AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali avaldus A Z vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi Luhakooder Puudutatud isik esindaja K Z
Asja läbivaatamine
KOHUS MÄÄRAB
A
Z
(isikukood XXX), lepinguline
Puudutatud isik Kohtla-Järve linn, Metsapargi tn 20 korteriühistu (registrikood 80265971) Kirjalik menetlus
1.Rahuldada AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali avaldus.
2.Välja mõista A Z lt (isikukood XXX) AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali (registrikood 12831829) kasuks põhinõue 748 eurot, viivis 77,22 eurot ajavahemiku 05.07.2023 kuni 08.05.2024 eest, viivis 97,99 eurot ajavahemiku 09.05.2024 kuni 17.06.2026 eest ning edasiulatuv viivis tasumata põhinõudelt (748 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 18.06.2026 kuni põhinõude 748 euro tasumiseni.
4.Välja mõista A Z lt AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kasuks menetluskulud 410 eurot.
5.Välja mõista A Z lt AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaali kasuks viivis välja mõistetud menetluskuludelt (410 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 660 lg 1, § 661 lg-d 1 ja 2). Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Avaldaja nõue ja põhjendused
1.AB "Lietuvos draudimas" Eesti filiaal (avaldaja) esitas 08.05.2024 Viru Maakohtule avalduse, milles palus A Z lt (puudutatud isik I) välja mõista kahjuhüvitise 748 eurot, kahjuhüvitiselt 08.05.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 77,22 eurot ning viivise kahjuhüvitiselt alates 09.05.2024 kuni selle tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Samuti palus avaldaja jätta puudutatud isiku I kanda menetluskulud ja välja mõista seadusjärgse viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Avalduse kohaselt toimus 05.05.2023 XXX kahjujuhtum, milles sai kahjustada O S kuuluva korteri nr XX vannitoa sein, põrand, lagi, uks, mööbel; tualeti sein ja põrand. Kahju põhjustas puudutatud isiku I korteris nr XX tekkinud veeleke, mis sai alguse vannitoa valamu veetoru lõhkemisest. Kahju põhjust on kinnitanud torulukksepp, kes tuvastas, et põrand puudutatud isiku I vannitoas oli märg. Avaldaja ei pea tuvastama kahju põhjust täpsemalt. Puudutatud isik I rikkus korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 31 lg 1 p-s 1 sätestatud kohustust: ta ei ole hoidnud korras eriomandi eset, mille tõttu tekkis kahju teisele kaasomanikule. Puudutatud isik I vastutab kahju eest. Avaldaja oli kindlustusjuhtumi toimumise ajal kahjustatud korteri kindlustusandja. Kahjustatud korteri remondi hinnapakkumise järgi maksab kahju kõrvaldamine 1212 eurot. Kokkuleppel kahjustatud korteri kindlustusvõtjaga hüvitas avaldaja 748 eurot. Avaldaja esitas 20.06.2023 puudutatud isikule I kohtuvälise kahju hüvitamise nõude, milles palus kahju hüvitada hiljemalt 04.07.2023. Puudutatud isik I seda ei teinud. Puudutatud isikute seisukohad ja põhjendused
2.A Z vaidles avaldaja nõudele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei ole tuvastanud täpset kahju põhjust ega tõendanud, et veeleke lähtus puudutatud isiku I korterist. Veeleke ei lähtunud puudutatud isiku I korterist. Kahjustatud korteri omanik helistas 05.05.2023 puudutatud isikule I. Puudutatud isiku I abikaasa ja tema kolleeg käisid kohe korteris, kuid seal oli kuiv. Avaldaja esitatud tõendid ei ole usaldusväärsed, sest need on vastuolulised. Põrand ei saanud olla märg, sest vann on kinni plaaditud. Korterite torud ei asu kohakuti. Puudutatud isik I ei teinud oma korteris midagi, kuid O S sõnul enam vett kuskilt ei lekkinud. Avaldaja viivitas nõude esitamisega ligikaudu aasta, kuigi talle oli teada, et puudutatud isik I ei nõustu nõudega. Puudutatud isikul I on aja möödumise tõttu raskendatud tõendite esitamine. Veeleke sai alguse kaasomandi esemest.
3.Kohtla-Järve linn, Metsapargi tn 20 korteriühistu oli seisukohal, et veeleke lähtus puudutatud isiku I korterist ja kahju põhjustamise eest vastutab puudutatud isik I. Torumees kontrollis puudutatud isiku I korterit ning leidis, et vannitoa valamu veevoolik oli lõhkenud. Lisaks oli korteri vannitoa põrand märg.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus rahuldab avaldaja avalduse.
5.Avaldaja nõuab puudutatud isikult I kahjuhüvitist ja viivist seoses sellega, et avaldaja on maksnud kahjustatud korteri kindlustusvõtjale kahju kõrvaldamiseks hüvitise. 2(6)
6.Tegemist on kahjustatud korteri omanikule kahju hüvitanud kindlustusandjale VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahju hüvitamise nõudega puudutatud isiku I kui väidetavalt oma kohustust rikkunud teise korteriomaniku vastu. Kahjustatud korteriomandi kindlustusandjal on õigus nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui kahju lähtus teise korteriomandi eriomandi esemest või korteriomandite kaasomandi esemest, teine korteriomanik on oma kohustusi rikkunud (VÕS § 115 lg 1), rikkumine ei ole vabandatav (VÕS § 103 lg 1), korteriomanikule on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2), ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb kahjustatud ja kahju tekitanud korteriomaniku tõendamiskoormust kohtupraktika kohaselt jagada, sest kahjustatud korteri omanikul ei pruugi olla võimalik kahju täpset põhjust kindlaks teha. Kui kahjustatud korteri omanik tõendab, et kahjustav asjaolu (nt veeleke) lähtus teise korteriomandi eriomandi piirest, tuleb hea usu põhimõtte järgi eeldada, et teise korteriomandi omanik rikkus oma kohustust. Vastutusest vabanemiseks peab see korteriomanik tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. Korrashoiukohustuse rikkumine eeldab, et eriomandi eseme seisukorrast lähtunud kahjustava asjaolu ärahoidmine oli korteriomaniku mõjusfääris, st see ei tohi olla juhuslik, vaid peab olema tingitud mingist korteriomaniku tegevusest või tegevusetusest. See tähendab, et rikkumine toimus asjaolu tõttu, mida korteriomanik ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata (RKTKm 09.05.2025, 2-21-11325, p-d 12, 17.1; 08.05.2024, 2-19-1488, p 15; 30.03.2023, 2-19-9500, p-d 13 ja 14; 09.03.2022, 2-19-9543, p-d 17 ja 18; RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p- d 13–18, 21; 11.12.2013, 3-2-1-129-13, p-d 19, 21, 22, 49).
7.Vaidlus puudub, et puudutatud isikule I kuulub XXX korteriomand nr XX (avalduse lisa 10, dtl 29). Avaldaja on kindlustusandjana kindlustanud XXX korteri nr XX (avalduse lisa 3, dtl 13–15). 05.05.2023 toimunud veelekke tulemusel sai kahjustada korteri nr XX vannitoa sein, põrand, lagi, uks, mööbel; tualeti sein ja põrand (dtl 16, 23, 41–146). Avaldaja hüvitas korteri nr XX omanikule 748 eurot veekahju likvideerimiseks (avalduse lisa 9, dtl 28).
8.Pooled vaidlevad kahju põhjuse üle, sh kas kahju lähtus puudutatud isiku I eriomandi piirest ja eriomandi või kaasomandi osast. Kohtul tuleb asja läbivaatamisel tuvastada kahju põhjus, et sisustada korteriomaniku kohustus ning teha kindlaks, kas korteriomanik on oma kohustust rikkunud.
9.Kahjuteate järgi avaldus kahju korteris nr XX laest tilkuva veena (dtl 16). Korter nr XX asub korteri nr XX peal. Avaldaja leiab, et kahju põhjustas puudutatud isiku I vannitoa valamu veetoru lõhkemine, mis kuulub korteriomandi eriomandi eseme hulka. Avaldaja tugineb kahju põhjuse osas korteriühistu valitseja 10.05.2023. a selgitusele (dtl 4, 22). Puudutatud isik I heidab ette, et avaldaja ei ole täpset kahju põhjust tuvastanud, kahju ei lähtunud tema eriomandi piirest ja eriomandi osast, vaid kaasomandi osast. Tema hinnangul on avaldaja esitatud tõendid kahju põhjuse kohta vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Puudutatud isiku I hinnangul tõendab seda, et veeleke ei lähtunud tema korterist, see, et tema abikaasa läks koos oma kolleegi J T , kahjustatud korteri omaniku O S ja remondimehega 05.05.2023 puudutatud isiku I korterisse, kuid leket ei tuvastatud, sh vanni all segisti juures. Puudutatud isiku I abikaasa viibis valvesignalisatsiooni väljavõtte järgi korteris 10 minutit. Kui korteris 3(6)
oleks olnud veeuputus, oleks ta seal kauem viibinud. Ka korteriühistu kutsutud torulukksepp ei näinud leket. Korteriühistu valitseja ise korteris ei käinud. Puudutatud isik I ei teinud oma korteris midagi, kuid veeleke pole jätkunud (dtl 157–158). Hiljem on puudutatud isik I välja toonud, et vannialust ei saanud kontrollida, sest vann on kinni plaaditud.
10.Kohtu hinnangul võib asjas esitatud tõendite kogumi, s.o kahjuteate, vara ülevaatuse aktis kajastatud O S arvamuse ja korteriühistu valitseja seletuste põhjal pidada veenvaks avaldaja seisukohta, et kahju põhjuseks oli puudutatud isiku I korteris valamu veetoru lõhkemine. O S kindlustusandjale 05.05.2023 edastatud kahjuteate järgi avastas ta samal päeval oma korteris vannitoa põrandalt vee, vesi tilkus laest, ülevalolevast korterist (dtl 16). 17.05.2023. a vara ülevaatuse akti järgi on juhtumi põhjuseks see, et korter nr XX uputas, täpsemat põhjust ei tea. Akti lisainfos on märgitud, et O S helistas 05.05.2023 ülemisele naabrile. Naabri korteris avastati, et vannitoas vanni all on vesi. Lekke põhjust ei tea, kuid korteriühistu on teadlik. Korteriühistu valitseja 10.05.2023. a selgituse järgi toimus korteris nr XX veeavarii vannitoas ja WC-s. Põrandad ja seinad mõlemas ruumis olid märjad. Laest tilkus vett kella kolmeni. Korteris nr XX lõhkes vannitoa valamu veetoru. Hetkel on leke peatatud. Torulukksepp A P tuvastas, et üleval korteris nr XX on vannitoas põrand märg. Korteriühistu valitseja on selgitust 07.01.2025 kohtumenetluses korranud: torumees A P kontrollis puudutatud isiku I nõusolekul korterit ja leidis, et vannitoa valamu veevoolik on lõhkenud, lisaks oli vannitoa põrand märg (dtl 228). Arvamused on antud lühikese aja jooksul pärast juhtumi toimumist ning vastuolud ei ole suured. Kõigis viidatakse veelekkele puudutatud isiku I korterist. Puudutatud isik I ei ole taotlenud isikuliste tõendite kogumist. Korterid nr XX ja XX asuvad kohakuti ning eelkõige voolab vesi ülevalt alla. Kohtu hinnangul on põhjusele viidatud piisavalt täpselt, et tõendamiskoormis ümber pöörduks.
