1-06-5624 Mati Kartau, Maarika Kuusk, Paavo Randma
Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) 6. aprilli 2015 määrus P.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Süüdimõistetu P.A kaitsja advokaat Heiki Kuningas, määruskaebus
RESOLUTSIOON
1.Lugeda P.A kaitsja advokaat Heiki Kuninga määruskaebus esitatuks tähtaegselt.
2.Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015 määrus jätta sisuliselt muutmata, kuid määrata P.A tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtajaks 7 kuud.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid kaudu 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot, advokaat Heiki Kuningale määruskaebemenetluses P.A-le riigi õigusabi osutamise eest.
5.Mõista P.A-lt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu advokaat Heiki Kuninga poolt osutatud õigusabi eest 144 eurot riigituludesse.
P.A tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB a/a EE891010220034796011, Swedbank a/a EE932200221023778606, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE403300333416110002 või Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE701700017001577198 ning märkida selgitus: „P.A, 1-06-5624, menetluskulud“.
7.Menetluskulud tuleb tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse
nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Maakohtu 31.01.2007 otsusega tunnistati P.A süüdi KarS § 122 järgi ning karistati vangistusega 1 aasta 4 kuud. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 18.03.2004 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ning liitkaristuseks mõisteti 11 aastat 9 kuud 16 päeva vangistust alates 31.01.2007.
2.Tartu Vangla esitas 24.03.2015 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava P.A vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamise otsustamiseks. Maakohtu määrus
3.Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015 määrusega jäeti süüdimõistetu talle mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata, kuna kohtul ei tekkinud veendumust, et P.A ei kujutaks vabaduses viibides ohtu ühiskonnale ning oleks sobilik kriminaalhooldusametniku käitumiskontrollile allutamiseks
3.1.P.A on alates 1996. aastat karistatud kriminaalkorras viiel korral ning praegu kannab ta vangistust muu hulgas teise isiku tapmise eest omakasu ajendil ning eriti julmal ja piinaval viisil. Kuigi P.A vabastati Tartu Maakohtu 20.04.2000 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi käitumiskontrollile allutamisega, jätkas ta katseajal uute kuritegude sooritamist. Seega pole eelnevad karistused ja kriminaalhooldaja käitumiskontrollile allutamine olnud süüdimõistetu jaoks piisavad, et ära hoida uue kuriteo toimepanemist. Sooritatud kuritegude sisust ja laadist saab järeldada, et P.A on kalduvus nii isikukui ka varavastaste kuritegude toimepanemisele.
3.2.Vangistuse kandmise ajal, mida süüdimõistetu kannab teist korda, on ta käitunud korduvalt õigusvastaselt. Viimati karistati teda distsiplinaarkorras 16.05.2012. Need positiivsed jooned, mis on viimastel aastatel tekkinud süüdimõistetu käitumises, väärivad küll tunnustust, kuid ei kinnita veel pöördumatut ja püsivat muutust tema väärtushinnangutes.
3.3.Süüdimõistetut, keda on korduvalt karistatud ja kes on toime pannud teise inimese tahtliku tapmise raskendavatel asjaoludel, ei ole otstarbekas ega võimalik vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaja lõppemist, kui vangistusest on kandmata üle 3,5 aasta. Taoline süüdimõistetu vabastamine riivaks oluliselt õiguskorra kaitsmise huve ja oleks vastuolus karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega, sest üldjuhul peaks raske isikuvastase kuriteo toimepanija kandma vangistust tähtaja lõpuni. Kantud karistus ei ole veel piisav, et täita oma üld- ja eripreventiivset eesmärki. Määruskaebus
4.P.A sai maakohtu määruse tõlke kätte 09.04.2015 ning esitas 19.04.2015 taotluse riigi õigusabi saamiseks. Tartu Maakohtu 21.04.2015 määrusega anti P.A-le õigusabi
määruskaebuse esitamiseks ning 27.04.2015 kell 16.56 võttis advokaat Heiki Kuningas RIS süsteemis vastu maakohtu poolt sisestatud riigi õigusabi tellimuse. 28.04.2015 esitas advokaat maakohtule taotluse pikendada määruskaebuse esitamise tähtaega, kuna kaitsja soovis tellida vanglast kinnipeetavat puudutavad materjalid, mida ei olnud võimalik edastada kaebetähtaja jooksul. 28.04.2015 rahuldas kohtunik oma resolutsiooniga advokaadi taotluse ja pikendas kaebuse esitamise tähtaega kuni 08.05.2015.
5.Maakohtu määruse peale esitas 05.05.2015 kaebuse P.A kaitsja, kes palub tühistada Tartu Maakohtu 06.04.2015 kohtumäärus ja teha uus määrus, millega vabastada süüdimõistetu vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.
5.1.Kaitsja arvates tugines maakohus määruses P.A kümne ja enama aasta tagusele käitumisele ja hoiakutele ega hinnanud kinnipeetava isikut, tema käitumist karistuse kandmise ajal ega tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
5.2.Kriminaalhooldaja analüüsist nähtub, et P.A on lähedastega toetavad suhted. Vestlusel kinnipeetavaga tuvastas kriminaalhooldaja, et kinnipeetav on vangistuses viibitud aja jooksul õppinud hindama perekonna tähtsust ja ümber hinnanud oma prioriteedid elus. Lisaks on P.A võimalus vabaduses reaalselt tööle asuda. Süüdimõistetu on aktiivselt osalenud sotsiaalprogrammides ning olnud hõivatud tööga. Seega on P.A valmidus oma käitumist muuta ning ta püüab omandatud teadmisi ja oskusi vanglatingimustes praktiseerida.
5.3.Vangla toetab P.A vangistusest ennetähtaegset vabanemist ning põhjendab oma seisukohta süüdimõistetu käitumises, mõtlemises ja hoiakutes toimunud positiivsete muutustega. Ühiskonna õiglustunnet ei saa riivata, kui vangistusest vabaneb isik, kelle suhtes on karistus eesmärgi saavutanud. Kui kinnipeetav on paranenud ega vaja enam isegi täiendavaid sotsiaalprogramme, siis on karistus oma eesmärgi saavutanud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Esmalt käsitleb ringkonnakohus kaebetähtaja küsimust ning leiab, et kohtunikul puudus seadusest tulenev õigus pikendada määruskaebuse esitamise tähtaega. Kriminaalmenetluse seadustik ei anna esimese astme kohtule õigust kaebetähtaega pikendada ning vastav taotlus tuleks esitada ringkonnakohtule, kes otsustab KrMS § 172 lg 1 järgi kaebetähtaja ennistamise. Kuigi praegusel juhul on maakohus oma volituste piirest väljunud ning kaebetähtaja pikendanud, ei saa vastavat eksimust kaitsjale ette heita. Seega loeb ringkonnakohus küll kaebetähtaja möödalastuks, kuid ennistab kaebetähtaja ning loeb määruskaebuse tähtaegselt esitatuks. Praegusel juhul on kaebetähtaeg lastud mööda mõjuval põhjusel KrMS § 172 lg 2 p 2 mõttes. Kaitsjal ei olnud võimalik esitada määruskaebust tähtaegselt, kuna ta vajas kaebuse koostamiseks täiendavaid materjale, mille kättesaamine võttis temast olenematul põhjusel aega. Samuti tuleb arvestada, et süüdimõistetu esitas riigi õigusabi taotluse alles kaebetähtaja kümnendal päeval, mis oluliselt lühendas advokaadi võimalusi efektiivse kaitse teostamiseks.
7.Ringkonnakohus, tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, leiab, et P.A tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. Kinnipeetava vabastamise välistavad hetkel eelkõige isiku varasem elukäik, kuriteo toimepanemise asjaolud, tema käitumine karistuse kandmise ajal ning kantud karistusaja pikkus. Samas möönab kohtukolleegium, et karistuse kandmine on P.A-le mõjunud positiivselt ning isiku puhul esineb ka mitmeid ennetähtaegset vabastamist toetavaid asjaolusid. Sellest tulenevalt peab kohus võimalikuks
lühendada VangS § 76 lg-s 4 ette nähtud P.A uue tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide esitamise tähtaega 7 kuuni.
8.Apellatsioonikohus nõustub maakohtu määruses toodud põhistustega täielikult ning leiab, et arvesse võeti kõiki vabastamist mõjutavaid asjaolusid, sh määruskaebuses välja toodud aspekte. Eelnevast tulenevalt ei pea ringkonnakohus vajalikuks maakohtu põhjendusi veelkord korrata, vaid vastab määruskaebusele vaid järgmist.
8.1.P.A on mitmeid kordi kriminaalkorras karistatud, sh väga raskete isikuvastaste kuritegude eest. Ta on kriminaalset käitumist jätkanud ka vanglas. Seega tulebki konkreetse kinnipeetava tingimisi ennetähtaegsesse vabastamisesse suhtuda ettevaatusega. P.A puhul peab esinema kindlus, et kantud karistus on eesmärgi täitnud ning isik hoidub edaspidi igasugustest õigusrikkumistest. Praegusel hetkel ei ole ringkonnakohtul selles osas absoluutset veendumust. Samuti tuleb silmas pidada, et karistuse kandmise lõpuni on veel üle 3 aasta aega, mis arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, on liiga pikk aeg.
8.2.Viimastel aastatel on süüdimõistetu käitunud vangistuses hästi: osalenud taasühiskonnastavates tegevustes ning hoidunud rikkumiste toimepanemisest. P.A on soov muutuda ning ennetähtaegselt vabanedes oma perekonda toetada. Kinnipeetavas toimunud muutusi on tähele pannud ka vangla, toetades P.A ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu viidi ka alates 20.04.2015 üle Tartu Vangla avavangla osakonda, mis veelgi aitab kaasa resotsialiseerumisele. Samas paigutati kinnipeetav Tartu Vangla 30.04.2015 käskkirjaga ajutiselt tagasi kinnisesse osakonda, kuna P.A saabus väljasõidult tagasi 10 minutit hiljem, mistõttu algatati distsiplinaarmenetlus. Kuna ringkonnakohtule teadaolevalt ei ole süüdimõistetut veel nimetatud asjas distsiplinaarkorras karistatud, ei saa seda ka vabastamise üle otsustamisel arvesse võtta.
8.3.Kõiki P.A iseloomustavaid asjaolusid kogumis hinnates ei ole kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine käesoleval ajal põhjendatud. Ometi tuleb ka ringkonnakohtu arvates süüdimõistetut tunnustada muutumise suunas tehtud pingustuste eest ning seepärast võimaldada talle uue ennetähtaegse vabastamise arutamist seaduses ette nähtud tähtajast varem. Kohus lühendab KrMS § 426 lg 2 alusel P.A tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalide esitamise tähtaega 7 kuuni. Kuigi selleks ajaks on karistuse kandmise lõpuni jäänud alla 3 aasta, tuleb kinnipeetaval arvestada, et tähtaja lühendamine ei tähenda, nagu vabastataks ta järgmisel tingimisi ennetähtaegse vabastamise arutamisel vangistusest automaatselt. Ka siis võetakse arvesse kõiki asjaolusid kogumis, eriti aga P.A vahepealset käitumist ning uue kuriteo toimepanemise riski.
9.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 2 tuleb jätta Tartu Maakohtu 6. aprilli 2015 määrus sisuliselt muutmata, kuid teha sellesse täpsustusi, s.o määrata P.A ennetähtaegse vabastamise materjalide uuesti esitamise tähtajaks 7 kuud. Käesoleval ajal jätta kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata ning määruskaebus rahuldamata.
10.Kaitsja on esitanud kaitsjatasutaotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal määruskaebuse koostamiseks kokku 3 tundi, mille eest taotleb tasu summas 144 eurot, sh käibemaks 24 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel peab advokaat H. Kuninga kaitsjatasu 144 eurot määruskaebuse koostamise eest hüvitama P.A, kuna määruskaebust ei rahuldata ning maakohtu määrust ei tühistata.
Mati Kartau
Maarika Kuusk
Paavo Randma
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.