1-15-6058
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
13.oktoobril 2015.a, Tallinn
Kriminaalasja number
1-15-6058
Kohtukoosseis
Kohtunikud Orvi Tali, Meelika Aava ja Ivi Kesküla
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.augusti kokkuleppemenetluses
Kaebuse esitajad ja kaebuse liik
Alexander Nosov (isikukood 38705090291, viibib Tallinna Vanglas) kaebus menetluskulude osas
2015.a.
kohtuotsus
1.Harju Maakohtu 12.augusti 2015 otsusega mõisteti Alexander Nosov kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat. KarS § 68 lg 1 arvatati karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 1 päev, kanda jääb vangistus 3 aastat 11 kuud 29 päeva. KarS § 65 lg 2 suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.12.2012.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra 2 kuud 23 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti vangistus 4 aastat 2 kuud 22 päeva. Karistusaja alguseks loeti Alexander Nosovi kinnipidamise aeg 11.02.2015.a. Sama otsusega mõisteti Alexander Nosovilt välja menetluskulud, s.o sundraha summas 975 eurot, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 180 eurot ning ekspertiisikulud 84 eurot ja 84 eurot, kokku summas 1 323 eurot. Võrdsetes 1⁄2 osades mõisteti Alexander Nosovilt ja Aleksei Kuznetsovilt välja kokku 595
eurot 50 senti. Kriminaalmenetluse kulud määrati tasumisele 12 kuu jooksul igakuiselt kohtuotsuse jõustumisest arvates.
menetluskuludest riigi kanda. Seda kinnitab ka seletuskirjas märgitu, et kui eesseisvas kohtumenetluses tekkivate kulude täpne suurus ei ole kokkuleppe sõlmimise hetkel täpselt teada, on võimalik märkida (osa) süüdistatava hüvitatavatest menetluskuludest kokkuleppesse murdosana (KrMS § 190 p 1), näiteks tingimusena, et kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja. Juhul kui prokurör, kaitsja ning süüdistatav on jõudnud väljamõistetavate menetluskulude osas kokkuleppele, on need kokkuleppe osaks ning kohus peab hindama nende põhjendatust ja poolte tahet kokkuleppe sõlmimiseks tervikuna. Olukorras, kus kohus ei pea võimalikuks kokkuleppes märgitud menetluskulusid süüdistatavalt välja mõista, tuleb kohtul teha KrMS § 248 lg 1 p-s 3 sätestatud lahend, s.o kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise määrus. See aga ei takista prokuröril, kaitsjal ja süüdistataval uue kokkuleppe sõlmimist. KrMS § 180 lg 3 teise lause kohaselt kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et selle sätte kohaldumine kokkuleppemenetluses seoses KrMS § 245 lg 1 täiendamisega punktiga 12, millega süüdistatavalt välja mõistetavad menetluskulud said kokkuleppe osaks, on piiratud. Küll aga on kohtul omal algatusel võimalik KrMS § 180 lg 3 kolmandale lausele tuginedes määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, kuna selles osas ei ole KrMS § 245 lg-s 1 sätestatud erisusi. Kohtuistungil on prokurör avaldanud kokkulepped, milles viide ka kriminaalmenetluse kuludele. Süüdistatav Alexander Nosov on selgitanud kohtuistungil, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub kokkuleppega. Jääb kokkuleppe juurde ning palub kokkulepe kinnitada (kd 2 lk 15 pöördel-16). Maakohus on teinud süüdimõistva kohtuotsuse vastavalt kokkuleppes märgitule, mõistes Alexander Nosovilt välja ka kokkuleppes märgitud menetluskulud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus arvestanud süüdimõistetu regulaarse sissetuleku puudumist ning võimalikke makseraskusid ning andnud süüdimõistetule seetõttu võimaluse tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tegemist on kohtupraktikas omaksvõetud menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud maksimaalse tähtajaga, mille kohus on antud juhul Alexander Nosovile vastu tulles ka võimaldanud. Maakohus on toiminud kooskõlas kehtiva seaduse, täpsemalt KrMS § 245 lg-ga 1 ja § 248 lg 1 p-ga 5 ning Alexander Nosovi kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Samuti ei ole maakohus mõistnud Alexander Nosovilt välja sundraha korduvalt. Käesolevas kriminaalajas on liitkaristuse mõistmine toimunud KarS § 65 lg 2 sätte alusel, mitte KarS § 65 lg 1 alusel, mistõttu sundraha mõistetakse süüdistatavalt välja. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukohaga (vt RKKK 3-1-1-24-11). 4.Lähtudes eeltoodust ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 390 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 12.augusti 2015.a otsuse menetluskulude väljamõistmises muutmata ning kaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Orvi Tali
Meelika Aava
/allkirjastatud digitaalselt/ Ivi Kesküla
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.