lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-12-9284/67

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-12-9284/67
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1132
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-12-9284/2Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja05.10.20121-12-9284/10Tallinna Ringkonnakohus03.12.20121-12-9284/38Tartu Maakohus Tartu kohtumaja26.06.20131-12-9284/48Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.02.20141-12-9284/62Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja26.09.20141-12-9284/85Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja11.03.2015

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. oktoober 2014, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-12-9284

Kohtukoosseis

Paavo Randma, Maarika Kuusk, Aarne Sarjas

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 26. septembri 2014 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Sergei Jelagini kaitsja vandeadvokaat Marina Valge, määruskaebus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RESOLUTSIOON

Maakohtu määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge&Uiga kaudu 48 eurot vandeadvokaat Marina Valgele tema poolt määruskaebemenetluses Sergei Jelaginile riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Sergei Jelaginilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot riigituludesse. Sergei Jelaginil tasuda väljamõistetud summa Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB a/a EE351010052031000004, Danske Bank AS Eesti filiaal a/a EE873300333499990003, Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal a/a EE401700017002872300 või Swedbank a/a EE502200221014193355. Maksekorraldusse märkida viitenumber 99914700019294 ja selgitus: „Sergei Jelagin, 1-12-9284, menetluskulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1-12-9284/103
Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
10.08.2015
1-12-9284/145Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja13.01.2017
1-12-9284/175Viru Maakohus Rakvere kohtumaja26.06.2020
1-12-9284/181Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium10.09.2020
1.
Sergei Jelagin tunnistati süüdi Harju Maakohtu 05.10.2012 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat 5 kuud 8 päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 ja KarS 76 lg 6 alusel suurendati vangistust Harju Maakohtu 21.01.2009 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu ja 22 päeva võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat 2 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 11.01.2012 ja lõpeb 11.03.2017.
2.Tartu Maakohtu 26.09.2014 määrusega jäeti S. Jelagin tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtu argumendid olid järgmised. 2.1 S. Jelaginit on kriminaalkorras eelnevalt karistatud varavastaste kuritegude ja narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Ta on kandnud ka reaalset vangistust. S. Jelagin vabastati eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, kuid ta pani katseajal toime uue kuriteo. Käesolevat karistust kannab S. Jelagin samuti suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest. Seega ei ole varasemad vangistused temale mõju avaldanud. 2.2 Vangistuse jooksul ei ole S. Jelagin osalenud taasühiskonnastavates tegevustes. Varasema vangistuse jooksul läbis ta suitsetamisest loobumise programmi, kuid suitsetab endiselt. Samuti osales ta sotsiaalprogrammis Sotsiaalsete oskuste treening, mida ei läbinud. S. Jelagin on avaldanud soovi asuda õppima riigikeelt algajate või A2 tasemel, kuigi Tallinna Vanglas on tema riigikeele oskust hinnatud B1 tasemele vastavaks. Individuaalne täitmiskava näeb ette programmi Õige Hetk läbimise ja riigikeele B2 taseme õppe. Viimane distsiplinaarkaristus on mõistetud 28.04.2014 vanglateenistuse ametnikuga ebaviisaka käitumise eest. Seega ei paista S. Jelagini käitumisest erilist motivatsiooni muutusteks. 2.3 Maakohtu hinnangul isik, keda on karistatud vangistusega, peaks arvestama, et kogu karistusaja ära kandmine on pigem reegel ja tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks sellest. Erand, mida reeglina peaks saama kohaldada vaid korra. S. Jelagini suhtes on peetud võimalikuks rakendada seda erandit ka varem – ta oli vabastatud enne tähtaega, kuid vaatamata sellele, ei ole ta teinud järeldusi ning on jätkanud kuritegude toimepanemist ka katseajal. Kohus leidis, et selliseid erandlikke asjaolusid, mis käesoleval ajal võimaldaksid vabastada teda taaskord enne tähtaega, ei esine.
3.Kohtumääruse vaidlustas süüdimõistetu kaitsja, kes taotleb lahendi tühistamist ja S. Jelagini tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist. Kaitsja põhjendused on järgmised. 3.1 Kaitsja leiab, et kui lähtuda kohtu seisukohast, mille kohaselt karistusaja ärakandmine on reegel, siis peaks seadusandja ka märkima, et isikute suhtes, kes on katseajal toime pannud kuriteo, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist ei kohaldata. Selgusetu on ka, millised peaksid olema need erandlikud asjaolud, mis tingiksid ennetähtaegse vabastamise. Kaitsja leiab, et käeoleval ajal annab seaduse tekst süüdimõistetule lootust vabanemiseks, kuid reaalselt ei ole see võimalik. 3.2 S. Jelagin kinnitab, et tema ellusuhtumine on muutunud seoses isa surmaga ning muutunud on ka tema mõtteviis. Tal on soov õppida, abistada oma poega ning edaspidi elada normaalset seaduskuuleka inimese elu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, nõustub täielikult maakohtu määruses esitatud seisukohtadega ning leiab samuti, et S. Jelagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla ei ole käesoleval ajal veel põhjendatud. Maakohus on kinnipeetava puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid, kohtu põhistused on piisavad ning kohtumääruse tühistamiseks määruskaebuses toodud argumentidel puudub alus. Tulenevalt KrMS § 342 lg 3 p-st 1 jätab kriminaalkolleegium esimese