11.Puudutatud isiku I valvesignalisatsiooni väljavõttest (dtl 174) ei saa järeldada, et kahju ei lähtunud puudutatud isiku I korterist. Isegi kui puudutatud isiku I abikaasa käis koos oma kolleegiga korteris ja viibis seal u 10 minutit ajavahemikus 12:17:22–12:26:00, võib väljavõttest järeldada vaid korteris viibimise kestust, mitte seda, et leket ei olnud. Samast väljavõttest võib järeldada sedagi, et korteris on samal päeval viibitud ka pikemat aega järjest tööpäeva ajal: 13:11:16–14:11:44 ja 15:49:04–16:13:59. Puudutatud isik I on kirjeldanud, et pärast esmast kontrolli O S helistas korteriühistu valitsejale, kes kutsus torulukksepa. Torulukksepp jõudis 30–40 minuti pärast (dtl 158). Ka puudutatud isik II viitab, et torulukksepp käis puudutatud isiku I korteris viimase nõusolekul. Puudutatud isiku I sõnul torulukksepp midagi ei tuvastanud, kuid puudutatud isiku II sõnul leidis torumees, et vannitoa valamu veevoolik (pärast veemõõtjat) on lõhkenud, lisaks oli vannitoa põrand märg. Kohus peab korteriühistu seletustes viidatud arvamust usaldusväärseks, sest need on esitatud ajaliselt lähedal toimunule ning neid on korratud ka kaks aastat hiljem. Puudutatud isiku I etteheited torulukksepp A P järeldustele ja kvalifikatsioonile on jäänud paljasõnaliseks. Puudub põhjus arvata, et isikul puuduvad vastavas valdkonnas teadmised ja kogemused. Vastupidist peaks tõendama puudutatud isik I.
12.Vastuolulised on puudutatud isiku I väited, et vannialust ei saanud kontrollida, sest vann oli kinni plaaditud. Puudutatud isik I tõi selle asjaolu välja 26.05.2025. a seisukohas. Samas on ta 28.05.2024. a vastuses märkinud, et vann on kaetud kahhelplaatidega, aga on olemas väike uks (juurdepääs vanni all segisti juures). Remondimees vaatas sinna 05.05.2023 ja seal oli kuiv (dtl 157). Sama vanni alla vaatamist võimaldav avaus nähtub 26.05.2025. a esitatud fotolt (dtl 245). Iseenesest võib vesi valguda kandekonstruktsioonide vahelt ka mitte kohakuti olevates korterites. Puudutatud isik I ei ole samas selgitanud ega tõendanud
4(6)
alternatiivseid võimalusi kahju tekkimiseks, nt et mõnes teises korteris oleks samal ajal olnud veeavarii, mis oleks võinud sarnase kahju korteris nr 46 tekitada vms.
13.Avaldaja on välja toonud, et veetoru on korteriomandi eriomandi osa ning korteriühistu vastuse järgi veevoolik asus pärast veemõõtjat. Puudutatud isiku I väited selle kohta, et kahju lähtus kaasomandi osast, on paljasõnalised. Seega järeldab kohus, et kahju lähtus eriomandi piirest ja korteriomandi eriomandi osast.
14.KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma korras eriomandi eset (eriomandi korrashoiukohustus) ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (korteriomandi eri- ja kaasomandi eseme kasutamisel teiste korteriomanike kahjustamisest hoidumise kohustus, alalhoiukohustus). Korteriomanik peab tagama, et eriomandist ega selle kasutamisest ei teki kahju. Hea usu põhimõttest tulenevalt võib eeldada, et puudutatud isik I rikkus oma KrtS § 31 lg 1 p 1 sätestatud kohustust hoida korras eriomandi eset ning see rikkumine ei olnud vabandatav (vt ka TlnRnKm 13.08.2024, 2-21-7730, p-d 8.1–8.2). Puudutatud isik I ei ole toonud välja asjaolusid, mis osutaks, et ta ei oleks saanud kahju ära hoida ning torustik oli nõuetekohaselt hooldatud. Kohus on korduvalt puudutatud isikule I tõendamiskoormist selgitanud.
