Kohtulahend

Põhjendus R.B mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 31.01.2007.a otsusega KarS § 122 järgi ning karistuseks mõisteti 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Tartu Maakohtu 18.03.2004.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 aasta 5 kuu ja 16 päeva vangistuse võrra ja liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust. Karistusaeg algas 31.01.2007.a ja lõpeb 15.11.2018.a. Õigus taotleda tingimisi ennetähtaegset vabanemist KarS § 76 lg 2 p 2 alusel tekkis 17.09.2009.a. R.B on varem kriminaalkorras karistatud 4-l korral: 1) 16.12.1996.a Tartu Linnakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 2 aastat ja 6 kuud vabadusekaotust; 2) 10.04.2000.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p 1,2 alusel 5 kuud vabadusekaotust tingimisi katseajaga 3 aastat; 3) 12.09.2001.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 101 p 1,7, KrK § 141 lg 2 p 1,3, KrK § 172 lg 1, KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi ja KrK § 40 lg 1 ja KrK § 43 lg 31 ning KrK § 41 lg 1 alusel 16 aastat 3 kuud vabadusekaotust; 4) 18.03.2004.a Tartu Maakohtu otsusega KrK § 139 lg 2 p, 1,2,3, KrK § 195 lg 2 järgi 17 aastat vangistust, lõplik karistus 13 aastat 3 kuud 29 päeva vangistust. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on vanglas R.B distsiplinaarkorras karistatud korduvalt, viimati 01.07.2010.a noomitusega. Vabanedes asub elama ema ja venna juurde Paldiskisse. Tartu Vanglas läbinud 2007.a keevitaja kursuse I mooduli, motiveeritud vabanedes jätkama keevitaja kutse omandamist. Lõpetanud eesti keele algkursuse 2009.a. Tartu Vangla andmetel on kinnipeetava suhtes rahalisi nõudeid üle 63 000 krooni, vabastusfondis on üle 3200 krooni. Vabaduses tarvitas alkoholi, on proovinud ka kanepit. Samas kinnipeetava väitel ei ole alkoholi tarvitamine probleeme valmistanud. Vanglas viibimise ajal pani toime uue kuriteo, tekitades kaaskinnipeetavale pikaajalise tervisekahjustuse, milles end süüdi ei tunnista. Käitumine vangistuse ajal olnud agressiivne. Vangla hinnangul seisneb R.B vabanemisel oht füüsilise vägivalla kasutamises ja materiaalse kahju tekitamises. Tartu Vangla toetab R.B ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldusametnik toetab R.B ennetähtaegset vangistusest vabastamist elektroonilise valvega. Kinnipeetaval on vabaduses võimalus elama asuda ema ja venna juurde Paldiskis, korter on sobilik elektroonilise valve teostamiseks. Ema sõnul oleks R.B võimalus tööle asuda tuttava juuresehitajana. Perekonna materiaalne kindlustatus on hea. Uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktorid on emotsionaalsus ja oskamatus kriisiolukordi lahendada ning alkoholi tarvitamine. Kriminaalhooldusametnik leiab, et R.B tuleks tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna ta on vangituses viibinud juba 10 aastat ning uue võimaluse andmine seaduskuulekaks eluks võib talle positiivselt mõjuda. Kriminaalhooldusametnik palub käitumiskontrolli ajaks määrata kohustusteks mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume, otsida töökoht, omandada üldharidus või eriala kohtu määratud tähtajaks; mitte viibida kohtu määratud paikades ega suhelda kohtu määratud isikutega; osaleda sotsiaalabiprogrammis (koheselt tuleks läbida programm „Õige hetk“ ja hiljem vajadusel „Vihajuhtimine“); alluda elektroonilisele järelevalvele tähtajaga 1 aasta. R.B avaldas istungil, et soovib ennetähtaegset vabastamist ja lubab täita kõik sellega kaasnevad kohustused ning vabaduses viibides oleks tal võimalus minna tööle ja tasuda hagisid.

Prokuröri arvamuse kohaselt ei ole põhjendatud R.B ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla arvestades seda, et tal on 25 distsiplinaarkaristust, ta on istunud kartseris füüsilise vägivallatsemise pärast. Tulevane elukoht oli remondis ja ei ole teada, kas seal saab elektroonilist järelevalvet teostada. Kaitsja arvates on R.B vabastamine põhjendatud, kuna ta on kandnud vangistust pikka aega, tal on olemas kindel elu- ja töökoht. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning prokuröri ja kaitsja arvamuse leiab, et R.B tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine elektroonilise valvega ei ole põhjendatud. Kohus nõustub prokuröri poolt esitatud põhjendustega. R.B on karistatud raske isikuvastase kuriteo eest. Käesoleval ajal on põhiliseks probleemiks orientatsiooni puudumine seaduskuulekaks eluks (süstemaatiline distsipliinirikkumine vanglas ja kehtivad karistused), millega kaasneb ennast õigustav hoiak. Ebamäärane on ka elektroonilise järelevalve teostamise võimalikkus ja töökoha olemasolu. Arvestades kandmata karistuse suhteliselt suurt osa ja seni R.B poolt ilmutatud madalat enesedistsipliini taset, on nimetatud asjaoludel määrav negatiivne tähendus kriminaalhoolduse rakendamiseks. Eeltoodu taustal ei saa R.B suhtes kohaldada praegu tingimisi ennetähtaegset vabastamist vanglast elektroonilise valvega.

Madis Kägu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.