1-12-9284/145 - Rahvatervisevastased süüteod - Narkootikumidega seotud süüteod - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.KarS § 871 lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt KarS §-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 Sergei Jelaginit on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt Sergei Jelaginit karistatud varavastase süüteo ja korduvalt ka narkootikumidega seotud süütegude toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Sergei Jelagin karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 12.01.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-0816390 mõistetud karistus) vabanes Sergei Jelagin 04.03.2011. a tingimisi enne tähtaega. Uue kuriteo, s.o narkootilise aine suures koguses käitlemise pani Sergei Jelagin toime katseajal (katseaja lõpp 04.03.2012. a, uus kuritegu ajavahemikul märts 2011. a - 11.01.2012. a). Kohus, hinnates Sergei Jelagini varasemat elukäiku, leiab, et Sergei Jelagini käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegeliku käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. Sergei Jelaginit on kriminaalkorras karistatud kokku 4-l korral (2 karistust kustunud) ja vangistuses viibib Sergei Jelagin juba kolmandat korda. Kohus peab oluliseks, et Sergei Jelaginit on varasemalt tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt ka vabastatud, kuid Sergei Jelagin on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist katseajal. Vaatamata sellele, et Sergei Jelagin on korduvalt kandnud karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. 3.2 Kohus leiab, et Sergei Jelagini käitumist karistuse kandmise ajal ei saa pidada positiivseks ja seda ennekõike kehtivate distsiplinaarkaristuste tõttu. Sergei Jelaginil on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Sergei Jelaginile on kolmel korral (s.o 22.01, 21.07 ja 17.10.2016. a) määratud distsiplinaarkaristus vanglaametniku suhtes solvavate ning ebatsensuursete väljendite kasutamise eest, lisaks määrati 17.10.2016. a Sergei Jelaginile karistus nimesildita liikumise eest. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Sergei Jelagin ajavahemikul 01.09.2014. a 28.09.2015. a õppinud Tartu Kutsehariduskeskuse vahendusel keevitaja eriala ning ajavahemikul 19.11.2015. a - 29.02.2016. a osales vangla tööhõives koristajana. 01.11.2016. a toimus Sergei Jelaginiga eelvestlus seoses individuaalses täitmiskavas ettenähtud sotsiaalprogrammis Õige Hetk osalemisega, kuid Sergei Jelagin ei olnud osalemisest huvitatud. 3.3 Kohus on seisukohal, et Sergei Jelagini vabanemisjärgsed elutingimused on positiivsed. Sergei Jelaginil on vabanemise korral toetav lähivõrgustik (ema, õde, onu, alaealine poeg) ja kindel elukoht ema juures (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohus peab positiivseks sedagi, et Sergei Jelaginil on vabanemise korral Eesti Vabariigis tagatud töökoht onule kuuluvas ettevõtteszzzzzzzzzzz dispetšerina. Sergei Jelagini selgituste kohaselt soovib ta aga koos emaga

4.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi Sergei Jelagini suhtes esinevad mitmed asjaolud, mis tingiksid tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise, ei ole Sergei Jelagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kuigi Sergei Jelagin on korduvalt toime pannud samalaadseid kuritegusid, ei ole kohtu arvates alust pidada Sergei Jelaginit selliseks kalduvuskurjategijaks, kelle suhtes esineb käesoleval ajal piisavalt suur oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole olnud võimalik mõjutada õiguspärasele käitumisele muude karistusõiguslike meetmetega. Kohus, võttes arvesse Sergei Jelagini selgitusi ja vabanemisjärgseid elutingimusi, leiab, et käesoleval juhul puudub alus arvata, et Sergei Jelagini suhtes ei ole ärakantud karistus täitnud eesmärki. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Kriminaalmenetluse kulud Sergei Jelagini suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamise kohtuistungist võttis kaitsjana osa vandeadvokaat Marina Valge Advokaadibüroost Valge & Uiga. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 110,16 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 110,16 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 110,16 eurot. Käesoleval juhul jätab kohus karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse tulemina Sergei Jelagini suhtes käitumiskontrolli kohaldamata. Seega kannab tekkinud menetluskulud riik (Riigikohtu lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-1-16). /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik