Kohtulahend

1 (3)

Kinnipeetava karistusaeg algas 11.01.2012. a ja lõpeb 11.03.2017. a. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 21.06.2015. a. 17.06.2015. a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Sergei Jelagini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab kinnipeetava Sergei Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Sergei Jelagin varasemast mingeid järeldusi teinud, paranemise teele asunud ei ole ja amnesteerimisele ei kuulu. Prokurör palub jätta Sergei Jelagin ennetähtaegselt vabastamata. Sergei Jelagin avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda ja selgitas, et ta on sel korral paranenud, tal on elus eesmärk, ta soovib minna tööle ja võlgnevusi tasuda. Väidetavalt on ta oma elu üle järele mõelnud ja soovib ausalt elama hakata.

KOHTU SEISUKOHT

KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Sergei Jelagin temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Sergei Jelaginil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused Sergei Jelagini tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Sergei Jelagini tegevuses karistuse kandmise ajal on märgata mõningaid positiivseid muutuseid, kuid need ei ole siiski piisavad, et asuda seisukohale, et karistus on käesolevaks ajaks oma eesmärgi täitnud. Sergei Jelagin on hakanud osalema taasühiskonnastavas tegevuses, kuid hinnang tema sooritustele ei ole hea. Tartu Kutsehariduskeskuse vahendamisel on Sergei Jelagin läbinud keevitaja eriala. Vangla materjalidest nähtub, et pedagoogide iseloomustuse kohaselt keevitaja erialast Sergei Jelagin siiski huvitatud ei ole, üldiselt on õppetöös laisk ja puudub iseseisva töö tahe. Tekkinud segaduse tõttu Sergei Jelagini tegeliku riigikeele oskuse taseme osas, ei ole ta riigikeelt õppima pääsenud. Individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogramm „Õige Hetk“ on veel läbimata. Vabanemise korral on Sergei Jelaginil võimalus asuda elama ema juurde kolmetoalisesse korterisse. Nii Sergei Jelagini ema kui onu on nõus teda materiaalselt toetama kuni kindla ja püsiva sissetulekuni. Ajutiselt plaanib Sergei Jelagin asuda tööle onule kuuluvasse firmasse dispetšerina, hiljem soovib saada tööd Saku Metall AS-is keevitajana. Negatiivset mõju toimetulekule võib avaldada Sergei Jelagini kriminaalse taustaga tutvuskond. Väidetavalt soovib ta oma sõpruskonna välja vahetada ja loobuda kuritegelikust eluviisist, kuid tema käitumine karistuse kandmise ajal seda päriselt ei kinnita. Kinnipeetavale on karistuse kandmise ajal määratud korduvalt distsiplinaarkaristusi, hetkel on kehtiv üks karistus. Sergei Jelagin ise selgitas, et tegemist ei olnud tegelikult temapoolse rikkumisega ning ta on otsuse edasi kaevanud, kuid ei ole veel vastust saanud.

2 (3)

Vaatamata eelpool toodud teatavatele positiivsetele muutustele ei esine kohtu hinnangul Sergei Jelagini osas selliseid asjaolusid, mis võimaldaksid teda tingimisi enne tähtaega vabastada. Sergei Jelagin on kriminaalkorras eelnevalt karistatud ja kannab juba kolmandat reaalset vangistust. Eelmise narkokuriteo toimepanemise eest mõistetud karistuse kandmiselt (kriminaalasi nr 1-08-16390) vabastati Sergei Jelagin tingimisi enne tähtaega, kuid ta ei õigustanud antud usaldust - käesoleva kuriteo pani Sergei Jelagin toime katseajal ja hetkel kannab Sergei Jelagin taas karistust suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Eelnevast ilmneb, et käitumiskontrollile allutamine ei ole olnud piisav mõjutamaks isikut käituma seaduskuulekalt. Ennetähtaegne vabastamine soodustus ning kohtu hinnangul oleks selle kohaldamine isikule, kes eelmise vabastamise järgselt on asunud uusi kuritegusid sooritama, selgelt vastuolus karistuse mõistmise põhimõtetega ning riivaks ka üldsuse õigustunnet. Kohus leiab, et Sergei Jelagini puhul on võimalik karistuse eesmärki saavutada vaid karistuse lõpuni kandmisega. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.