lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-15-2681/31

Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 27.11.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-15-2681/31
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod
Menetlusliik
Kokkuleppemenetlus
Kuulutamise aeg
27.11.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1424
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-15-2681/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja26.10.20151-15-2681/40Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja20.01.20161-15-2681/60Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja20.09.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-15-8784/16Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja21.10.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

27. november 2015 Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-15-2681 Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 26. oktoobri 2015 otsus F.J-i KarS §-de 266 lg 1 ja 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 ning Alla Pronina KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi süüdimõistmises kokkuleppemenetluses

Kaebuse esitaja ja kaebuse

Süüdistatav Alla Pronina, apellatsioon

liik

RESOLUTSIOON

Jätta Alla Pronina apellatsioon Viru Maakohtu 26. oktoobri 2015 otsuse peale kriminaalasjas nr 1-15-2681 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohtu 26.10.2015 otsusega tunnistati Alla Pronina kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi ning mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti sellele talle Viru Maakohtu 06.07.2012 otsusega mõistetud kandmata karistus 6 kuud vangistust, saades liitkaristuseks 1 aasta vangistust. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud ajavahemik 17.-19.06.2013, s.o 3 päeva ning kandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada tema vanglasse saabumisest.
2.Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A. Pronina, kes palub tühistada maakohtu otsuse talle mõistetud karistuse osas ning saata kriminaalasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks või tagastada Viru Ringkonnaprokuratuurile. 2.1 Apellant väidab, et kokkuleppes märgitud karistus ei olnud tema tõeline tahe, eelnevalt oli teda korduvalt hirmutatud, et kui ta sellist kokkulepet ei sõlmi, siis üldmenetluses mõistetakse talle vähemalt 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Sellega kallutati teda nimetatud kokkulepet sõlmima ja selline psühholoogiline surve olevat jätkunud ka 26.10.2015 kohtuistungil. Seega olevat rikutud KrMS § 247 nõudeid ja seetõttu tuleb kohtuotsus tühistada. 2.2 Apellant väidab, et tema tõeline tahe on vangistus asendada KarS § 692 alusel narkomaanide sõltuvusraviga. Seda võimalust talle keegi eeluurimisel ega kokkuleppe sõlmimise kohtuistungil ei selgitanud, kui seda oleks aga tehtud, siis see ongi tema tõeline tahe. Apellatsioonile on lisatud MTÜ „Uus Võimalus“ 09.11.2015 tõend selle kohta, et A. Pronina on neil alates 21.02.2015 rehabilitatsioonil ja see kestab üks aasta. Kui ta aga vanglasse peab minema, siis ravi mõju kaob.

Sarnased lahendid

Avaliku rahu vastased süüteod
  • 01.09.20261-26-4824/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 26.08.20261-26-3840/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 24.08.20261-26-4873/28Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 18.08.20261-26-2446/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4857/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3915/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.F.J-i osas pole otsust vaidlustatud. Ringkonnakohtu seisukoht
4.Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.
5.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. KrMS § 318 lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud KrMS § 318 lg-s 4 sätestatud juhtudel. KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KrMS 9. peatüki 2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid. KrMS § 339 lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.
6.A. Pronina on vaidlustanud talle mõistetud karistuse, väites, et siin pole arvestatud tema tõelist tahet ning sellega rikuti KrMS 9. peatüki 2. jao sätetest KrMS § 247 nõudeid.
7.Seega tuleb vaadata, mida kokkuleppemenetluses) sätestab.

KrMS

§

(kohtulik

arutamine

KrMS § 247 lg 1 kohaselt kohtunik teatab kokkuleppe arutamise algusest ja teeb prokurörile ettepaneku anda ülevaade kokkuleppest. Lõike 2 kohaselt pärast kokkuleppe ülevaate ärakuulamist küsib kohtunik, kas süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kas ta nõustub sellega. Kohtunik teeb süüdistatavale ettepaneku selgitada kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Lõike 3 kohaselt kohtunik küsib kaitsjalt ja prokurörilt nende arvamust kokkuleppe kohta ning seda, kas nad jäävad kokkuleppe juurde. Lõike 4 kohaselt kohtunik võib menetlusosalisi küsitleda. Lõike 5 kohaselt pärast kokkuleppe arutamise lõppemist teeb kohus teatavaks kohtulahendi kuulutamise aja.

