lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-1352/5

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 29.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-1352/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1378
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Svea Finance AS11200943

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Kai Kullerkupp

Määruse tegemise aeg ja koht

29. veebruar 2016.a, Tartu

Tsiviilasja number

2-16-1352

Tsiviilasi

Svea Finance AS hagi V.M. ja A.V. vastu ühisomandi lõpetamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2016. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Svea Finance AS määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Määruskaebuse esitaja (hageja): Svea Finance (registrikood: 11200943), lepinguline esindaja Eva Mägi

AS

Vastustajad (kostjad):

1.V.M. (isikukood: XXXXXX)
2.A.V. (isikukood: XXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2016. a määrus ja saata tsiviilasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks ning hagi tagamise taotluse lahendamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1.Tartu Maakohtu 13. juuni 2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-5127 on V.M.ilt Svea Finance AS kasuks välja mõistetud 6680,69 eurot. 08.01.2016 esitas Svea Finance AS kohtutäitur Reet Rosenthalile avalduse V.M.i suhtes täitemenetluse alustamiseks. Svea Finance AS esitas 27.01.2016 Tartu Maakohtule hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse V.M.i ja A.V. vastu. Hageja palus seada V.M.i ja A.V. ühisomandis olevale kinnistule asukohaga XXXXXXX, Kallaste linn, Tartumaa (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr.-ga XXXXXXXXX) käsutamise keelumärke hageja kasuks. Hagiavalduses palus hageja TMS § 14 lg 2 alusel jagada V.M.i ja A.V. ühisomandis olev kinnistu selliselt, et jätta nimetatud kinnistu V.M.i ainuomandisse ja mõista V.M.ilt välja A.V. kasuks rahaline hüvitis omandist ilmajäämise eest. Samuti palus hageja tuvastada V.M.i ja A.V. kohustus teha tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks ning kustutada Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr. XXXXX teisest jaost kanne, mille kohaselt on kinnistu omanikuks A.V..

MAAKOHTU LAHEND

2.Tartu Maakohus jättis 28.01.2016 määrusega Svea Finance AS hagi V.M.i ja A.V. vastu ühisomandi lõpetamise nõudes läbivaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kohtumääruse kohaselt tugines hageja nõude esitamisel TMS § 14-le, mis käsitleb sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale. Hagiavalduse kohaselt on kostjateks märgitud A.V. ja V.M.. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on tegemist ema ja pojaga. Seega ei saa antud juhul poolte vahel olla perekonnaseadusest tulenevat varaühisust. V.M. ja A.V. on käesoleval juhul ühisomanikud AÕS § 70 lg 4 tähenduses, kellele kuulub üheaegselt kindlaksmääramata osades korteriomand asukohaga Kallaste linn, XXXXXXX. Kuivõrd TMS § 14 annab võlausaldajale võimaluse esitada vaid ühisvara jagamise taotluse, siis ei ole hagiavaldus esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3.Svea Finance (hageja) esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 28.01.2016.a määruse tühistamist ja asja uueks lahendamiseks maakohtule saatmist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) rikkus maakohus kohtumääruse tegemisel TMS § 14 lg-t 2, leides, et viidatud säte ei võimalda hageja poolt esitatud hagi esitamist. Kuivõrd V.M.i suhtes läbiviidava täitemenetluse aluseks olev täitedokument (Tartu Maakohtu 13.06.2014 otsus kriminaalasjas 1-14-5127) ei kohusta mõlemat kinnistu ühisomanikku (kostjat), siis ei ole kohtutäituril ühisomandit (kinnistut) jagamata (viisil, et kinnistu jääb V.M.i ainuomandisse) võimalik kinnistule täitemenetluses sissenõuet pöörata. Hageja arvates saab TMS § 14 lg-t 2 tõlgendada selliselt, et