15.Veelekke tagajärjel sai korter nr XX kahjustada. Selles osas vaidlus puudub. Kahju ja rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Kui puudutatud isik I ei oleks kohustust rikkunud ja täitnud eriomandi korrashoiukohustust, ei oleks kahju tekkinud. Seega on kahju rikkumisega põhjuslikus seoses.
16.Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Asja kahjustamise korral on hüvitisenõue eelkõige piiritletud asja parandamise kuludega (VÕS § 132). Nõutav kahjuhüvitis 748 eurot on VÕS § 127 lg-t 1 arvestades eesmärgipärane, kuivõrd hüvitisega asetatakse isik võimalikult lähedale olukorrale, kui kahju poleks tekkinud. Korteriomanik oli nõus hüvitisega 748 eurot. Puudutatud isik I ei ole väitnud, et hüvitis peaks olema väiksem.
17.Eelnevat arvestades on avaldaja põhinõue 748 euro hüvitamiseks põhjendatud.
18.Avaldaja on palunud puudutatud isikult I välja mõista ka viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 05.07.2023 kuni lahendi tegemiseni ja samas määras alates lahendi tegemisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.
19.Viivise nõue on põhjendatud. Viivist võib nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral (VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1). Nõuda saab avalduse esitamiseks sissenõutavaks muutunud viivist ning edasiulatuvat viivist alates avalduse esitamisest (TsMS § 367). Rahaline kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldaja võib nõuda selle täitmist (VÕS § 82 lg 7). Avaldaja esitas 20.06.2023 kohtuväliselt puudutatud isikule I nõude kahju hüvitamiseks, mille palus tasuda hiljemalt 04.07.2023. Puudutatud isik I nõuet ei tasunud. Seega muutus nõue sissenõutavaks 05.07.2023. Avaldaja viivisearvestus (77,22 eurot) ajavahemiku 05.07.2023– 08.05.2024 eest on kooskõlas VÕS § 113 lg 2 teises lauses sätestatuga. Viivis ajavahemiku 09.05.2024 kuni 17.06.2026 eest on viivisekalkulaatori järgi 97,99 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikult I TsMS § 367 arvestades välja ka viivise alates 18.06.2026 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude (748 eurot) täitmiseni. 5(6)
20.Kokkuvõttes rahuldab kohus avalduse ja mõistab puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja kahjuhüvitise 748 eurot (põhinõue), viivise 77,22 eurot ajavahemiku 05.07.2023 kuni 08.05.2024 eest, viivise 97,99 eurot ajavahemiku 09.05.2024 kuni 17.06.2026 eest ja viivise seadusjärgses määras alates 18.06.2026 kuni põhinõude (748 eurot) täitmiseni.
21.Kuna kohus rahuldab avalduse, siis on õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku I kanda.
22.Kohus määrab TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 alusel kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskuluks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja kulud 360 eurot (dtl 8). Menetluskulude nimekirja järgi osutas lepinguline esindaja õigusabi 3 tundi tunnihinnaga 120 eurot. Avalduse esitamisel tuli riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tasuda riigilõivu 50 eurot. See on põhjendatud ja vajalik menetluskulu, mis tuleb puudutatud isikult I avaldaja kasuks välja mõista. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldajat on esindanud TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav esindaja. Õigusabikulud hõlmasid avalduse koostamist, sh materjalidega tutvumist, analüüsi, tõendite kogumist ja kohtule esitamist. Kohus peab tehtud toiminguid vajalikeks ning nende tegemisele kulunud aega põhjendatuks. Kohus peab tunnitasu suurust toimingute tegemisele kulunud aega arvestades mõistlikuks. Hüvitatavad menetluskulud on seega kokku 410 eurot (50 + 360 = 410). Avaldaja on volitanud end esitama X OÜ, mis ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus eeldab, et menetluskulude nimekirjas kajastatud kulud sisaldavad kõiki makse. Menetluskulude nimekirjas ei ole eraldi käibemaksu välja toodud.
23.Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4, märgib kohus avaldaja taotlusel, et kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb puudutatud isikul I tasuda tema poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.