Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-16-104

XXXXXXXXXXXXX.

1-16-104 mille nad müüsid 110 euro eest Tiit XXX. Seega K.N isikuna, kes paneb varguseid toime süstemaatiliselt, võõra vallasasja äravõtmisega selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud grupi poolt ja sissetungimisega, pani toime KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti viibides 24.10.2013 ajavahemikul kl 19.00-20.00 aadressil Tallinn, Suur-Sõjamäe 4 asuva Ülemiste Keskuse juures lõi K.N XXXrusikaga vasakule poole põse piirkonda, mille tõttu XXXtundis füüsilist valu. 15 minutit hiljem tuli K.N Ülemiste keskusest välja ning tuli teisel pool sõiduteed Suur-Sõjamäe tänaval asuva Ülemiste peatuse juures seisva XXX ́i juurde ja lõi teda uuesti rusikaga paremale poole näo piirkonda, mistõttu XXXtundis füüsilist valu. Seega K.N teise inimese tervise kahjustamisega ja löömisega pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, so KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti ajavahemikul 10.05.2013 kell 12:00 kuni 11.05.2013 kell 14:00 võttis K.N omavoliliselt ajutiseks kasutamiseks Harjumaal Harku vallas XXXjuures pargitud XXXkuuluva sõiduauto Ford Maverick registreerimismärgiga XXX väärtusega 2800 eurot. Seega K.N võõra vallasasja omavolise kasutamisega pani toime KarS § 215 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav K.N ning tema kaitsja vandeadvokaat Imbi Seimar kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kohus leiab, et K.N-ina poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 173 lg 1 p-st 1, lg 2, § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9, § 179 lg 1 p-st 2, § 180 lg 1, § 248 lg 1 p-st 5, §-st 249, §-st 311, §-st 313 asub kohus seisukohale, et K.N kuulub temale KarS § 199 lg 2 p 7,8,9, § 121 lg 1, § 215 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. TsMS § 440 lg 1 järgi on hagi õigeksvõtt hagi rahuldamise aluseks. Kokkuleppe sõlmimisega on süüdistatav nõustunud tekitatud kahjude liigi – ja määraga, süüdistatav kohtuistungil hagidele vastuväiteid ei esitanud. Süüdistavale on selgitatud menetluskulude ja sundraha tasumise kohustust. KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral 1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 18.12.2015 määrusega nr 139 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 2,54 eurot tunnis ja 430 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 645,00 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. K.N ’ile oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotluse 480 euro riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlus on rahuldatud, seega tuleb K.N ’ilt välja mõista kaitsjatasu 480 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on võimaldada süüdistataval tasuda menetluskulusid osade kaupa (KrMS § 180 lg 3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12), s.o kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu vältel võrdsete osamaksetena. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Leo Kunman Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.