lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-06-5624/216

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.05.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-06-5624/216
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.05.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
950
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-06-5624/52Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.10.20101-06-5624/76Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas07.12.20121-06-5624/82Tartu Maakohus Tartu kohtumaja07.02.20141-06-5624/89Tartu Ringkonnakohus11.03.20141-06-5624/98Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.08.20141-06-5624/144Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium03.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 10. mai 2018 1-06-5624 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Aleksandr Kapajevi (isikukood 37907232715) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 20. aprilli 2018. a määrus Süüdimõistetu Aleksandr Kapajev, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Kapajevi määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 31. jaanuari 2007. a otsusega tunnistati Aleksandr Kapajev süüdi karistusseadustiku (KarS) § 122 järgi (alates 01.01.2015 kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 1 järgi) ning talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendas kohus A. Kapajevi karistust Tartu Maakohtu 12. septembri 2001. a kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa – 13 aasta 5 kuu ja 5 päeva – võrra ning mõistis liitkaristuseks 14 aastat 9 kuud ja 15 päeva vangistust. Vangistustähtaja alguseks luges kohus 31. jaanuari 2007 ja vangistuse lõpptähtpäev on 15. november 2021.
2.23. jaanuaril 2018 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid A. Kapajevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud A. Kapajevi ennetähtaegset vabastamist.
3.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 11.09.20261-26-4829/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.09.20261-26-4532/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20261-26-6091/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-25-3925/28Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4237/12Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4909/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
1-06-5624/171
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
11.05.2015
1-06-5624/189Tartu Maakohus Tartu kohtumaja19.01.2016
1-06-5624/198Tartu Maakohus Tartu kohtumaja10.01.2017
1-06-5624/210Tartu Maakohus Valga kohtumaja20.04.2018
Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määrusega jäeti A. Kapajev vangistusest ennetähtaegselt vabastamata. Maakohus leidis, et formaalsed alused KarS § 76 lg 2 p 2 kohaldamiseks on olemas, KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on aga täitmata. Kohus märkis, et A. Kapajev kannab liitkaristust, mis hõlmab karistust kahe inimese tapmise eest eriti piinaval ja julmal viisil, samuti karistust röövimise, tunnistajate ähvardamise ja vanglas grupis toime pandud kaaskinnipeetava piinamise eest. Viimati on A. Kapajev pannud kuriteo toime vanglas. Kuigi A. Kapajev on läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, lõpetanud põhikooli, õppinud riigikeelt ja omandanud keevitaja eriala ning töötanud majandustöödel, on tema retsidiivsusoht siiski jätkuvalt kõrge. Kuigi

A. Kapajevi käitumist vangistuses saab pidada rahuldavaks, ei saa seda siiski hinnata laitmatuks. A. Kapajevil on kehtiv distsiplinaarkaristus ja talle on esitatud uus kahtlustus kuriteo toimepanemises. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka asjaolu, et A. Kapajevil puudub kindel töökoht. Kuivõrd A. Kapajev on varemgi toime pannud varavastaseid kuritegusid, võib ta ilma kindla töökoha ja stabiilse sissetulekuta asuda majandusliku kasu saamise eesmärgil uusi kuritegusid toime panema. Karistuse kandmise jätkamise jooksul on võimalik koostöös vangla sotsiaaltöötajatega isiku taasühiskonnastamist paremini ette valmistada ja läbida täiendavaid sotsiaalprogramme, suhelda spetsialistidega alkoholisõltuvusest vabanemiseks, püüda leida töökoht ja sissetulek.

4.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Kapajev, kes palub end ennetähtaegselt vangistusest vabastada, kuna ta viibib vangistuses esimest korda, on läbinud kõik ettenähtud programmid, töötab ja õpib vangistuses ning on mõistnud oma ekslikku käitumist. A. Kapajev märgib, et tal on olemas kindel elukoht ja toetavad sugulased.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et A. Kapajevi määruskaebus on ilmselt (ilmselgelt) põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
6.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu.
7.Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu, sh perspektiivitu määruskaebuse.
8.Kolleegiumi hinnangul on A. Kapajevi määruskaebus tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Maakohus veenvalt ja arusaadavalt selgitanud, miks ei ole A. Kapajevi ennetähtaegne vabastamine KarS § 76 lg-s 4 nimetatud otsustuskriteeriume arvestades põhjendatud. Maakohus võttis A. Kapajevit vabastamata jättes arvesse nii kinnipeetavat 2(3)

positiivselt iseloomustavaid asjaolusid – sotsiaalprogrammide läbimine, vangistuses õppimine ja töötamine – kui ka ennetähtaegse vabastamise vastu rääkivaid aspekte – kuriteo toimepanemise asjaolud (eriti kuritegude vägivaldsus), kinnipeetava karistatus, sh kuriteo toimepanemine vanglas, töökoha puudumine, kehtiv distsiplinaarkaristus, uus kuriteokahtlus, mida praegu menetletakse. Kokkuvõttes leidis kohus, et positiivne ei kaalu üle negatiivset, mistõttu tuleb A. Kapajevil jätkata vangistuse kandmist. Kohus ei jätnud A. Kapajevi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.

9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus A. Kapajevi määruskaebuse Tartu Maakohtu 20. aprilli 2018. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20261-26-591/24Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20261-26-5299/7Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja