87) kaks eurot ja 87 senti, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu G. R., ik X, (surnud 11.09.2013.a, pärija S. R., ik X, elukoht X , X, X) kasuks (5.57) viis eurot ja 57 senti, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu L. R., ik X (elukoht X, X) kasuks (14.18) neliteist eurot ja 18 senti, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu V. M., ik X (elukoht X, X) kasuks (11.79) üksteist eurot ja 79 senti, mis kanda M. C., ik . (elukoht X, X) a/a-le nr X (Swedbank). solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ning K. D. ja K. O. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu A. A., ik 42311252720, kasuks (3450) kolm tuhat nelisada viiskümmend eurot, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank AS). solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ja D. B. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu V. G., ik X, (X, X) kasuks (2000) kaks tuhat eurot; - kannatanu R. G., ik X, (X, X) kasuks (5000) viis tuhat eurot. solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ja K. O. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu V. K., ik X, kasuks (3000) kolm tuhat eurot, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu T. K., ik X, (X, X) kasuks (1500) üks tuhat viissada eurot;

1-16-599

solidaarselt M. G. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 12.06.2014.a otsusega): - kannatanu N. T., ik X, kasuks (1284) üks tuhat kakssada kaheksakümmend neli eurot (tsiviilhagi summas 1850 eurot, millest on käesolevaks hetkeks hüvitatud 566 eurot), mis kanda N. T. a/a-le nr X (SEB pank). Välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel süüdimõistetult Dainius Steponavičiuselt menetluskulud riigi tuludesse – KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha (1075) üks tuhat seitsekümmend viis eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99916700007204. Selgituseks märkida: Dainius Steponavičius, 1-16-599, menetluskulud. Välja mõistetud menetluskulud tasuda (1) ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Vastavalt KrMS § 318 lg-le 4 võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on käesoleva seadustiku 9. peatüki

1-16-599 õnnetustest teavitamises ning neilt asja kohtuvälise lahendamise ettekäändel rahasummade väljapetmises; isiklikult telefoni teel kuritegeliku ühenduse liikmete juhendamine ja nende tegevuse koordineerimine, kes olid värvatud tema enda, Dainius Steponavičiuse ja V. L. poolt Eesti Vabariigis KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks, kannatanute juures väljapetetud rahal järgi käimise ajal; Eesti Vabariigis toimepandud kuritegude tulemusena saadud rahasummade vastuvõtmine kuriteod sooritanud kuritegeliku ühenduse liikmetelt kas otse või Dainius Steponavičiuse kaudu. V. L. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli; kuritegelikku ühendusse selle liikmete K. D., A. V., D. B. värbamine; kuritegeliku ühenduse liikmete varustamine mobiiltelefonide ja Leedu Vabariigi mobiilside võrgus registreeritud kõnekaartidega nende omavaheliseks ja Dainius Steponavičiusga suhtlemiseks Eesti Vabariigis kuritegude toimepanemise ajal; Eesti Vabariiki sõitmiseks ja seal kuritegude toimepanemise ajal elamispinna üürimiseks ja kuritegude toimepanemiseks seotud transpordikulutusteks sularahaga varustamine ning kuritegeliku ühenduse liikmete toimetamine Leedu Vabariigist Läti Vabariiki sealt edasi Eesti Vabariiki sõiduks. Dainius Steponavičiuse ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli kuritegeliku ühenduse moodustamine; kuritegelikku ühendusse selle liikmete värbamine ning Dainius Steponavičius värbas ise ja teiste isikute kaudu – J. V., E. Š., D. B., E. B., K. O., K. D., A. V. – Leedus, N. A. linnast; E. B. – Leedus, Kretingast; M. G. – Leedus, Kaunasest; kuritegeliku ühenduse liikmete varustamine mobiiltelefonide ja Leedu Vabariigi mobiilside võrgus registreeritud kõnekaartidega nende omavaheliseks ja tema endaga suhtlemiseks Eesti Vabariigis kuritegude toimepanemise ajal; Eesti Vabariiki sõitmiseks ja seal kuritegude toimepanemise ajal elamispinna üürimiseks ja kuritegude toimepanemiseks seotud transpordikulutusteks sularahaga varustamine; kuritegelikku ühendusse kuuluvate ja Eesti Vabariigi territooriumil teise astme kuritegusid toimepanevate isikute tegevuse juhtimine ja juhendamine ning Eesti Vabariigis toimepandud kuritegude tulemusena saadud rahasummade kokku korjamine kuritegeliku ühenduse liikmetelt ja kuritegeliku ühenduse liikmete tasustamine Eesti Vabariigi territooriumil kuritegude toimepanemise eest. Dainius Steponavičius e poolt värvatud E. Š., D. B., E. B., E. B., K. O., M. G., K. D. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli kannatanute, kellele loodi kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute poolt telefoni teel varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus, juurde minek ja seal erinevate väljamõeldud kannatanute sugulastena esinemine ning neile oletatava kahjusumma vastu võtmine ning selle kahjusumma üle andmine J. V. edasiandmiseks Dainius Steponavičius ele või isiklikult üle andmine Dainius Steponavičius ele või seni kohtueelse menetlusega tuvastamata isikutele. D. B. ja J. S. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli kannatanute, kellele loodi kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute poolt telefoni teel varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus, juurde minek ja seal erinevate väljamõeldud kannatanute sugulastena esinemine ning neilt oletatava kahjusumma vastu võtmine ning selle kahjusumma üle andmine Dainius Steponavičiusle või J. V. kas otse või kohtueelse menetlusega tuvastamata isikute kaudu. J. V. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli oma isikliku sõiduautoga X registreerimismärgiga X Leedu Vabariigist kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute – E. Š., De. B. ja E. B. toimetamine oma isikliku sõiduautoga X registreerimismärgiga X Eesti Vabariiki teise astme kuritegude s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks; kuritegelikku ühendusse kuuluvatelt isikutelt kuritegelikul teel kannatanutelt saadud sularaha vastuvõtmine ja selle toimetamine Leedu Vabariiki Dainius Steponavičius e kätte ning kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute toimetamine Eesti Vabariigist ja Läti Vabariigist peale kuritegude toimepanemist Leedu Vabariiki. K. O. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute tegevuse koordineerimine; kuritegelikku ühendusse kuuluvatelt isikutelt – M. G. ja E. B. - kuritegelikul

1-16-599 teel kannatanutelt saadud sularaha vastuvõtmine ja selle toimetamine Leedu Vabariiki Dainius Steponavičius e kätte. A. V. ülesandeks kuritegelikus ühenduses oli tema kasutuses oleva sõiduautoga kuritegelikku ühendusse kuuluvate isikute – D. B., K. D. ja K. O. - toimetamine Leedu Vabariigist Läti Vabariiki, kust isikud sõitsid bussiga Eesti Vabariiki teise astme kuritegude s.o KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks. Dainius Steponavičius võttis vastu Eestist Leetu toimetatud kuritegude tulemusena saadud rahasummad kuriteod sooritanud kuritegeliku ühenduse liikmetelt ning tasustas neid vastavalt omavahelisele kokkuleppele, sooritatud kuritegude eest, sularahas, makstes osalejatele sularahas erinevates summades. Seega Dainius Steponavičius, kuritegeliku ühenduse loomise, juhtimise ja sinna liikmete värbamisega, pani toime KarS § 256 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1-16-599 -samuti, olles eelnevalt kihutajana toime pannud KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja olles seega KarS § 209 lg 2 p 1 täheldatud isik, kuuludes kuritegelikku ühendusse koos eelnimetatud isikutega, sealhulgas J. V. ja D. B.; kihutas D. B. Eesti Vabariigis kelmusi toime panema ning andis D. B. 23.03.2013 Leedu Vabariigis korralduse sõita 24.03.2013 Eesti Vabariiki KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks Pärnu linnas; samuti aitas kaasa KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, andes D. B. kuritegude toimepanemise ajal elamispinna üürimiseks ja kuritegude toimepanemisega seotud transpordikulutusteks ning omavahelisteks suhtlemisteks mobiiltelefonid koos kõnekaartidega. Sellise tegevusega kihutas Dainius Steponavičius D. B. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, millise D. B. pani toime koos J. V. ja millise käigus lõi J. V. A. B. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse selles, et 25.03.2013 kohtueelse menetlusega tuvastamata kellaajal, kuid kella 13 ja 14 vahelisel ajal, helistas J. V. X, X elava A. B. kodusele telefonile abonendiga X ja lõi oma jutuga A. B. ebaõige ettekujutuse selles, nagu oleks helistajaks tema lapselaps A., kes tegi autoga avarii ja sõitis otsa ühele tüdrukule ning on hetkel politseis ja tal on vaja raha. Seejärel dikteeris J. V. A. B. telefoninumbri X ning ütles A. B., et selle alla aetud tüdruku vanematele on vaja anda 10000 eurot. Peale seda teavitas A. B. helistajat, et sellist summat tal maksta ei ole ja kui tema abikaasa õhtul koju tuleb, siis ta räägib temaga ning helistaja lubas samuti hiljem tagasi helistada. Samal päeval, kuid kohtueelse menetlusega tuvastamata kellaajal, läks A. B. oma lapselapse elukohta, kus nägi et tema lapselapsega on kõik korras ning sai aru, et temalt üritati telefoni teel raha välja petta. Kuna A. B. nõutud rahasummat kellelegi ei maksnud, siis jäi antud tegu Dainius Steponavičiuse, D. B. ja J. V. poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel.

