Liiklussüüteod

Prokurör taotles valida süüdistatava suhtes tõkendiks vahistamine, sest vabanedes pärast aresti ärakandmist võib süüdistatav asuda kõrvale hoiduma kohtumenetlusest ja uusi kuritegusid toime panna: tegemist on isikuga, kes on hulgaliselt liiklusrikkumisi toime pannud ja teda on ees ootamas märkimisväärne vanglakaristus. Süüdistatav ja kaitsja vaidlesid tõkendi valimise taotlusele vastu, paludes anda võimalus pärast aresti kandmist ise vanglasse ilmuda. Kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatav tunnistas ennast süüdi ja kinnitas, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör ja kaitsja jäid samuti sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus. Süüdistatava käitumine on õigesti kvalifitseeritud ning ta tuleb süüdi tunnistada ning karistus mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohus leiab, et prokuröri taotlus tõkendi vahistamise valimiseks Anton Markini suhtes on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Anton Markini puhul on tegemist isikuga, kes paneb liiklusrikkumisi toime süstemaatiliselt: käesoleva otsusega mõistab kohus karistuse käesoleva aasta 23.juunil ja 15.juulil toimepandud kuritegude (narkojoobes sõiduki juhtimine) eest. A.Markin kannab käesoleval ajal aresti 14.juulil, 20. ja 21.septembril toimepandud väärtegude (juhtimisõiguseta sõitmine) eest. Seega pärast vabanemist, katseajal vähemalt viis korda on A.Markin rikkunud Liiklusseadust. Karistusregistri õiendi kohaselt on Markinil 4 kehtivat kriminaalkaristust ja 23 kehtivat väärteokaristust (lisanduvad veel kohtuotsustega mõistetud 2 karistust kolme väärteo eest) valdavalt liiklusalaste rikkumiste toimepanemise eest. Kohus asub seisukohale, et tegemist on isikuga, kes võib jätkata uute rikkumiste toimepanemist ja kelle puhul on tõkendi vahistamine valimine põhjendatud. Käesolev kriminaalasi oli esialgselt saadetud kohtusse kokkuleppemenetluses, millest süüdistatav enda sõnutsi 03.11.2015 kohtuistungil loobus eesmärgil kohtumenetlust kuidagi venitada. Nimetatud asjaolu arvestades leiab kohus, et vabanedes aresti kandmisest võib A.Markin asuda kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. KrMS § 275 lg.1 kohaselt kohtul on õigus kriminaalasja kohtulikul arutamisel valida tõkend ning kohus valib Anton Markini suhtes tõkendiks vahistamise. Karistuse kandmise alguseks tuleb lugeda eelmise karistuse lõppemise päev - 14-päevase aresti kandmise viimane päev (14.11.2015). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu, mistõttu KrMS § 175 lg 1 p-de 4, 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel süüdimõistetult välja mõista riigieelarve tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 585 eurot, ekspertiisitasu (narkojoobe tuvastamise kulud) 262 eurot ja tasu kohtueelsel uurimisel ja kohtus osutatud õigusabi eest (kaitsjatasu) 168 eurot. KrMS § 313 lg.1 p.7 ja § 424 kohaselt määrab kohus, et menetluskulud võib süüdistatav tasuda ühe aasta jooksul. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5; 175, 179, 180; 318, 319 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada Anton Markin KarS § 424 järgi ja põhikaristuseks mõista vangistus 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud. KarS § 76 lg 8 ja 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust 18.03.2014 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 5 kuud 26 päeva võrra ning liitkaristuseks Anton Markinile mõista vangistus 1 aasta 7 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise alguseks on 27.10.2015 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse 14päevase aresti lõppemise päev (14.11.2015). KrMS § 275 lg 1 alusel valida tõkendiks Anton Markini suhtes vahistamine kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

KarS § 50 lg.1 p.1 alusel lisakaristusena võtta Anton Markin’ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) aastaks. KarS § 55 lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks käesoleva kohtuotsusega määratud 3-aastasele tähtajale. LS § 127 alusel on Anton Markin kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest (vangistuse kandmisest vabanemisest) arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. KrMS § 175 lg 1 p 4, 9, § 179 lg 1 p 2 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Anton Markinilt riigieelarve tuludesse menetluskulud: sundraha 585 eurot, ekspertiisitasu 262 eurot ja kaitsjatasu 168 eurot. Menetluskulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. KrMS § 159 lg 3 alusel makseinfo menetluskulude tasumiseks lisatakse kohtuotsusele eraldi dokumendina. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsuse peale on õigus apellatsioonikorras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule juhul, kui on tegemist KrMS 9. ptk 2. jao sätete, KrMS § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4) 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtule. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul.

Karin Olentšenko kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.