Liiklussüüteod

tingimisi enne

I.N tunnistati süüdi Harju Maakohtu 12.11.2015.a otsusega KarS § 424 järgi ja teda karistati vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 76 lg 8 ja 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18.03.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (vangistus 5 kuud 26 päeva) võrra ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 1 aasta 7 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.11.2015.a. Kohtuotsus jõustus 28.11.2015.a. Harju Maakohtu 27.10.2016.a määrusega suurendati KrMS § 413, KarS § 65 alusel I.N-ile Harju Maakohtu 12.11.2015.a kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmisele kuuluvat 1 aasta 7 kuu ja 26-päevast vangistust Harju Maakohtu 23.08.2016. a kohtumäärusega asenduskaristusena kohaldatud 1-kuulise vangistuse võrra ning liitkaristuseks kohtulahendite kogumis mõisteti 1 aasta 8 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 14.11.2015. a. Kohtumäärus jõustus 15.11.2016.a.

Karistuse kandmise algus oli 14.11.2015.a ja lõpp on 09.08.2017.a. I.N-i kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav läbis vangistuses riigikeele kursuse tasemel A2, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, alustas osalemist riigikeele kursustel tasemel B1. Distsiplinaarkaristusi on üks. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. I.N-i kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et vabanemisjärgselt soovib ta asuda elama oma ema juurde XXXX. Vabanemisjärgselt on võimalik saada tööd XXXX OÜ-s. I.N soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Kannab karistust joobes juhtimise eest. Kriminaalkorras karistatud seitse korda, vanglas teist korda. Neli karistust on joobes juhtimise eest. 3-5 aasta tagasi tekkisid probleemid narkootikumidega. Vanglas osales programmides ja vabaduses on plaan edasi tegeleda sellega. On nõus lisakohustustega. Abiprokurör Katrin Tron esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt prokurör toetab I.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist, nõustudes vangla arvamusega, mis on ära toodud kinnipeetava iseloomustuses. Samuti toetab abiprokurör I.N-i allutamist KarS § 75 sätestatud käitumiskontrollile, leides, et vangla ja kriminaalhooldaja poolt taotletud lisakohustused on abiks kriminaalhoolduse läbimisel. Riiklikku süüdistust esindanud prokurör toetab I.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu arvamuse, leiab, et I.N-i võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Antud juhul peab kohus põhjendatuks vabastada kinnipeetav vangistusest tingimisi ennetähtaegselt. I.N kannab karistust teise astme kuritegude eest, vangistuses on ta osalenud riigikeele õppes ja läbinud sotsiaalprogrammi. Vangla ja prokurör toetavad I.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus usub, et praegune vangistus on pannud I.N-i mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul võimaldab I.N-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas talle võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest.

Pärast vabanemist on I.N olemas kindel elu- ja töökoht ning kriminaalhoolduse kohaldamisega on nõustunud ka süüdimõistetu, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus juhindub KarS § 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384. Eha Popova Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.