kohtuastme seisukohad üle kordamata, rõhutab vaid peamist ja vastab määruskaebuses esitatud väidetele.

5.Kriminaalkolleegium jagab maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei võimalda S. Jelagini varasem elukäik, toimepandud kuriteo asjaolud ja vangistusaegne käitumine teda tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastada. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et S. Jelaginit on kriminaalkorras karistatud neljal korral. Reaalses vangistuses viibib ta kolmandat korda. Süüdimõistetule on varasema karistuse kandmisel antud võimalus vabaneda ennetähtaegselt, kuid katseajal pani S. Jelagin toime uued kuriteod, s.o suures koguses narkootilise ja psühhotroopse aine ebaseadusliku käitlemise, mille eest ta kannabki käesolevat karistust. Lisaks sellele ei ole süüdimõistetu ka vangistuses suutnud käituda õiguskuulekalt. Ta on toime pannud kolm distsipliinirikkumist, neist kaks veel sellel aastal. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et varasemad arvukad karistused ei ole suutnud S. Jelagini käitumist mõjutada ega teda õiguskuulekale teele suunata. Seetõttu puudub kohtul ka alus arvata, et käesoleval ajal vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabanedes ei paneks S. Jelagin enam toime uusi kuritegusid. Süüdimõistetu on korduvalt näidanud, et ta pole suuteline kuritegelikust käitumisest hoiduma.
6.Määruskaebuses esitatud seisukohad maakohtu lahendi tühistamist kaasa ei too. Asjaolud, mida kohus peab süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestama on sätestatud KarS § 76 lg-s 3. Kaaludes selles seadusesättes loetletud tingimusi peab kohtul tekkima veendumus, et süüdimõistetu suudab vabaduses edasiselt käituda õiguskuulekalt ja hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kuivõrd maakohus on põhjendatult ja igakülgselt motiveerides jõudnud järeldusele, et S. Jelaginit iseloomustav andmestik ei sisenda usku tema edaspidisesse seaduskuulekalt käitumisse, siis on kaitsja väited siin asjakohatud. Samuti ei anna S. Jelagini vabastamiseks alust tema soov õppida, poega abistada ja seaduskuulekalt elada, kuna üksnes süüdimõistetu tulevikuplaanid ei õigusta isiku vabastamist olukorras, kus kohtutel puudub igasugune alus uskuda, et kantud karistus oleks oma eesmärgi täitnud.
7.Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
8.Kaitsja on esitanud kaitsjatasu taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus tal maakohtu määrusega tutvumisele ja määruskaebuse koostamisele kokku 2 pooltundi, mille eest ta taotleb tasu summas 48 eurot, sh käibemaks 8 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus sellises suuruses on põhjendatud ning KrMS § 175 lg 1 p 4 ja § 187 lg 2 alusel tuleb S. Jelaginil hüvitada vandeadvokaat Marina Valge kaitsjatasu 48 eurot.

Paavo Randma

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.