Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

prokurörile,

Vangla

Lääne-Harju

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Vangla esitas 14.08.2015.a Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava M.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Harju Maakohtu 06.08.2014.a kohtuotsusega tunnistati M.V süüdi KarS § 118 lg 1 p 1,2 järgi ja karistati teda KrMS § 238 lg 2, KarS § 68 lg 1 ja § 65 lg 1 alusel 2 aasta 2 kuu ja 12päevase vangistusega. Karistuse kandmise algus oli 29.08.2014.a ja lõpp on 10.11.2016.a. M.V kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 6 korda (kolm karistust on aegunud), vanglakaristust kannab esimest korda. Vangistuse ajal on osalenud riigikeele kursustel, läbis sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, distsiplinaarkaristusi ei ole määratud. Vangla toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. M.V kohta kriminaalhoolduses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on lähedased ja toetavad suhted oma elukaaslase ja tema pojaga. Aadressil XXX elavad kinnipeetava elukaaslane ja tema poeg, mõlemad andsid kirjaliku nõusoleku kinnipeetava

elama asumiseks nimetatud aadressile ja tema suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. XXXOÜ esitas Vanglale garantiikirja selle kohta, et kinnipeetaval on võimalik asuda XXXkauplusesse tööle. M.V taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist, on nõus elektroonilise järelevalvega. Abiprokurör Enge Selge esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt abiprokurör tutvunud ennetähtaegse vabanemise materjalidega M.V’i osas nõustub vangla seisukohaga, milles vangla toetab M.V ’i ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Abiprokuröril ei ole lisada olemasolevale teabele midagi uut ning toetab samuti M.V’i ennetähtaegset vabanemist elektroonilise järelevalve kohaldamisega. Kaitsja taotleb kohtuistungil kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuna see on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamuse, leiab, et M.V võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.V isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kuigi kinnipeetavat on kriminaalkorras korduvalt karistatud, arvestab kohus, et vangistuses viibib ta esimest korda ning tema käitumine karistust kandes on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest järeldab kohus, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole ning ta on võimeline kehtivatest reeglitest kinni pidama, neid austama. Võib eeldada, et esmakordne vangistus on pannud M.V mõistma, et toimepandud kuritegudele järgnevad tema igapäevast elu ja heaolu oluliselt piiravad tagajärjed ning ta on enda õigusvastasest käitumisest ka vajalikud järeldused teinud. Seda, et kinnipeetav püüdleb õiguskuuleka elu poole, näitab ka tema resotsialiseeriv tegevus vangisuse ajal. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka prokurör ja vangla. Vangla iseloomustuse kohaselt kinnipeetav kuritegelikke hoiakuid ei väljenda, suheldes ametiisikutega on sõbralik ja abivalmis. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosust on vangla hinnanud 20 % ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosust järgmise 2 aasta jooksul on vangla hinnanud 27 %, nimetatud näitajad on alla keskmise. Kohus leiab, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Kohus usub, et vastavat tuge saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valvega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.V-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel.

Pärast vabanemist on M.V olemas ka kindel elu- ja töökoht ning lähedase toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.V , saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt.

Tatjana Bogdanova täitmiskohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.