1-16-599 Kuna R. D. nõutud rahasummat kellelegi ei maksnud, siis jäi antud tegu Dainius Steponavičiuse, D. B. ja J. V. poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel.

1-16-599 kihutas D. B. Eesti Vabariigis kelmusi toime panema ning andis D. B. 23.03.2013 Leedu Vabariigis korralduse sõita 24.03.2013 Eesti Vabariiki KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks Pärnu linnas; samuti aitas kaasa KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, andes D. B. kuritegude toimepanemise ajal elamispinna üürimiseks ja kuritegude toimepanemisega seotud transpordikulutusteks ning omavahelisteks suhtlemisteks mobiiltelefonid koos kõnekaartidega. Sellise tegevusega kihutas Dainius Steponavičius D. B. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, millise D. B. pani toime koos J. V. ja millise käigus; lõi J. V. R. G. varalise kasu saamise varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega et kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid 26.03.2013 kella 10.00 ja 11.00 vahelisel ajal helistas J. V. X, X elava R. G. kodusele telefonile abonendiga X ja lõi oma jutuga kõnele vastanud R. G. ebaõige ettekujutuse selles, nagu oleks helistajaks R. G. mees V., kes oli väidetavalt teinud Pärnu linnas avarii, mille käigus ta oli sõitnud otsa ühele leedu tüdrukule ja helistaja ise viibib hetkel haiglas, kus talle tehakse uuringuid ning ütles, et tüdruku raviks on vaja maksta 5000 eurot. Seejärel lõi J. V. oma jutuga R. G. tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellest, nagu räägiks R. G. juba Leedu konsul, kes esitles ennast D. B. ja teatas, et toimus avarii ning avariis sai tüdruk kannatada ja tal on pea trauma ja käeluu murd. Seejärel dikteeris telefonis Leedu konsulina esinenud J. V. R. G. telefoninumbri X, millele palus R. G. tagasi helistada, kuna ei saavat liini kinni hoida. Kui R. G. helistas talle dikteeritud telefoninumbril tagasi, siis lõi Leedu konsulina esinev J. V. oma jutuga talle tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse selles, et avarii kannatanu on leedukas ja tahab kohe tagasi Leetu sõita, aga moraalse kahju ja ravikulude katteks on nad nõus kui neile makstakse 5000 eurot ning siis ei toimu mingit uurimist ega ka kohut. Edasi lõi J. V. oma jutuga R. G. telefoni teel ebaõige ettekujutuse selles, et avariis kannatada saanud tüdruku vend tuleb tema juurde koju rahale järgi ning R. G. tuleb kirjutada allkiri raha üleandmise-vastuvõtmise kohta. Seejärel küsis Leedu konsulina esinev J. V. R. G. tema koduse aadressi ja dikteeris R. G., kuidas ja mida kirjutada raha üleandmise-vastuvõtmise paberile. Samal ajal saatis J. V. Leedu mobiiltelefoni numbrilt D. B. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i R. G. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne telefonikõne lõppu helistati R. G. korteri välisukse taga uksekella ja R. G. lasi korterisse tema korteri ukse taha tulnud D. B., kellele R. G. andis üle raha summas 5000 eurot. Samal päeval, aga kohtueelse menetlusega tuvastamata aeg hiljem saabus koju R. G. mees ja R. G. sai teada, et temaga on kõik korras ja mingit avariid toimunud ei ole ning sai aru, et teda oli petetud. Peale R. G. käest 5000 euro kätte saamist, sai D. B. telefoni teel Dainius Steponavičiuselt korralduse samal päeval sõita Tallinnasse ja anda seal 4500 eurot üle J. V., mida D. B. ka tegi. J. V. lahkus samal päeval oma isikliku sõiduautoga X registreerimismärgiga X Tallinnast ja edasi ka Eesti Vabariigist ning andis 4500 eurot 26.03.13 Leedu Vabariigis Naujoji Akmene linnas üle Dainius Steponavičiusele, kellelt sai raha J. V.. Tsiviilagi R. G. 5000 eurot.

1-16-599 Sellise tegevusega kihutas Dainius Steponavičius D. B. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, millise D. B. pani toime koos J. V. ja millise käigus lõi J. V. V. G. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellega et 28.03.2013.a kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid kella 12.00 paiku helistas J. V. X, X elava V. G. kodusele telefonile abonendiga X ja lõi kõnele vastanud V. G. oma jutuga ebaõige ettekujutuse selles, nagu oleks helistajaks olnud tema vend L. G., kes on teinud Pärnus autoga avarii ja on käesoleval hetkel haiglas. Seejärel võttis telefoni näiliselt üle teine meesterahvas, kuid tegelikkuses rääkis V. G. edasi J. V. juba teise isikuna, kes lõi oma jutuga V. G. ebaõige ettekujutuse sellest, et tema vend oli teinud autoga avarii ja sõitnud otsa ühele tütarlapsele, kes on murtud ribiga haiglas ja nüüd tuleb maksta 5000 eurot Leedu saatkonda tekitatud kahju eest. Kuna V. G. ei olnud maksta nõutud summat, siis leppis ta kokku talle helistanud J. V., et ta saab maksta ainult 2000 eurot, millega J. V. ka nõustus. Seejärel lõi J. V. oma jutuga V. G. ebaõige ettekujutus sellest, et raha tuleb maksta Leedu konsulaadi uurimisosakonna ülemale Eestis ning dikteeris talle telefoni teel teksti, milline tuleb kirjutada raha üleandmisel paberile ja sellele kirjutab ka alla raha järgi tulev kannatanu vend. Samuti dikteeris J. V. V. G. telefoni teel oma telefoninumbri X. Samal ajal saatis J. V. Leedu mobiiltelefoni numbrilt D. B. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i V. G. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid peaaegu kohe peale telefonikõne lõppemist, andis V. G. tema korteri ukse taha raha järgi tulnud D. B. 2000 eurot, millest kolm kupüüri olid 100 eurosed rahatähed ja ülejäänud olid 50 eurosed kupüürid. Alates sellest hetkest kui D. B. sisenes V. G. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud J. V. ja seda kuni raha kättesaamiseni ning V. G. korterist lahkumiseni, kuna viimane koordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Samal päeval, aga hiljem helistas V. G. oma vennale ja sai teada, et temaga on kõik korras ja mingit avariid toimunud ei ole ning sai aru, et teda oli petetud. Peale raha saamist lahkus D. B. samal päeval Eesti Vabariigist, sõites bussiga Läti Vabariiki – Riiga, kust sõitis bussiga edasi Leedu Vabariiki Šiauliai linna, kus andis V. G. väljapetetud raha summas 2000 eurot üle, talle autoga vastu tulnud Dainius Steponavičiusele, kes omakorda toimetas ta koju Naujoji Akmene linna ja temalt sai raha J. V.. Tsiviilhagi V. G. 2000 eurot.

1-16-599 viibis kambris ning palus helistada tagasi väidetavalt politsei korrapidaja telefoninumbril, millise ta dikteeris V. D. ́le ja milline oli X. Kui V. D. helistas tagasi talle dikteeritud politseikorrapidaja telefoninumbrile, lõi kõnele vastanud kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas V. D. ́le ebaõige ettekujutuse sellest nagu räägiks ta politsei korrapidajaga, kes ütles V. D., et tema poeg oli teinud avarii ja sõitis autoga otsa ühele inimesele, kellel on käe- ja jalaluumurd. Veel ütles ennast politseikorrapidajana esitlenud meesterahvas, et V. D. poeg peeti politsei poolt kinni ja kui V. D. ei maksa 10000 eurot, siis pannakse tema poeg kolmeks aastaks vangi. Kui V. D. ütles, et tal ei ole sellist summat maksta, siis luba ennast politseinikuna esitlenud meesterahvas helistada kannatanu sugulastele ja küsida kui palju raha maksma peab ning käskis V. D. oodata telefoni kõnet katkestamata. Mõne hetke pärast ütles ennast politseinikuna esitlenud meesterahvas, kannatanu sugulased on nõus ka 4000 euro maksmisega ning sellega oli V. D. nõus. V. D. ja ennast politseinikuna esitlenud meesterahvas leppisid kokku, et kui V. D. on raha – 4000 eurot koos, helistab ta tagasi. Saanud raha kokku, helistas V. D. talle ennast politseinikuna esitlenud meesterahavale ja viimane ütles, et rahale tuleb järgi V. nimeline noormees ja V. D. ütles ennast politseinikuna esitlenud meesterahvale oma koduse aadressi. Seejärel käskis ennast politseinikuna esitlenud meesterahvas kirjutada V. D. avaldus selle kohta, et V. D. hüvitab oma poja poolt avariiga tekitatud kahju ning ütles ennast politseinikuna esitlenud meesterahvale viimase palvel rahatähtede numbrid. Samal ajal saatis kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Leedu mobiiltelefoni numbrilt E. Š. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i V. D. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Kella 14.30 ajal, kui V. D. oli telefoni teel ühenduses ennast politseinikuna esitlenud meesterahvaga, saabus V. D. juurde koju E. Š., kellele V. D. andis 4000 eurot ja kes kirjutas alla ka sellele avaldusele, millise V. D. kirjutas ennast politseinikuna esitlenud meesterahva dikteerimise järgi. Kui V. D. andis E. Š. 4000 eurot üle, luba ennast politseinikuna esitlenud meesterahvas telefoni teel, et V. D. poeg vabastatakse politseist. Alates sellest hetkest kui E. Š. sisenes V. D. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud isikuga ja seda kuni raha kättesaamiseni ning V. D. korterist lahkumiseni, kuna viimane kordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Samal päeval, aga hiljem helistas V. D. oma pojale ja sai teada et temaga on kõik korras ja mingit avariid toimunud ei ole ning sai aru, et teda oli petetud. Seejärel andis E. Š. V. D. väljapetetud raha summas 4000 eurot Tallinnas, teda Eestisse toonud ja teda eelpoolnimetatud teo toimepanemise ajal Tallinnas oma isikliku sõiduautoga X registreerimismärgiga X oodanud J. V. kätte, kes lahkus samal päeval Eesti Vabariigist ning andis 4000 eurot 03.04.13 Leedu Vabariigis Naujoji Akmene linnas üle Dainius Steponavičiusele. Tsiviilhagi V. D. 4000 eurot.

1-16-599 menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid 11.04.2013 kella 09.00 ja 09.30 vahelisel ajal helistas J. V. X, X elava E. M. kodusele telefonile abonendiga X ja lõi kõnele vastanud E. M. oma jutuga ebaõige ettekujutuse selles, nagu oleks helistajaks E. M. tuttav A. nimeline noormees, kes sattus avariisse ja murdis roide ning palus E. M. helistada väidetavalt haigla telefoninumbril, millise ta dikteeris E. M. ja milline oli X. Kui E. M.a koos oma naabrinaisega, kelle ta helistamise juurde kutsus, helistas tagasi talle dikteeritud telefoninumbril, lõi kõnele vastanud J. V. oma jutuga E. M. ebaõige ettekujutuse sellest nagu räägiks ta noormehega, kelle õega koos E. M. tuttav A. sattus avariisse ning nüüd on vaja maksta 6000 eurot. Peale seda lõi J. V. oma jutuga E. M. ebaõige ettekujutus sellest, et raha tuleb maksta Leedu X ülemale B. ning dikteeris telefoni E. M. teel teksti, milline tuleb kirjutada raha üleandmisel paberile ja teatas E. M., et sellele kirjutab ka alla raha järgi tulev kannatanu vend. Samal ajal saatis J. V. Leedu mobiiltelefoni numbrilt E. Š. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i E. M. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kui E. M. lõpetas telefonikõne talle helistanud J. V., andis E. M. tema korteri ukse taha tulnud E. Š. üle raha summas 1100 eurot. Alates sellest hetkest kui E. Š. sisenes E. M. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud J. V. ja seda kuni raha kättesaamiseni ning E. M. korterist lahkumiseni, kuna viimane koordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Samal päeval, aga hiljem helistas E. M. oma tuttava A. emale ja sai teada et A. on kõik korras ja mingit avariid toimunud ei ole ning sai aru, et teda oli petetud. Peale raha saamist andis E. Š. E. M. väljapetetud raha, summas 1100 eurot, Pärnus, teda Eestisse toonud ja teda eelpoolnimetatud teo toimepanemise ajal Pärnu kesklinnas oma isiklikus sõiduautos X registreerimismärgiga X oodanud J. V. kätte, kes lahkus samal päeval Eesti Vabariigist ning andis 1100 eurot 12.04.13 Leedu Vabariigis Šiualiai linnas üle Dainius Steponavičiusele ja temalt sai raha J. V.. Tsiviilhagi J. M. 1100 eurot.

1-16-599 numbri X. N. N. talle edastatud telefoninumbril tagasi ei helistanud. N. N., tulenevalt oma kõrgest east tingitud iseärasustest ei oska öelda, kui palju temalt raha ja mille jaoks nõuti. Samal ajal saatis J. V. Leedu mobiiltelefoni numbrilt E. Š. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i N. N. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid umbes tund aega telefonikõne lõppes, andis N. N. tema korteri ukse taha tulnud E. Š. ́le üle raha summas 600 eurot. Samal päeval, aga hiljem helistas N. N. oma pojale ja sai teada et temaga on kõik korras ja mingit avariid toimunud ei ole ning sai aru, et teda oli petetud. Peale raha saamist andis E. Š. N. N. väljapetetud raha summas 600 eurot Pärnus, teda Eestisse toonud ja eelpoolnimetatud teo toimepanemise ajal Pärnu kesklinnas oma isiklikus sõiduautos X registreerimismärgiga X oodanud J. V. kätte, kes lahkus samal päeval Eesti Vabariigist ning andis 600 eurot 12.04.13 Leedu Vabariigis Šiauliai linnas üle Dainius Steponavičiusele ja temalt sai raha J. V.. Tsiviilhagi N. N. 600 eurot.

1-16-599 Vabariiki, kus andis A. S. väljapetetud raha summas 6000 eurot Šiualiai linnas üle neile vastu tulnud Dainius Steponavičiusele ja temalt sai raha J. V.. Tsiviilhagi A. S. 6000 eurot.

