Kohtulahend

3) 12.09.2001. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 101 p 1,7, KrK § 141 lg 2 p 1,3, KrK § 172 lg 1, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ja KrK § 40 lg 1, KrK § 43 lg 31 ning KrK § 41 lg 1 alusel 16 aasta 3 kuu pikkuse vabadusekaotusega; 4) 18.03.2004. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p, 1,2,3, KrK § 195 lg 2 järgi KarS § 64 lg 1 alusel 2 aasta 6 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 kuud 28 päeva ning mõisteti karistuseks 2 aastat 3 kuud ja 2 päeva vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel liideti mõistetud karistusele üksikkaristustest raskeima suurendamise teel Tartu Maakohtu 12.09.2001. a otsusega mõistetud 16 aasta 3 kuu pikkune vangistus ning mõisteti liitkaristuseks 17 aastat vangistust, millest arvati maha osaliselt ärakantud karistus, s.o 3 aastat 8 kuud ja 1 päev vangistust ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 13 aastat 3 kuud ja 29 päeva vangistust alates 18.03.2004. a. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on K.P kriminaalkorras karistatud viiel korral, neist kaks karistust on arhiveeritud. Reaalset vangistust kannab ta teist korda. Käesolevat vangistust kannab ta raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise, varavastaste kuritegude, ka grupis relvaga ähvardades toimepandud röövi eest ning lisaks kuritegeliku huligaansuse ja tunnistaja noaga ähvardamise eest. Kuritegusid iseloomustab vägivaldne käitumine kannatanute suhtes, ajendiks on olnud ka materiaalse kasu saamine. Otseseks põhjuseks on olnud alkohol, millest on tingitud agressiivne käitumine. Lisaks kannab karistust vangistuses kaaskinnipeetava suhtes füüsilise vägivalla kasutamise eest (piinamine, toime pandud 2004. a). K.P tunnistab ennast toimepandud kuritegudes süüdi ja kahetseb. K.P on alates 20.04.2015. a Tartu Vangla avavanglas. Tal on üks kehtiv distsiplinaarkaristus: teda karistati 20.05.2015. a noomitusega lühiajalise väljasõidu tingimuste rikkumise eest, kuna ta ei jõudnud õigeaegselt kauplusest vanglasse tagasi, hilines 10 minutit. Järgnevatel kordadel ei ole olnud järelevalveta liikumistega vahejuhtumeid. Varem on vangistuses esinenud manipulatiivset, ebaviisakat ja agressiivset käitumist ametnikega, samuti vägivalla kasutamist kaaskinnipeetavate suhtes. Alates 2012. a agressiivset käitumist esinenud ei ole, seega võib täheldada positiivseid muutusi K.P käitumises ning ta on suuteline vanglateenistujatega ja kaaskinnipeetavatega suhtlemisel oma käitumist kontrollima. Vangistuse jooksul on K.P õppinud keevitaja eriala, omandanud riigikeele tasemeni B2 ning valdavas osas olnud vangistuses tööga hõivatud majandustöödel: kingsepana, abitöölisena ning alates 14.09.2015. a töötab ta järelevalveta väljaspool vanglat XXXX keevitaja ametikohal. Peale selle on ta läbinud sotsiaalprogrammi Õige hetk, Viha juhtimine ja sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud Eluviisitreeningu. Tal on vabanemisel olemas kindel elukoht oma elukaaslasele kuuluvas eluruumis ja kindel töökoht XXXX. Tema vastu puuduvad rahalised nõuded, vabanemisfondis on X eurot. Vabaduses K.P enda sõnul alkoholi tarvitamisega probleeme. Ta eitab alkoholi kuritarvitamist. Avalikku korra rikkumise ja isikuvastase kuriteo pani ta toime alkoholijoobes. Vanglas on ta läbinud sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi ja on motiveeritud loobuma alkoholi tarvitamisest. K.P näeb alkoholi tarvitamise seost kuritegeliku käitumise ja probleemide tekkimisega. K.P on viimastel aastatel tõestanud, et suudab konfliktsituatsioone lahendada ilma vägivalda kasutamata: tal on varasemast kõrgem pingetaluvus ja kannatlikkus, oskab oma emotsioone paremini kontrollida. Vabanemiseks on ta seadnud eesmärgiks tööle asumise, mootorsõiduki juhilubade taotlemise, samuti osalemise poja kasvatamises. Ta on õppinud hindama perekonna tähtsust ning on ümber hinnanud prioriteedid. Muutusi väärtushinnangutes on toetanud tihe suhtlus perekonnaga. Vangla, toetades K.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 24%.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt omab K.P elamisloakaarti, mis kehtib kuni 19.11.2016. a. Tema sotsiaalsesse võrgustikku kuuluvad elukaaslane, poeg, ema ja noorem vend. Suhted lähedastega on toetavad. Viimased kaks aastat on ta suhelnud ainult elukaaslase ja pojaga. Paldiskis elava ema ja vennaga suhtleb K.P ainult telefoni teel. Elukaaslane ja poeg on alates 2013. a juulikuust käinud vanglas regulaarselt nii lühi- kui ka pikaajalistel kokkusaamistel. Igapäevaselt suheldakse ka telefoni teel. Elukaaslane on valmis pakkuma K.P-le moraalset tuge, kuid ootab ka temalt endalt pingutusi, abi, seaduskuulekat käitumist ja eeskuju lastele. Juhul, kui kohus otsustab K.P tingimisi ennetähtaegselt vabastada, on põhjendatud määrata talle katseaeg kuni 15.11.2018. a ja käitumiskontroll pikkusega 24 kuud. Käitumiskontrolli ajaks tuleks määrata järgmised lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; otsida endale töökoht või võtta end töö leidmiseni Eesti Töötukassas töötuna arvele; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku loata (ennetamaks tulevikus kuritegude toimepanemist kriminaalkorras karistatud isikutega ja välistamaks suhtlemise kuriteokaaslase A.K.). Prokurör nõustub oma kirjalikus arvamuses Tartu Vangla seisukohaga ja toetab K.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist. K.P avaldas istungil, et soovib ennetähtaegselt vabastamist. Kaitsja toetab K.P vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse, kaitsja arvamuse ja läbi vaadanud prokuröri kirjaliku arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb asuda seisukohale, et K.P vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendatud. K.P on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Ta kannab teist reaalset vangistust muu hulgas raskendavatel asjaoludel tahtliku tapmise eest. Toimepandud kuritegusid iseloomustab vägivaldne käitumine kannatanute suhtes, ajendiks on olnud materiaalse kasu saamine. Kuritegude toimepanemise otseseks põhjuseks on olnud alkoholi tarvitamine ja sellest tulenev agressiivne käitumine. K.P on end toimepandus süüdi tunnistanud ja tehtut kahetsenud. Käesoleval ajal on tal üks distsiplinaarkaristus, mis määrati, kuna ta ei jõudnud avavanglas viibides õigeaegselt tagasi vanglasse, hilines 10 minutit. Pärast selle rikkumise eest määratud noomitust ei ole järelevalveta liikumisega probleeme olnud. Seega saab tema viimase aja käitumist vanglas üldjoontes pidada korrektseks. K.P on vangistuse jooksul õppinud keevitaja eriala, omandanud riigikeele tasemeni B2 ning on valdavas osas olnud tööga hõivatud. Ta on töötanud kingsepana, abitöölisena ning alates 14.09.2015. a töötab ta järelevalveta väljaspool vanglat XXXX keevitajana. Peale selle on ta läbinud mitmeid sotsiaalprogramme: Õige hetk, Viha juhtimine ja sõltuvustemaatikat käsitleva Eluviisitreeningu. Viimase läbimine on eriti oluline, sest kuigi K.P ei ole enda sõnul alkoholi kuritarvitanud, on ta alkoholijoobes olles pannud toime kuritegusid. Käesoleval ajal on ta motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma, kuna näeb seost alkoholi tarvitamise, kuritegeliku käitumise ning probleemide tekkimise vahel. K.P on olemas tulevikuplaanid. Ta on seadnud endale eesmärgiks tööle asumise, juhilubade taotlemise ning osalemise poja kasvatamises. Poja ja elukaaslasega on alates 2013. aastast toimunud regulaarsed lühi- ja pikaajalised kokkusaamised. Ta on õppinud hindama perekonna tähtsust, mis omakorda on toetanud väärtushinnangute ja prioriteetide

ümberhindamist. Tema elukaaslane on valmis teda vabanedes moraalselt toetama, oodates ise K.P-lt seaduskuulekat käitumist ja eeskuju lastele. Lisaks sotsiaalsele tugivõrgustikule on K.P vabanedes olemas kindel elu- ja töökoht. Ta saab elama asuda elukaaslase juurde ning XXXX on valmis ta vabanemisel ametlikul tööle võtma. K.P vastu ei ole rahalisi nõuideid, kuid tema vabanemisfondis on X eurot. Seega võib asuda seisukohale, et ta oleks vabanedes majanduslikult toimetulev. Samuti arvestab kohus riskihindamise tulemust. Vangla, toetades K.P tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue koduva kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 19% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosuseks 24%. Eeltoodud asjaoludele tuginedes on võimalik asuda seisukohale, et K.P suudab määratud katseaja edukalt läbida, mistõttu on tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine põhjendatud. K.P-le tuleb määrata katseaeg kuni karistusaja lõpuni, s.o. kuni 15.11.2018. a. Lisaks tuleb ta allutada KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile 1 aastaks ja 2 kuuks. Käitumiskontrolli ajal on K.P kohustatud täitma KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 4, 7 alusel määratud lisakohustusi: - mitte tarvitama alkoholi; - asuma tööle mitte hiljem kui 1 (ühe) nädala jooksul vabanemisest või võtma ennast sama tähtaja jooksul Eesti Töötukassas töötuna arvele; - mitte suhtlema kriminaalkorras karistatud või joovastavaid aineid tarvitavate isikutega. Nimetatud lisatingimused aitavad tagada ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kohustusi ja resotsialiseerida K.P ühiskonda kohusetundliku ja seaduskuuleka inimesena.

Madis Kägu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.