Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

sundraha 1,5 palga alammäära – 585.00 eurot tasu õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses – 96.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta riigi kanda -

DNA ekspertiisi (akt nr 14E-GE0158) kulu – 171.00 eurot

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud tuleb tasuda 10 (kümne) kuu jooksul igakuiste maksetena, ühes kuus kuulub tasumisele mitte vähem kui 68.10 eurot, kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE873300333499990003 Danske Bank või EE401700017002872300 Nordea Pank. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Tsiviilhagi XXXtsiviilhagi 199.00 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista O.M-ilt XXXkasuks 199.00 eurot, mis tuleb kanda XXXarvelduskontole nr XXXXXXXXX Nordea Bank AB Eesti filiaalis.

EDASIKAEBE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon seoses kokkuleppemenetlust reguleerivate menetluse normide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega ning KrMS § 318 lg 4 sätestatud juhtudel. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

SÜÜDISTUS JA KOKKULEPPE SISU

O.M-i süüdistatakse KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises mis seisnes selles, et tema isikuna kes on varem toime pannud varguse uuesti ajavahemikul 24.01.2014.a kella 21.00 kuni 25.01.2014.a kella 17.00 vahel murdis sisse Tallinnas, Sulevimägi 4 asuvasse maa-alusesse garaaži pargitud sõiduautosse Toyota Corolla numbrimärgiga XXX juhiukse klaasi lõhkumise teel ja varastas HIROFUMI TSURUTO ́le kuuluva GPS seade GARMIN Nüvi 2457 LMT Europe väärtusega 199 eurot. Seega pani O.M toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ning sissetungimisega s.o. KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti O.M-i süüdistatakse KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et 05.12.2013.a kella 22.00 paiku Tallinnas, XXXasuvas korteris lõi ta parema käe rusikaga elukaaslasele XXX näo piirkonda, põhjustades viimasele füüsilist valu. Seejärel lõi O.M 2-3 korda rusikaga vastu kannatanu selga ning 2-3 korda rusikaga kõhtu. Kui XXX läks teise tuppa ja istus diivanile, siis O.M haaras teda jalgadest kinni ja tõmbas ta põrandale ning lõi kannatanule 2-3 korda jalaga vastu tema jalgu, tekitades kannatanule tervisekahjustusi (hematoomid) ja füüsilist valu. Seega pani O.M toime teise inimese tervise kahjustamise, löömise ja valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise s.o. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava O.M-i karistamist vangistusega 6 kuud. Vastavalt kokkuleppele nõuab prokurör KarS § 199 lg 2 p 4 ja 8 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest süüdistatava O.M-i karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks lugedes üksikkaristustest kergem kaetuks raskema karistusega 1 aasta ja 2 kuud vangistust.

KarS § 74 lg.1,3 korras jätta nimetatud karistus tingimisi täitmisele pööramata kui süüdistatav ei pane 2-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel hüvitama kuriteoga tekitatud kahju tsiviilhagi alusel 199 eurot kannatanule XXX(XXXXXXXXX Nordea Pank). KarS § 75 lg 2 p 2 ja 21 alusel katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ning mitte omama või tarvitama narkootikume või psühhotroopseid aineid. KarS § 75 lg 2 p 4 alusel leidma endale 3 kuu jooksul ametliku töökoha või võtma ennast töötuna arvele Töötukassas. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel osalema sotsiaalprogrammis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus Kuriteoga tekitati varalist kahju Hirofumi Tsurutole. Kriminaalasjas on XXX esitanud tsiviilhagi varalise kahju nõudes summas 199.00 eurot. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus prokuratuur, süüdistatav ja tema kaitsja jõudsid KrMS § 245 lg 1 sätestatud tingimustes kokkuleppele. O.M nõustus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas toimunud kohtuistungil sõlmitud kokkuleppega ja prokurör taotles kohtult sõlmitud kokkuleppe kinnitamist.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb O.M temale esitatud süüdistuses KarS § 121 (alates 01.01.2015.a KarS § 121 lg 2 p 2) ja KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi süüdi mõista ja talle karistus

mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab O.M-i süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Riigikohus on oma otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 selgitanud, et menetluskulusid määrates võtab kohus arvesse nii süüdistatava varalise seisundi kui ka tema taasühiskonnastamise väljavaateid. Isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega, arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Seetõttu saab ka sama karistuse saanud süüdistatavate kohtlemine menetluskulude väljamõistmisel siiski olla erinev. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et O.M esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Käesolevas süüdistusasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kriminaalmenetluse üldiste kulude sissenõudmine toimub süüdimõistetutelt sundraha instituudi kaudu. Sundraha eesmärk on see, et just menetluse põhjustanud isik kompenseeriks osa kulutustest, mida riik kannab seoses oma üldise avalik-õigusliku ülesandega tagada kriminaalmenetluse toimimine ja kuriteo tagajärgede heastamine. Sundraha instituut ei kanna mitte karistuslikku, vaid kompensatoorset eesmärki (vt RKKKo 3-1-1-63-05). Seega mõistab kohus süüdistatavalt KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel välja sundraha 585.00 eurot. Lisaks sundrahale tuleb süüdistatavalt välja mõista täies ulatuses määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 96.00 eurot, mis on samuti menetluskulu vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4. Käesolevas kriminaalasjas on läbi viidud ka DNA ekspertiis. KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt RKKKm 3-1-1-120-12). Kuigi ekspertiisi määramise võis tingida tõendamisvajadus, siis kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei ole käesolevas kriminaalasjas teostatud DNA-ekspertiisi aidanud kaasa tõendamiseseme asjaolude väljaselgitamisele seonduvalt süüdistatavaga, mistõttu jätab kohus DNA ekspertiisi 14E-GE0158 kulu 171.00 eurot riigi kanda. Samas peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, s.t määrata kriminaalmenetluse kulude hüvitamine ositi 10 kuu jooksul, kuna arvestades menetluskulude suurust, võib ühekorraga kulude tasumine olla raskendatud. Tsiviilhagi KrMS § 37 lg 1 kohaselt on kannatanu füüsiline või juriidiline isik, kellele on kuriteoga või süüvõimetu isiku poolt õigusvastase teoga vahetult tekitatud füüsilist, varalist või moraalset kahju. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt on tsiviilhagi aluseks oleva varalise kahju tekkimine otseselt seotud süüdistatava poolt toime pandud varavastase kuriteoga. Kuna KrMS ei

käsitle kannatanu nõudeõigust õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks, tuleb kohtul selles osas lähtuda võlaõigusseaduse vastavates sätetest ja tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Kohtu hinnangul on varaline kahju tekkinud süüdistatava õigusvastase käitumise tõttu, kuivõrd see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega VÕS § 1045 lg 1 p 5 mõttes. Kannatanu XXXon esitanud O.M-i vastu tsiviilhagi summas 199.00 eurot. Süüdistatav O.M tunnistas kohtuistungil täies ulatuses XXXtsiviilhagi summas 199.00 eurot. Kohus leiab, et kooskõlas Riigikohtu 28.10.2010.a kohtuotsuse nr 3-1-1-79-09 punktis 19 märgituga, tuleb süüdistatava avaldust kohtuistungil käsitada tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Riigikohus on leidnud, et hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS § 444 lg 4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest. Seega on kohus käesolevas asjas õigustatud ja kohustatud tsiviilhagi rahuldama ja VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tekitatud kahju välja mõistma O.M-ilt kannatanu XXXkasuks. Kohus juhindus KrMS § 248 lg 1 p 5; § 249; § 311; 313 sätetest. Aulike Salo Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.