1-16-599 toonud J. V. kätte, kes lahkus samal päeval Eesti Vabariigist oma isikliku sõiduautoga X registreerimismärgiga X ning andis 2000 eurot 16.04.13 Leedu Vabariigis Naujoij Akmene linnas üle Dainius Steponavičiusele ja temalt sai raha J. V.. Tsiviilhagi V. S. 2000 eurot.

1-16-599 mobiiltelefoni koos kõnekaartidega ning J. V. kuritegude toimepanemise ajal elamispinna üürimiseks sularaha, millest viimane tasus ajavahemikus 15.-17.04.2013 Haapsalu linnas D. B. ja tema enda eest kuritegude toimepanemise ajal hotellitubade üürimisega seotud kulud Sellise tegevusega kihutas Dainius Steponavičius D. B. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, millise D. B. pani toime koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga ning J. V. eelpoolnimetatud kuriteo toimeanemisele kaasaaitamisele, millise käigus lõi menetlusega tuvastamata meesterahvas A. C. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse selles, et 15.04.2013 kella 18 ajal, helistas X X elava A. C. kodusele telefonile abonendiga X ja kui A. C. abikaasa kõnele vastas, lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata helistaja meesterahvas oma jutuga ebaõige ettekujutuse selles, nagu oleks helistajaks keegi L. nimeline meesterahvas, keda C. abikaasa arvas tundvat ning dikteeriti telefoni teel number X, millele tuleb tagasi helistada. Siis kui A. C. ise telefoni võttis ja küsis, mida helistaja soovib, vastas kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas talle, et tal on huul katki ja palus juba eelnevalt öeldud telefoninumbril tagasi helistada, mida A. C. aga ei teinud ja lõpetas kõne. Kuna A. C. eelpoolnimetatud telefoninumbril ei helistanud vaid helistas politseisse, siis jäi antud tegu Dainius Steponavičiuse, D. B., J. V. ja kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahva poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel.

1-16-599 aitama ning andis Leedu Vabariigis J. V. korralduse toimetada D. B. 15.04.2013 Eesti Vabariiki KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks ja D. B. korralduse sõita 15.04.2013 Eesti Vabariiki KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks; samuti aitas kaasa KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kelmuste toimepanemisele ostes J. V. tema isikliku sõiduauto X registreerimismärgiga X jaoks kütust, millega J. V. toimetas D. B. Eesti Vabariiki Haapsallu, andis D. B. kuritegude toimepanemise ajal omavahelisteks suhtlemisteks mobiiltelefoni koos kõnekaartidega ning J. V. kuritegude toimepanemise ajal elamispinna üürimiseks sularaha, millest viimane tasus ajavahemikus 15.-17.04.2013 Haapsalu linnas D. B. ja tema enda eest kuritegude toimepanemise ajal hotellitubade üürimisega seotud kulud. Sellise tegevusega kihutas Dainius Steponavičius D. B. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, millise D. B. pani toime koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga ning J. V. eelpoolnimetatud kuriteo toimepanemisele kaasaaitamisele, millise käigus lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas E. S. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse selles, et 15.04.2013 kella 18.30 ajal, helistas X, X elava E. S. kodusele telefonile abonendiga X ja kui E. S. kõnele vastas, lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas oma jutuga ebaõige ettekujutuse selles, nagu oleks helistajaks E. S. sugulane. Kui E. S. küsis helistajalt, keda ta pidas oma sugulaseks, ütles helistaja, et tal juhtus õnnetus ning E. S. täiendava küsimuse peale mis juhtus, palus helistaja E. S. helistada tagasi ja dikteeris E. S. telefoninumbril X. Selle kohta helistaja ütles, et see on tasuta haigla number. Kui E. S. helistas talle dikteeritud telefoninumbril, lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas oma jutuga talle ebaõige ettekujutuse selles, nagu oleks helistajal huul puruks, lõualuu puruks ja hambad väljalöödud ning kohe selgitab keegi teine inimene E. S. kõike. Seejärel võttis telefoni üle teine kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas, kes lõi E. S. oma jutuga täiendavalt ebaõige ettekujutuse sellest, nagu räägiks ta politseiuurijaga ja nagu oleks tema sugulane teinud avarii ning ajanud alla ühe Norra tüdruku. E. S. teatas aga koheselt, et tema mingit raha maksma ei hakka, katkestas kõne ning antud tegu jäi Dainius Steponavičiuse, D. B., J. V. ja kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahva poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel.

1-16-599 ebaõige ettekujutuse sellest nagu oleks ta teinud avarii ja on haiglas ja tal saab kohe mobiiltelefoni aku tühjaks ning dikteeris E. P. telefoninumbri X, millel palus tagasi helistada. Kui E. P. talle dikteeritud telefoninumbril tagasi helistas, siis rääkis A. peetud meesterahvas, et ta ei saa rääkida ja ta annab telefoni üle oma sõbrale. Seejärel võttis telefoni üle teine kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas, kes lõi E. P. ebaõige ettekujutuse selles, nagu räägiks ta advokaadiga ja seejärel võttis E. P. telefoni üle tema abikaasa M. P.. Ennast telefoni teel advokaadina esitlenud meesterahvas lõi M. P. oma jutuga ebaõige ettekujutuse selles nagu oleks A. teinud avarii, sattunud ise haiglasse ja avariis ajanud alla ühe Norra tüdruku ning nüüd selleks, et kriminaalasja ei alustataks on vaja maksta veidi raha. Veel lisas ennast advokaadina esitlenud meesterahvas, et avarii oli toimunud Venemaal, Sankt-Peterburis. Samal ajal helistas E. P. oma tuttavale A., kelleks pidas esialgselt helistajat ning sai teada, et too ei ole mitte mingisugust avariid teinud ja temaga on kõik korras ning P. said aru, et helistajate näol on tegemist petistega. Peale seda lubas M. P. asja arutada A. vanematega ning ka advokaadina esitlenud meesterahvas lubas helistada A. vanematele ning katkestas kõne ära. Kuna M. ja E. P. enam neile dikteeritud numbrile tagasi ei helistanud, jäi antud tegu D. Steponavičiuse, D. B., J. V. ja kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahva poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel. Kuriteo katsega tekitati E. P. varalist kahju 2,87 euro suuruses summas telefoni kõne teostamisega Leedu abonentnumbrile. Tsiviilhagi E. P. 2,87 eurot.

1-16-599 pidi kirjutava avalduse vormis, milles kinnitas, et on nõus andma raha Norra kodaniku D. U. sündinud Xa ravimiseks ning andma raha väljavõtmiseks üle tema juurde koju tulevale isikule oma Swedbanki pangakaardi, kes ise võtab välja L. R. pangakontolt 3000 eurot ja avaldas ka pangkaardi PIN koodi. Samal ajal saatis kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Leedu mobiiltelefoni numbrilt D. B. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i L. R. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Telefoni kõnet ennast telefoni teel Norra saatkonna töötajana esitlenud meesterahvaga katkestamata, lasi L. R. oma korterisse pangakaardile järgi tulnud D. B., kes kirjutas alla L. R. poolt koostatud avaldusele, kuid pangakaarti L. R. D. B. ei andnud ning viimane lahkus korterist. Alates sellest hetkest kui D. B. sisenes L. R. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud isikuga ja seda kuni L. R. korterist lahkumiseni, kuna viimane koordineeris tema tegevust. Kuna L. R. D. B. pangakaarti ei andnud, jäi kuritegu Dainius Steponavičiuse, D. B., J. V. ja kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahva poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel. Kuriteo katsega tekitati L. R. varalist kahju 14.18 euro suuruses summas telefoni kõne teostamisega Leedu abonentnumbrile. Tsiviilhagi L. R. 14.18 eurot.

1-16-599 pole juhtunud ja sai aru, et temalt taheti raha välja petta. Kuna L. B. väidetavale avariis kannatada saanud tüdruku vennale pangakaarti ei andnud, jäi kuritegu Dainius Steponavičiuse, D. B., J. V. ja kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahva poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel.

1-16-599 tema enda eest kuritegude toimepanemise ajal hotellitubade üürimisega seotud kulud. Sellise tegevusega kihutas Dainius Steponavičius D. B. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, millise D. B. pani toime koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga ning J. V. eelpoolnimetatud kuriteo toimepanemisele kaasaaitamisele, millise käigus lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas V. M. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse selles, et 17.04.2013 kella 14.30 ajal helistas X, X elava V. M. kodusele telefonile abonendiga X ja kui V. M. kõnele vastas, lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas oma jutuga ebaõige ettekujutuse selles, nagu oleks helistajaks V. M. poeg, kes tegi autoga avarii ning ajas autoga ülekäigurajal alla ühe Norra tüdruku, kes on reanimatsioonis. Seejärel ütles ennast V. M. pojana esitlenud meesterahvas, et ta annab V. M. telefoninumbri, mille peale viimane peks helistama ja selle pealt aidatakse V. M. poega ning dikteeris V. M. telefoninumbri, milline oli X. Seejärel helistas V. M. oma pojale ja sai teada, et temaga on kõik korras, kuid otsustas siiski helistada sellele talle telefoni teel antud telefoninumbrile. Kui V. M. helistas talle antud numbrile, siis vastas üks kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas, kes lõi talle tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse sellega et tutvustas ennast politseiuurija O. G. ning ütles, et V. M. poeg tegi avarii ja selleks, et asja parandada ja kriminaalasi lõpetada on vaja maksta avariis kannatada saanud tüdruku isale 12000 eurot. V. M. sai aru, et temalt taheti raha välja petta ning kellelegi raha ei maksnud. Kuritegu jäi D. Steponavičiuse, D. B. ja kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahva poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel. Kuriteo katsega tekitati V. M. varalist kahju 11.79 euro suuruses summas telefoni kõne teostamisega Leedu abonentnumbrile. Tsiviilhagi V. M. 11.79 eurot.

1-16-599 olevat põhjustanud liiklusõnnetuse, mille käigus ta oli autoga alla ajanud ühe tütarlapse ning tal endal on käeluu -ja rangluumurrud ning hambad olevat suust välja löödud. Peale seda tatas ennast V. K. pojana esitlenud meesterahvas, et edasi hakkab V. K. rääkima politseikomissar või inspektor ja meesterahvas ütles, et V. K. paluks seda politseinikku, et ta aitaks tema poega. V. K. pojana esinenud meesterahvas ütles, et politseinikku on vaja paluda, et ei alustataks kriminaalasja ja äkki saaks asja rahumeelselt ära lahendada. Seejärel võttis telefoni üle teine kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas, kes tutvustas ennast O. S. ja lõi V. K. oma jutuga ebaõige ettekujutuse sellest, et töötab Inglismaal Vene saatkonnas tõlgina ja samaaegselt ka Inglismaal politseinikuna. Telefoni teel ennast tõlk/politseinikuna esitlenud meesterahvas ütles, et ta palus kohalikku politseid, et V. K. poega ei pandaks kinni ja kuna ta ei ole Inglismaa kodanik, siis anti talle aega 1,5 tundi asja lahendamiseks. Ennast politseinikuna esitlenud meesterahvas teatas, et V. K. pojaga koos on haiglas ka avariis kannatada saanud Norra kodanikust tütarlaps ja viimase isa, kes nõuab kahjutasuks raha ja vastutasuks on nõus et kriminaalasja ei alustataks. Raha oleks vaja maksta tüdruku taastusraviks ja tasuda on vaja 9000 eurot. Kui V. K. ütles, et ta saab kokku laenata maksimaalselt 4000 eurot, siis lubas ennast telefoni teel politseinikuna esitlenud meesterahvas rääkida avariis kannatada saanud tüdruku isaga, palus V. K. 10 minuti pärast tagasi helistada ja lõpetas kõne ära. Kui V. K. 10 minuti pärast tagasi helistas, teatas ennast politseinikuna esitlenud meesterahvas, et tüdruku isa on 4000 euroga nõus, kuna ta olevat kindel, et ülejäänud raha saab ta ka hiljem kätte. Edasi küsis ennast politseinikuna esitlenud meesterahvas V. K. tema koduse aadressi ja teatas, et 1.5 tunni jooksul tuleb kiirest raha üle anda ja käigu V. K. pangaautomaadi juures ära ning käskis tal välja minna ja siis kui V. K. oli väljas teatas ennast politseinikuna esitlenud meesterahvas, luues taas ebaõiget ettekujutust, et avariis kannatada saanud tüdruku vend on käesoleval hetkel Haapsalus ja tüdruku isa olevat nõus, kui raha tema kätte antakse. Seejärel võttis V. K. Haapsalus Tallinna mnt 1 asuvast Swedbanki sularahaautomaadist enda kontolt välja 500 eurot. Samal ajal teatas kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Leedu mobiiltelefoni numbrilt D. B. kasutuses olnud mobiiltelefoni kaudu, kuhu ta peab rahale järgi minema. Kui V. K. oli Swedbanki sularahaautomaadist enda arvelduskontolt välja võtnud 500 eurot, andis ta selle üle tema juurde tulnud D. B..

1-16-599 tüdrukule, kes viibib haiglas ning samuti olevat viga saanud ka ennast A. A. pojana esitlenud helistaja J. V. näol, kes samuti viibib helistamise hetkel haiglas. Seejärel ütles telefonis A. A. pojana esinenud J. V., et tal on vaja raha, et avarii kannatanutega kokku leppida ja A. A. küsimusele kui palju raha vaja on, ütles telefonis kannatanu pojana esinenud J. V., et toogu A. A. nii palju raha kui tal on. Kui A. A. pakkus, et viib ise raha poja juurde haigla traumapunkti, võttis telefoni üle näiliselt teine meesterahvas, kuid tegelikkuses jätkas rääkimist J. V., kes lõi A. A. ebaõige ettekujutuse sellest, nagu räägiks temaga nüüd Leedu Vabariigi konsulaadi uurimisosakonna juhataja ning ütles A. A., et rahale tulevad nad ise järgi. Selle peale teatas A. A., et kodus tal raha ei ole ja see on pangas ning ta peab rahale panka järgi minema. Edasi ütles ennast Leedu Vabariigi konsulaadi uurimisosakonna juhatajana esitlenud J. V., et kui A. A. on pangas ära käinud, siis helistagu neile tagasi ning dikteeris A. A. telefoninumbri X ning lisas veel, et kui raha on käes, siis nad saadavad tema juurde ühe isiku raha järgi, kes pidi kirjutama ka A. A. allkirja. Seejärel lõpetati kõne ja A. A. tõi pangast 3450 eurot ja koju tagasi jõudes helistas kella 12 paiku talle eelnevalt öeldud telefoninumbril ja teatas, et on koos rahaga kodus. Kõnele vastanud J. V. tundis A. A. hääle järgi ära ennast Leedu Vabariigi konsulaadi uurimisosakonna juhatajana esitlenud meesterahva, kes lõi täiendavalt tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse ja ütles, et rahale tuleb järgi tema esindaja, kellele A. A. peab raha üle andma ja kes kirjutab talle ka raha kohta allkirja. Seejärel käskis ennast Leedu Vabariigi konsulaadi uurimisosakonna juhatajana esitlenud J. V. kirjutada A. A. avaldus Leedu Vabariigi konsulaadi uurimisosakonna juhataja nimele, et A. A. annab üle D. B. 3450 eurot. Samal ajal saatis J. V. Leedu mobiiltelefoni numbrilt K. D. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i A. A. koduse aadressiga, kuhu viimane läks koos K. O. ́ ga rahale järgi, kuid K. O. jäi A. A. majast eemale ootama. Kella 12.10 ajal, kui A. A. oli telefoni teel ühenduses ennast Leedu Vabariigi konsulaadi uurimisosakonna juhatajana esitlenud J. V., saabus A. A. juurde koju K. D., kellele A. A. andis 3450 eurot ja kes kirjutas alla ka sellele avaldusele, millise A. A. kirjutas ennast Leedu Vabariigi konsulaadi uurimisosakonna juhatajana esitlenud J. V. dikteerimise järgi. Alates sellest hetkest kui K. D. sisenes A. A. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud J. V. ja seda kuni raha kättesaamiseni ning A. A. korterist lahkumiseni, kuna viimane koordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Samal päeval, aga hiljem helistas A. A. oma pojale ja sai teada et temaga on kõik korras ja mingit avariid toimunud ei ole ning sai aru, et teda oli petetud. Peale seda, kui K. D. lahkus A. A. elukohast, andis ta A. A. ́ilt väljapetetud raha summas 3450 eurot Tartus, temaga koos Eestisse tulnud ja eelpoolnimetatud teo toimepanemise ajal Tartus A. A. elukoha lähedal oodanud K. O. kätte, kellega koos lahkus 23.04.2013 bussiga Eesti Vabariigist ning sõitsid Läti Vabariiki, Riiga, kus K. O. andis A. A. väljapetetud raha üle neile autoga vastu tulnud Dainius Steponavičiusle, kes tasus K. D. ja K. O. toimepandud kuriteo eest sularahas ning toimetas nad autoga Leedu Vabariiki. Seejärel andis Dainius Steponavičius väljapetetud raha üle J. V.. Tsiviilhagi A. A. 3450 eurot.

1-16-599 kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, millise K. O. pani toime koos kohtueelse menetlusega tuvastamata isikuga ning V. L. ja A. V. eelpoolnimetatud kuriteo toimepanemisele kaasaaitamisele, millise käigus lõi kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas M. V. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles et 27.04.2013 kella 02.00 ajal helistas X, X, X elava M. V. koduse telefoni abonendile X ja lõi kõnele vastanud M. V. ebaõige ettekujutuse selles, et tema poeg oli teinud autoga avarii. Sõitnud otsa 13 aastasele tüdrukule ja asub ise haiglas. Kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas ütles M. V., et tema poeg on haiglas ning tal on puruks lõualuu ja ka huul katki. Meesterahvas nõudis M. V. raha, kuna kannatanu sugulased on sellisel juhul nõus mitte andma avaldust kriminaalasja alustamiseks ja küsis, kui palju M. V. kodus raha on. M. V. ütles, et tal on kodus 4000 eurot ning telefoniga helistanud kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas ütles, et kannatanu sugulased on selle summaga nõus ja ütles, et nüüd võib ta pojaga rääkida. Seejärel võttis telefoni üle kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas, kes nutuse häälega ütles M. V., et „emake aita“. Seejärel võttis telefonitoru uuesti üle esimesena helistanud ja M. V. rääkinud kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas, kes lõi M. V. ebaõige ettekujutuse sellest, nagu räägiks M. V. nüüd politseikomissariga. Kui M.V. soovis helistada oma sugulastele, keelas ennast telefoni teel politseikomissarina esitlenud meesterahvas tal seda teha. Seejärel ütles ennast telefoni teel politseikomissarina esitlenud meesterahvas, et poole tunni pärast tuleb avariis kannatada saanud tüdruku naissugulane, kelle nimi on N., rahale järgi ning käskis M. V. kirjutada allkiri selle kohta, et ta hüvitab oma poja poolt tekitatud materiaalse kahju ning andis M. V. ka telefoninumbri, mille kaudu ta saab pojaga ühendust ning milline oli X. Samal ajal saatis kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Leedu mobiiltelefoni numbrilt K. O. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i M. V. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Lasknud K. O. oma korterisse, andis M. V. talle üle 4000 eurot ning mõlemad nii M. V. kui ka K. O. kirjutasid alla paberile raha üleandmise kohta ning peale seda lahkus K. O. koos rahaga korterist. Alates sellest hetkest kui K. O. sisenes M. V. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud isikuga ja seda kuni M. V. korterist lahkumiseni, kuna viimane koordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Peale seda helistas M. V. oma sugulastele ja sai teada, et pojaga on kõik korras ning mitte mingit avariid ei ole toimunud ja ta sai aru, et teda oli petetud. Seejärel lahkus K. O. samal päeval Eesti Vabariigist, sõitis bussiga Läti Vabariiki Riiga, kus andis M. V. ́lt väljapetetud raha üle Dainius Steponavičiusele Tsiviilhagi M. V. 4038 eurot.

1-16-599 väidetavalt oli helistajaks kannatanu tütrepojale hääle järgi sarnanev meesterahvas, kes väitis ennast olevat teinud autoga avarii, milles sai kannatada keegi tütarlaps. Seejärel ütles telefonis kannatanule hääle järgi tunduv ja tema tütrepojale sarnaneva häälega J. V., et selleks, et kannatanu ei annaks asja politseisse, peab ta maksma avariis kannatada saanule suure summa raha, millele pidi järgi tulema avariis viga saanud tüdruku sugulane. Kui U. D. ütles helistajale, et tal on kodus ainult 50 eurot sularaha, ütles J. V. telefonis, et seda on vähe, kuid konkreetset summat, kuipalju maksma peab, seda helistaja ei öelnud ning dikteeris telefonis U. D. ainult telefoninumbri, milline oli X, millele kannatanu pidi helistama, kui tal raha on olemas. Samal ajal saatis J. V. Leedu mobiiltelefoni numbrilt K. O. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i U. D. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi ning eelpoolnimetatud kõne toimumise ajal viibis K. O. juba U. D. korteris, kuhu viimane oli K. O. telefonikõne toimumise ajal sisse lasknud. Alates sellest hetkest kui K. O. sisenes U. D. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud J. V. ja seda kuni U. D. korterist lahkumiseni, kuna viimane koordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Peale seda kui U. D. oli lõpetanud kõne talle helistanud ja telefoni teel raha maksmisest rääkinud J. V., lahkus K. O. U. D. korterist ilma raha saamata. Peale seda helistas U. D. oma tütrele ja sai teada et tütrepojaga on kõik korras ja mingit avariid toimunud ei ole ning sai aru, et temalt oli tahetud raha välja petta. U. D. kellelegi raha ei maksnud ning antud tegu jäi Dainius Steponavičiuse, K. O. ja J. V. poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel.

1-16-599 raha saades avariis kannatada saanud naisterahvas loobub politseile avalduse esitamisest. Peale seda kui telefoni teel dikteeritud avaldus oli valmis kirjutatud ütles telefoni teel juristina esinev J. V., et V. K. juurde koju tuleb kohe üks tütarlaps, kelle kätte tuleb tal raha anda. Seejärel ütles V. K. telefonis juristina esinenud meesterahvale oma koduse aadressi koos maja - ja korterinumbriga ning juristina esinenud J. V. teatas, et V. K. ei tohi kõnet katkestada. Selle peale pani V. K. telefoni lauale ja lasi enda korterisse sisse ukse taha jõudnud K. O.. Samal ajal saatis J. V. Leedu mobiiltelefoni numbrilt K. O. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i V. K. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Lasknud K. O. oma korterisse, andis V. K. talle üle 3000 eurot ning mõlemad nii V. K. kui ka K. O. kirjutasid alla paberile raha üleandmise kohta ning peale seda lahkus K. O. koos rahaga korterist. Alates sellest hetkest kui K. O. sisenes V. K. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud isikuga – J. V. ja seda kuni V. K. korterist lahkumiseni, kuna viimane koordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Peale raha üleandmist K. O. ́le teatas V. K. telefoni teel juristina esinenud J. V., et raha on üle antud ning juristina esinenud J. V. teatas, et 10 minuti jooksul ei tohi nüüd kõnet lõpetada. Kuna V. K. enam telefoni teel keegi ei rääkinud, lõpetas ta kõne ära. Samal päeval helistas V. K. oma tütrele ja sai teada, et tema tütre mehega on kõik korras, mingit avariid ei ole toimunud ning ta sai aru, et teda oli petetud. Peale raha saamist lahkus K. O. Eesti Vabariigist, sõitis bussiga Läti Vabariiki Riiga, kus andis V. K. väljapetetud raha summas 3000 eurot talle vastu tulnud D. S., kellelt sai raha J. V.. Tsiviilhagi V. K. 3000 eurot.

1-16-599 meesterahvas, et kui O. T. ei ole sellist summat maksta, siis ta võib selle ka kolme kuu jooksul ära maksta. Kui O. T. ütles, et tal on kodus ainult 3500 eurot, siis lõi telefoni teel ennast advokaadina esitlenud meesterahvas O. T. ebaõige ettekujutuse sellest, et avariis kannatada saanud tütarlapse õde on hetkel Tallinna sadamas ja ta võib sellele rahale järgi tulla ning seejärel küsis ta O. T. ka tema kodust aadressi, mille viimane talle ka telefoni teel ütles. Seejärel soovis ennast telefoni teel advokaadina esitlenud meesterahvas, et O. T. loeks talle telefoni teel ülesse kõik rahatähtede seerianumbrid, sellest summast, millise O. T. maksab avariis kannatada saanud tütarlapse õele. Kui O. T. tahtis teada, milleks on vaja rahatähtede seerianumbreid kirja panna selgitas ennast advokaadina esitlenud meesterahvas, et kuna raha viiakse Leetu, siis on vaja kontrollida, kas toodi sama raha. Samal ajal saatis kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Leedu mobiiltelefoni numbrilt K. O. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i O. T. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Sel ajal, kui O. T. luges ennast telefoni teel advokaadina esitlenud meesterahvale ülesse makstava rahasumma rahatähtede seerianumbreid, nägi ta oma elamu aia taga seismas tütarlast, kelleks osutus rahale järgi tulnud K. O.. Ennast telefoni teel advokaadina esitlenud meesterahvas käskis O. T. kõnet mitte katkestades lasta K. O. elamusse sisse, mida O. T. ka tegi ning peale seda, kui ta oli andnud raha 3500 eurot K. O. kätte, lahkus viimane O. T. elukohast. Alates sellest hetkest kui K. O. sisenes O. T. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud isikuga ja seda kuni raha kättesaamiseni ning O. T. elukohast lahkumiseni, kuna viimane kordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Seejärel lahkus K. O. samal päeval Eesti Vabariigist, sõitis bussiga Läti Vabariiki Riiga, kus andis O. T. väljapetetud raha üle Dainius Steponavičiusele. Tsiviilhagi O. T. 3500 eurot.

1-16-599 Edasi küsis ennast telefoni teel advokaadina esitlenud meesterahvas M. C. et kas ta on nõus 1000 eurot maksma. Kui M. C. jaatavalt vastas, siis dikteeris ennast telefonis advokaadina esitlenud meesterahvas M. C. telefoninumbri, millele tagasi helistada ja milline oli X. Kui M. C. helistas tagasi talle dikteeritud telefoninumbril, lõi ennast telefonis advokaadina esitlenud meesterahvas M. C. ebaõige ettekujutuse sellest, et avariis kannatada saanud tüdruku vanem õde tuleb rahale järgi ja küsis M. C. tema koduse aadressi, mille viimane talle ka ütles. Edasi käskis ennast advokaadina esitlenud meesterahvas M. C. kirjutada paber selle kohta, et ta annab politseile üle raha kannatanu kahju hüvitamiseks. Samal ajal saatis kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Leedu mobiiltelefoni numbrilt K. O. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i M. C. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Järgneva 30 minuti jooksul hoidis ennast telefoni teel advokaadina esitlenud meesterahvas M. C. telefoni juures, kuni tema elukohta saabus avariis kannatada saanud tüdruku õena esitlenud K. O., kellele M. C. andis üle 1000 eurot. Alates sellest hetkest kui K. O. sisenes M.C. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud isikuga ja seda kuni raha kättesaamiseni ning M. C. elukohast lahkumiseni, kuna viimane kordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Seejärel lahkus K. O. 08.05.2013 Eesti Vabariigist, sõitis bussiga Läti Vabariiki Riiga, kus andis M. C. väljapetetud raha üle Dainius Steponavičiusele. Tsiviilhagi M. C. 1000 eurot.

1-16-599 Samal ajal saatis kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Leedu mobiiltelefoni numbrilt E. B. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i E. V. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid umbes 20 minuti möödudes andis E. V. tema korteri ukse taha tulnud E. B. üle raha summas 810 eurot. Alates sellest hetkest kui E. B. sisenes E. V. elukohta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud isikuga ja seda kuni raha kättesaamiseni ning E. V. korterist lahkumiseni, kuna viimane kordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Seejärel sõitis E. B. Rakverre ja 08.05.2013 päeval sõitis Tallinnasse, kus andis E. V. väljapetetud raha summas 810 eurot Tallinna bussijaamas üle K. O., kes toimetas raha samal päeval edasi Läti Vabariiki ning andis seal üle Dainius Steponavičiusele. Tsiviilhagi E.V. 810 eurot.

1-16-599 eurot Tallinna bussijaamas üle K. O. ́le, kes toimetas raha samal päeval edasi Läti Vabariiki ning andis seal üle Dainius Steponavičiusele. Tsiviilhagi T. L.3000 eurot.

1-16-599 Tsiviilhagi T. K. 1500 eurot.

1-16-599 lahkumiseni, kuna viimane kordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Peale seda kui M. G. oli kätte saanud N. T. väljapetetud raha ja lahkus korterist küsis ennast telefoni teel uurijana esitlenud meesterahvas N. T., et võib olla on neil ka kulda, millele N. T. vastas jaatavalt ja hakkas oma pereliikmetelt kuldehteid kokku korjama. Samal ajal helistas N. T. õde oma õepojale st N. T. pojale, kellega rääkides sai teada, et mingit avariid ei ole toimunud ning kui ta andis telefoni üle N. T., sai ka viimane teada, et pojaga on kõik korras ning sai ka aru et temalt oli raha välja petetud. Kui telefoni teel ennast uurijana esitlenud meesterahvas kuulis, kuidas N. T. õde talle ütles, et pojaga on kõik korras, katkestas ennast uurijana esitlenud meesterahvas koheselt kõne. M. G. sõitis järgmisel päeval Tallinnast bussiga Läti Vabariiki Riiga ja sealt edasi Leedu Vabariiki, kus andis üle ka N. T. väljapetetud raha summas 1850 eurot Dainius Steponavičiusle. Tsiviilhagi N. T. 1850 eurot.

1-16-599 Samal ajal saabus koju T. C. poeg ning K. O. lahkus eelpoolnimetatud korterist raha saamata. Kuna T. C. kellelegi raha ei maksnud, siis jäi antud tegu Dainius Steponavičiuse, K. O. ja kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahva poolt lõpule viimata neist mitteolenevatel põhjustel.

1-16-599 Seejärel helistas E. B. tema kasutuses olnud mobiiltelefonile kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata isik ja ta läks eemale sellega rääkima ning kuna E. B. pidas võimalikuks, et raha saamine võib olla seotud pettusliku teoga ja möönis seda, jooksis ta kiriku juurest minema Posti tänavale, sealt Vallimäele, kust liikus edasi Tallinna tänavale, kus E. B. peeti politseinike poolt kinni.

1-16-599 linna siseasjade valitususe, vaneminspektor-uurija A. T. nimele. Samal ajal saatis kohtueelse menetlusega tuvastamata isik Leedu mobiiltelefoni numbrilt K. O. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i L. T. koduse aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Kella 12.00 ajal tuli L. T. elukohta rahale järgi K. O., kes peeti politseitöötajate poolt kohapeal kinni. Alates sellest hetkest kui K. O. sisenes L. T. elukoha trepikotta, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud isikuga ja seda kuni tema kinnipidamiseni politseitöötajate poolt.

M. G.;

kihutas M. G. Eesti Vabariigis kelmusi toime panema ning andis Leedu Vabariigis M. G. korralduse sõita Eesti Vabariiki KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemiseks; samuti aitas kaasa KarS § 209 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemisele, andes M. G. Eesti Vabariiki sõiduks, kuritegude toimepanemise ajal elamispinna üürimiseks ja kuritegude toimepanemiseks seotud transpordikulutusteks sularaha ja omavahelisteks suhtlemisteks mobiiltelefoni koos kõnekaardiga. Sellise tegevusega kihutas Dainius Steponavičius M. G. KarS § 209 lg 2 p 1, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisele, millise M. G. pani toime koos J. V. ning millise käigus; lõi J. V. V. L. varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse sellega et 24.05.2013 kella 11.15 ajal helistas J. V. X, X elava V. L. kodusele telefonile abonendiga X ja lõi kõnele vastanud V. L. oma jutuga ebaõige ettekujutuse sellest, et nagu oleks helistajaks tema poeg, kes ütles, et ta on sattunud avariisse ja sõitis otsa ühele tüdrukule ning nüüd on vaja maksta tüdrukule 7000 eurot. V. L. arvates, et helistajaks on tema poeg, ütles selle peale, et tal on ainult 2000 eurot, mille peale V. L. pojana esinenud meesterahvas ütles, et sobib ka 2000 eurot. Mingil hetkel võttis V. L. telefoni teel rääkides kõne üle teine kohtueelse menetlusega tuvastamata meesterahvas, kes lõi V. L. oma jutuga ebaõige ettekujutuse tegelikest asjaoludest, esitledes ennast kui uurija ning palus V. L. tagasi helistada telefoninumbril X, mille V. L. dikteeris. Enne telefonikõne katkestamist käskis ennast telefoni teel uurijana esitlenud J. V., kirjutada V. L. ka ühe paberi, milline tuli kirjutada Leedu saatkonna juures asuva uurimisosakonna juhile D. B. selle kohta, et käesoleva aasta 24 mail toimus liiklusõnnetus, mille tagajärjel sai kannatada Leedu kodanik ning kannatanu on nõus avaldust mitte kirjutama. Peale eelpoolnimetatud kirja dikteerimist lõpetas ennast uurijana esitlenud J. V. V. Lj. telefonikõne ning V. L. läks pangast raha tooma. Jõudes pangast oma arvelt väljavõetud 2000 euroga koju, helistas V. L. tagasi talle eelnevalt ennast uurijana esitlenud J. V. poolt telefoni teel dikteeritud telefoninumbril ning kõnele vastas ennast uurijana esitlenud J. V., kellega V. L. oli eelnevalt telefoni teel rääkinud. Seejärel ütles ennast uurijana esitlenud J. V. V. L., et üks noormees tuleb rahale järgi ning küsis, kuidas see noormees V. L. juurde koju sisse saab. V. L. ütles, et tal on koodiga uks ning ütles ennast uurijana esitlenud J. V. välisukse koodi. Seejärel ütles ennast uurijana esitlenud J. V. V. L., et ta ei katkestaks kõnet enne, kui noormees on rahal järgi käinud. Samal ajal saatis J. V. M. G. kasutuses olnud mobiiltelefonile SMS-i V. L. aadressiga, kuhu viimane läks rahale järgi. Kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid enne kui telefonikõne lõppes, andis V. L. korterisse raha järgi tulnud M. G. üle raha summas 2000 eurot. Alates sellest hetkest kui M. G. sisenes V. L. korterisse, oli ta mobiiltelefoni kaudu ühenduses talle SMS-iga aadressi saatnud J. V. ja seda kuni raha kättesaamiseni ning korterist lahkumiseni, kuna viimane koordineeris tema tegevust konkreetselt raha saamisel. Kui V. L. poeg sama päeva õhtul koju tuli, sai V. L. teada, et mitte mingisugust avariid ei ole toimunud ning sai aru, et temalt on raha välja petetud. Peale raha saamist M. G. lahkus kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kuupäeval bussiga

1-16-599 Eesti Vabariigist Läti Vabariiki Riiga ja sealt edasi Leedu Vabariiki, kus andis üle ka V. L. väljapetetud raha summas 2000 eurot D. Steponavičiuse ́le, kellelt sai raha J. V.. Tsiviilhagi Veera Ljutoval 2000 eurot. Seega Dainius Steponavičius isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse kuritegeliku ühenduses (grupis), tahtlikult kallutades teisi isikuid tahtlikule varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks ja osutades tahtlikult ainelist ja vaimset kaasabi teistele isikutele varalise kasu saamisele tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomiseks, pani toime KarS § 22 lg 2 ja lg 3 - § 209 lg 2 p 1,3 (alates 01.01.2015.a KarS § 209 lg 2 p 1, 4) järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuritegelikus ühenduses kelmustega toimepanemises osalenutest on juba süüdi mõistetud:

1-16-599 mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Asitõendeid ei ole. Tsiviilhagid Rahuldada järgmised tsiviilhagid ning ja välja mõista Dainius Steponavičiuselt KrMS § 310 lg 1, VÕS § 65, § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel: solidaarselt K. O. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu M. V., ik X (surnud X.a, pärijad S. S., ik X, elukoht X, X; K. V., ik X, eLukoht X, X, X, X; O. V., ik X, elukoht X, X, X, X) kasuks 4038 eurot; - kannatanu O. T., ik X (elukoht X, X, X) kasuks 3500 eurot, mis kanda a/a-le nr X (SEBpank); - kannatanu M. C., ik X (surnud X.a, pärijad V. C., ik X, elukoht X, X ja L. T., ik X, elukoht X, X), kasuks 1000 eurot. solidaarselt E. B. ja K. O.’ga (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu T. L., ik X (elukoht X, X) kasuks 3000 eurot, mis kanda a/a-le X (Swedbank); - kannatanu E. V., ik X (elukoht X, X) kasuks 810 eurot, mis kanda a/a-le X (Swedbank). - solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ning E. Š. ja J. V.’ga (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu E. M., ik X, kasuks 1100 eurot, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu N. N., ik X, (X, X) kasuks 600 eurot; - kannatanu A. S., ik X, (X, X) kasuks 6000 eurot; - kannatanu V. D., ik X (X, X) kasuks 4000 eurot. solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ning J. V. ja E. B. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu V. S., ik X, (surnud X.a, pärija E. S., eluk X, X) kasuks 2000 eurot. solidaarselt J. V. ja D. B. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu E. P., ik X (elukoht X, X) kasuks 2.87 eurot, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu G. R., ik X, (surnud X.a, pärija S. R., ik X, elukoht X , X, X) kasuks 5.57 eurot, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu L. R., ik X (elukoht X, X) kasuks 14.18 eurot, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu V. M., ik X (elukoht X, X) kasuks 11.79 eurot, mis kanda M. C., ik X (elukoht X, X) a/a-le nr X (Swedbank). solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ning K. D. ja K. O. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu A. A., ik X, kasuks 3450 eurot, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank AS). solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ja D. B. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu V. G., ik X, (X, X) kasuks 2000 eurot; - kannatanu R. G., ik X, (X, X) kasuks 5000 eurot. solidaarselt J. V. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 28.07.2015.a otsusega) ja K. O. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 18.10.2013.a otsusega): - kannatanu V.K., ik X, kasuks 3000 eurot, mis kanda a/a-le nr X (Swedbank); - kannatanu T. K., ik X, (X, X) kasuks 1500 eurot; solidaarselt M. G. (väljamõistetud Pärnu Maakohtu 12.06.2014.a otsusega): - kannatanu N. T., ik X, kasuks 1284 eurot (tsiviilhagi summas 1850 eurot, millest on käesolevaks hetkeks hüvitatud 566 eurot), mis kanda N. T. a/a-le nr X (SEB pank). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud.

1-16-599 Menetluskuluna tuleb Dainius Steponavičiuselt KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel välja mõista sundraha 1075 eurot riigi tuludesse seoses esimese astme kuriteo toimepanemisega. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust.

(allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.