8.A. Pronina on vaidlustanud eelkõige KrMS § 247 lõikes 2 sisalduvast selle, kus kohtunik teeb kindlaks, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.
9.Järgnevalt tuleb vaadelda, kuidas kohtupraktika on sisustanud selle, kas kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Riigikohus on märkinud, et süüdistatava kokkuleppe sõlmimise tahet ei saa pidada KrMS § 247 lg 2 teise lause mõttes tõeliseks siis, kui 1) süüdistatav on eksimuses kokkuleppe sisu või õiguslike tagajärgede osas 2) kui süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga 3) kui süüdistatav polnud kokkulepet sõlmides otsustusvõimeline. Muudel juhtudel ei ole tähtsust, millistel sisemistel kaalutlustel süüdistatav kokkuleppe sõlmimisega nõustub. Kindlasti ei ole süüdistatava kartus üldmenetluse jätkumise ja sellega seotud ebamugavuste ees selline asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse (RKKKo nr 3-1-1-8111 p-d 26-27, 3-1-1-79-05 p-d 10-11).
10.A. Pronina väidab, et teda hirmutati raskema karistusega, kui ta kokkulepet ei sõlmi. Seega on tegemist väidetavalt olukorraga, kus süüdistatavat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga. 10.1 Ringkonnakohus saab seda väidet kontrollida ainult toimiku materjalide põhjal. Ringkonnakohus märgib, et toimikust nähtuvalt A. Pronina sõlmis 26.10.2015 kokkuleppe (V kd lk 70-71), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus A. Pronina ja tema kaitsja advokaat Arvo Suuban nõustusid KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras, milleks oli selle kuriteo eest 6 kuud vangistust ja kohtuotsuste kogumis 1 aasta vangistust. Mingit röövimise süüdistust, nagu seda väidab A. Pronina, kokkuleppes ei käsitletud. Maakohtu 26.10.2015 istungi protokollist (V kd lk 75-76) nähtub, et see viidi läbi KrMS § 247 nõuete kohaselt. A. Pronina vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav, ta on kokkuleppega nõus, selle sõlmimine oli tema vaba tahe ja ta soovib kokkuleppe kinnitamist. Prokurör ja kaitsja jäid kokkuleppe juurde ning seda kohtuistungil ei muudetud. Enne kokkuleppe arutamist oli A. Pronina kaitsja poolt kohtule täiendavalt esitatud MTÜ „Uus Võimalus“ 16.06.2015 tõend selle kohta, et A. Pronina on neil alates 21.02.2015 rehabilitatsioonil ja see kestab üks aasta (V kd lk 80). Seega nimetatud asjaolu oli maakohtule teada, kuid sellega seoses karistuse mõistmisel kokkuleppes mingeid taotlusi ei esitatud.

Mingeid andmeid, et A. Proninat on mõjutatud kokkulepet sõlmima pettuse, ähvarduse või muu vägivallaga, toimikust ei nähtu. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et kokkulepet kohtuistungil arutades ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid KrMS § 247 mõttes. Samuti ei nähtu KrMS § 339 lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi. 10.2 Ringkonnakohus märgib, et A. Pronina puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ka selles, et talle on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette näeb. Nimelt KarS § 199 lg 2 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni 5 aastase vangistuse. Antud juhul A. Proninale mõisteti karistus vangistuse sanktsiooni alammäära lähedalt, s.o 6 kuud. 10.3 Ringkonnakohus leiab, et A. Pronina väide, et tema tõeline tahe on vangistus asendada KarS § 692 alusel narkomaanide sõltuvusraviga, on tekkinud peale kokkuleppe sõlmimist n.ö tagantjärele ja see ei anna alust sõlmitud kokkuleppe osas tehtud kohtuotsust tühistada. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-79-05 p 10 kohaselt süüdistataval on õigus loobuda juba sõlmitud kokkuleppest kohtuliku arutamise käigus. Kokkuleppest loobumise õiguse aktsepteerimiseks edasises kriminaalmenetluses, s.o pärast seda, kui kohus on lahkunud otsuse tegemiseks nõupidamistuppa, puudub aga igasugune mõistlik alus. Asjaolu, et süüdistatav on kohtus nõustunud kokkuleppega, kuid soovib kohtuistungi järgselt kokkulepet vaidlustada, ei ole kuidagi võimalik lugeda KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumiseks. Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-81-11 p 27 kohaselt saab süüdistatav sõlmitud kokkuleppest loobuda hiljemalt kokkuleppe kohtulikul arutamisel maakohtus. Apellatsioonis ei ole enam võimalik kokkuleppest loobuda. See järeldub üheselt KrMS § 318 lg 3 p-st 4 ja lg-st 4, mis ei nimeta apellatsiooni võimaliku alusena asjaolu, et süüdistatav on pärast kokkuleppe arutamist maakohtus oma seisukohta kokkuleppe suhtes muutnud. Käesolevas asjas A. Pronina aga just seda ongi teinud, soovides KarS § 692 alusel narkomaanide sõltuvusravi kohaldamist.

11.Ringkonnakohus leiab, et A. Pronina puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus.
12.Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 326 lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus A. Pronina apellatsiooni läbi vaatamata.

Mati Kartau Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.08.20261-26-4283/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 13.08.20261-25-6561/36Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium