lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-5127/246

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 26.06.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-5127/246
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
26.06.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1342
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-5127/163Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium25.08.20141-14-5127/204Tartu Maakohus Tartu kohtumaja11.03.20151-14-5127/268Tartu Maakohus Tartu kohtumaja02.11.20151-14-5127/282Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium02.12.20151-14-5127/284Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja10.12.20151-14-5127/292Tartu Maakohus Tartu kohtumaja23.02.2016

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-16-1352/5Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium29.02.2016

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

26. juuni 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-5127 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 2. juuni 2015 määrus, millega Artur Orlov jäeti elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata

Kaebuse esitajad ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Artur Orlov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 2. juuni 2015 määrus muutmata

Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 13.06.2014.a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5127 tunnistati Artur Orlov süüdi KarS § 255 lg 1; § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 213 lg 1 järgi ning tuginedes KarS § 63 lg 1 mõisteti temale karistuseks 3 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise aja algust alates 13.08.2013, s.o alates A. Orlovi kahtlustatavana kinnipidamisest. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu määrusega 08.10.2014. Lisaks tunnistati A. Orlov süüdi Tartu Maakohtu 18.03.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-152112 KarS § 213 lg 1 järgi ja temale mõisteti karistuseks rahaline karistus 80 päevamäära, s.o

1064 eurot. KarS 64 lg 5 alusel jäeti Tartu Maakohtu 13.06.2014 otsusega kriminaalasjas nr 114-5127 A. Orlovile KarS § 255 lg 1; § 209 lg 2 p-de 1, 3 ja § 213 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 alusel karistuseks mõistetud 3 aastat 5 kuud vangistust täitmisele iseseisvalt. A. Orlovi karistusaeg algas seega 13.08.2013 ja karistuse täielikul ära kandmisel lõppeks see 13.01.2017.

1-14-5127/301
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
15.03.2016
1-14-5127/304Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium22.03.2016
2.Tartu Maakohtu 02.06.2015 määrusega jäeti A. Orlov tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohus leidis, et ehkki esinevad formaalsed eeldused A. Orlovi ennetähtaegseks vabastamiseks, ei ole vabastamine elektroonilise järelevalve alla põhjendatud materiaalseid aluseid arvestades. Kohus märkis, et A. Orlovi on mitmel korral kriminaalkorras karistatud. Ta kannab esimest reaalset vangistust. Viimane kriminaalhooldus kulges ebarahuldavalt, kuna süüdimõistetu rikkus käitumiskontrolliga kaasnevat registreerimiskohustust ning pani katseajal toime hulgaliselt uusi väärtegusid. A. Orlovi käitumine vanglas ei kinnita tema sõnu õiguskuulekamaks muutmise kohta. Tõsi, kinnipeetav on osalenud mitmes taasühiskonnastavas tegevuses (nt alustas õpinguid puhastusteenindaja erialal ning lõpetas riigikeele kursuse B2 tasemel), samas on ta aga rikkunud korduvalt vangla sisekorraeeskirju, mille eest tal on 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Lisaks arvestas kohus, et A. Orlovi süüdistatakse praegu ka Soomes toime pandud raskes pettuses. Kohus leidis, et oht uute õigusrikkumiste toimepanemiseks on A. Orlovi poolt suur. Riskifaktoriks pidas kohus kinnipeetava madalat haridustaset ja püsiva töökoha puudumist. Vanemate toetus, mis kaasneks ennetähtaegse vabastamisega, oli A. Orlovil olemas ka ajal, mil ta pani toime kuritegusid, mille eest ta käesolevat karistust kannab. See näitab, et perepoolne toetus ei oma õigusrikkumisi ärahoidvat toimet. Oma tegudes on A. Orlov lähtunud eelkõige omakasust, mõtlemata teistele põhjustatud tagajärgedele.

MÄÄRUSKAEBUS

3.A. Orlov maakohtu määruses toodud seisukohtadega ei nõustunud ja esitas edasikaebuse. Kaebaja leiab, et maakohtu määrus tuleks tühistada ja vabastada ta tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valvega. 3.1 A. Orlov märgib, et tema ennetähtaegset vabastamist arutas kohtukoosseis, kes otsustas ka tema süüküsimust. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus esitas vaid formaalseid küsimusi ning luges istungi lõppedes otsuse ette nagu oleks see juba eelnevalt valmis kirjutatud. 3.2 Määruses on kirjas, et A. Orlov on süüdi tunnistatud Chelmsford Courti 16.07.2010 otsusega, mille eest teda karistati 16-kuulise vangistusega. Samas aga ei ole antud asjaolu arvestatud kohtuotsuse tegemisel kriminaalasjades nr 1-14-5127, 1-15-2112 ja 1-10-15398. A. Orlov küsib, kuidas saab ta olla karistustatud 16-kuulise vangistusega, kui ta oli 2012. a veebruaris arvel Töötukassas ning 2011. a talvel ja kevadel korduvalt väärteokorras karistatud politsei poolt. Samuti asus A. Orlov 2010. a sügisel õppima Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi. A. Orlov märgib, et kohus ei saa arvestada seda, millele ei ole dokumentaalset tõestust. 3.3 A. Orlovi mittevabastamise osas on kohus arvestanud ka süüdistust raske pettuse toimepanemises Soomes. A. Orlov leiab, et sellega on rikutud süütuse presumptsiooni põhimõtet, liiatigi nähtub vangla materjalidest, et tegu on toime pandud enne vangistust.

3.4 Kohtumäärusest nähtub, nagu oleks kriminaalhooldus kulgenud ebarahuldavalt. Lugedes aga kriminaalhooldaja ettekannet, nähtub sellest, et „kontrollnõudeid täitis A. Orlov rahuldavalt“. A. Orlov märgib, et kui ta oleks kriminaalhoolduse ajal käitunud mitterahuldavalt, oleks tema tingimisi karistuse pidanud täitmisele pöörama. 3.5 Õige on kohtu väide hulgaliste väärtegude toimepanemise kohta, ent A. Orlov märgib, et suudab end kontrollides vältida pahandustesse sattumist, mida näitab see, et alates 2012. a maist kuini 2013. a augustini ei pannud ta toime ühtki väärtegu. 3.6 Distsiplinaarkaristuste olemasolu kohta märgib A. Orlov, et need olid toime pandud rohkem kui aasta tagasi. Praegusel ajal on ta suutnud pahandustest hoiduda ja täita vangla kodukorda. Kui aga käitumine olnuks nii halb, nagu kinnitab kohus, ei oleks vangla ju toetanud ennetähtaegset vabastamist. 3.7 A. Orlov leiab, et kohus ei arvestanud täiel määral tema püüdlustega elukutse ja hariduse omandamiseks vangistuse ajal, samuti tahtega jätkata nendega peale vabanemist. Kohus küll arvestas, et ka enne vangistust oli määruskaebuse esitajal vanematepoolne toetus, ent ei arvestanud sellega, et varem vältis A. Orlov vanemate tuge püüdes tegutseda omapäi ning tagajärgedega arvestamata. Vangistuse ajal on ta õppinud arvestama teistele tekitatud tagajärgedega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Tutvunud kohtutoimiku materjalidega ja kaaludes kõiki KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolusid kogumis, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga A. Orlovi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmise kohta. 4.1 Esiteks märgib ringkonnakohus, et asjaolu, et A. Orlovi ennetähtaegset vabastamist arutas kohtukoosseis, kes otsustas ka tema süüküsimust, ei kujuta endast menetluslike normide rikkumist. A. Orlov ei ole kohtuistungil esitanud ühtegi taandamistaotlust. Lisaks on tavapärane, et maakohus kuulutab istungi lõppedes kohtumääruse ning selgitab selle sisu. Seega on alusetu A. Orlovi kahtlus, et otsus tema vabastamata jätmise kohta oli tehtud juba varem. 4.2 Kriminaalhooldaja materjalides avaldatu kohaselt on A. Orlovi karistatud ka Chelmsford Courtis. Põhjendustest nähtuvalt ei ole kohus sellele asjaolule tuginenud, kui jättis A. Orlovi tingimisi vabastamata. Kui A. Orlovil on pretensioone tema materjalides kajastatu õigsuses, võib ta pöörduda selgituste saamiseks vangla administratsiooni poole. 4.3 Sisulise poole pealt ei saa apellatsioonikohtu hinnangul maakohtu määrusele etteheiteid teha. Maakohus on arvestanud, et A. Orlovi näol on tegemist korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuga, keda on lisaks Eestis toimepandud kuritegudele alust kahtlustada ka Soomes toime pandud kuriteos. Kinnipeetava suhtes on kahel korral kohaldatud kriminaalhooldust. Kontrollnõudeid täitis ta rahuldavalt, ent rikkus kahel korral registreerimisnõuet ja kohtumised toimusid mõnepäevase hilinemisega. Ringkonnakohus selgitab, et mitte alati ei vii registreerimiskohustuse rikkumine karistuse täitmisele pööramiseni. See aga ei tähenda, et katseaega saab pidada rahuldavaks muid isikut iseloomustavaid asjaolusid silmas pidades. Nimelt nähtub kriminaalhooldaja iseloomustusest, et kriminaalhoolduse perioodil pani A. Orlov toime 9 väärtegu ning teda karistati väärteokorras liiklusrikkumiste ja mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Asjaolu, et alates A. Orlov alates 2012. a maist kuuni 2013. a augustini ei pannud toime ühtki väärtegu ning on viimase aasta vältel ka vangistuses järginud sisekorraeeskirju, on küll tervitatav, ent seaduskuulekas käitumine ei peaks olema mitte erand, vaid reegel.
5.Eeltoodud põhjendustel leiab apellatsioonikohus, et A. Orlovil tuleb jätkata karistuse kandmist. Ringkonnakohus arvestab lisaks maakohtu poolt märgitule sedagi, et prokuröri arvamuse kohaselt on arvutikuriteod muutunud A. Orlovi elustiiliks ja sissetuleku allikaks. Tema süü ning roll kuritegude toimepanemisel oli suur. Kuritegusid pandi toime pika aja jooksul (kohtuistungi protokoll tlk 11). Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on kõik A. Orlovi kuriteod seotud arvuti ebaseadusliku kasutamisega ja sageli on ta kasutanud just koduarvutit, mistõttu on alust arvata, et elektroonilise valve kohustus ei oleks sobivaks/piisavaks meetmeks uute kuritegude ärahoidmisel. Kui arvestada lisaks, et Tartu Vangla on uue kuriteo riskiprotsendiks arvutanud 41%, millist ringkonnakohus peab arvestatavaks, ei maandaks kriminaalhooldus piisavalt uute kuritegude toimepanemise riski. A. Orlovi hoiakutes on vangla täheldanud nihet egotsentrismile ning tema materiaalsed väärtused on sotsiaalsete väärtustega võrreldes ülekaalus. Oma tegusid A. Orlov küll ei õigusta, ent nimetab seda juhuste kokkulangemiseks.
6.Kokkuvõtlikult leiab apellatsioonikohus, et kuriteo toimepanemise asjaoludel, isiku käitumisel vangistuses, tema süü suurusel ja varasemal käitumisel on ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel suur kaal ning kuigi kaalutlusotsuse tegemisel tuleb kohtul arvesse võtta süüdimõistetut vabaduses eesootavaid tingimusi (isiku tahe õppida, elada seaduskuulekalt ning vanemate toetus), ei saa süüdimõistetut vabastada vaid nendele asjaoludele tuginedes.
7.Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Tartu Maakohtu 02.06.2015.a määrus muutmata ning A. Orlovi määruskaebus rahuldamata.

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.