selle sätte alusel saab täitemenetluses nõuda ka mitteabikaasadeks olevate isikute ühisomandis oleva vara jagamist. Puudub mõistlik selgitus tõlgendada TMS § 14 lg-t 2 selliselt, et abikaasade ühisomandit saab täitemenetluses jagada, kuid abikaasadeks mitteolevate isikute ühisomandit aga mitte; 2) kui ei ole võimalik tõlgendada TMS § 14 lg-t 2 eeltoodud viisil, siis on tegemist lüngaga seaduses, mis tuleks täita analoogia korras (TsÜS § 4 rikkumine). Seaduse mõttele ja eesmärgile ei vasta olukord, kus abikaasadeks mitteolevatele isikutele kuuluva ühisomandi jagamine täitemenetluses on jäetud reguleerimata. Arvestada tuleb, et abikaasadele kuuluva ühisvara jagamise võimalus on TMS-s ette nähtud. Puudub mõistlik selgitus, miks on abikaasade ühisomandit täitemenetluses võimalik jagada, eesmärgiga võlgnikust abikaasa omandile sissenõue pöörata, kuid abikaasadeks mitteolevate isikute ühisomandit mitte.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 28. jaanuari 2016. a määruse ning saadab tsiviilasja maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks.
6.Ringkonnakohus märgib esmalt, et Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXX II jao kandest nähtuvalt on kinnistu suhtes ühisomand 27.07.2015 sisse kantud pärimistunnistuse alusel. Sellest lähtudes on võimalik järeldada, et A.V. ja V.M.i ühisomand XXXXXXX kinnistule (korteriomandile) Kallaste linnas on tekkinud pärimise teel. PärS § 147 sätestab, et kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. AÕS § 70 lg 3 alusel on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. AÕS § 70 lõikest 5 tulenevalt tekib ühisomand vaid seaduses otseselt sätestatud juhtudel. PärS § 148 kohaselt võivad pärijad enne pärandvara jagamist käsutada oma mõttelist osa pärandvarast, kusjuures käsutuse esemeks ei ole mõtteline osa mingist konkreetsest pärandvarasse kuuluvast esemest, vaid kõikide pärandvarasse kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist. Täitemenetluse seadustiku § 138 lg 2 kohaselt on võimalik küll pöörata sissenõuet kaasomaniku mõttelisele osale kinnisasjast, kuid arvestades eeltoodut ei kohaldu nimetatud säte pärimise teel tekkinud pärandvara ühisuse puhul, mille hulka võib käesoleval juhul lisaks kinnistule kuuluda ka muud vara.
7.Täitemenetluse seadustiku § 14 reguleerib sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale ja TMS § 15 käsitleb sissenõude pööramist seltsinguvarale (VÕS § 589 lg 1 kohaselt moodustub ka seltsingu puhul seltsinglaste ühisomand). Puudub aga sõnaselge norm, mis sätestaks täitemenetluse erisused pärimise teel tekkinud ühisomandi, s.o pärandvara ühisuse, puhul. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on lüngaga täitemenetluse seadustikus. Lünga olemasolule viitab muuhulgas see, et TMS on jõustunud 3 aastat enne pärimisseadust ning varem kehtinud pärimisseaduse redaktsioon pärandvara ühisuse taolist instituuti ette ei näinud. Seega tuleb kaaluda analoogia kohaldamise põhjendatust. TsÜS § 4 alusel tuleb õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel analoogiat rakendades kohaldada sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile.
8.Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitajaga, et seaduse mõttele ega eesmärgile ei vasta seadusandja poolt pärandvara ühisusele sissenõude pööramise võimaluse reguleerimata jätmine. Sellega tekiks olukord, kus pärimise teel tekkinud ühisvara arvel võlausaldaja nõude rahuldamise võimalikkus sõltuks vaid võlgniku äranägemisest, mis ei vasta täitemenetluse üldistele põhimõtetele ega eesmärkidele. Ohustatud oleksid võlausaldajate huvid, mis võiks kaasa tuua ka võlausaldajate omandiõiguse riive PS § 32 tähenduses. Ringkonnakohus asub seisukohale, et kõige sarnasemaks normiks ühises omandis olevale pärandvarale sissenõude pööramiseks on TMS § 14 lg 2, mis käsitleb sissenõude pööramist abikaasade ühisvarale. Nimetatud sätte esimese lause kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Tulenevalt õiguslikku reguleerimist vajavate õigussuhete sarnasusest on TMS § 14 lg 2 esimene lause asjakohane säte, mida saab analoogia korras kohaldada ka pärandvara ühisusele sissenõude pööramisel. AÕS § 70 lg-st 6 tulenevalt kohaldatakse abikaasade ühisomandi suhtes kaasomandi kohta käivaid sätteid. PärS § 147 teise lause järgi kohaldatakse pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele samuti kaasomandi sätteid. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Ka PärS § 152 lg-test 2-4 tuleneb, et pärandvara jagatakse kaasomandis oleva asja jagamise sätete kohaselt, arvestades iga kaaspärija pärandiosa suurust.
9.Tartu Maakohus jättis oma 28. jaanuari 2016.a määrusega hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata, olgugi, et hagi ei olnud veel maakohtu menetlusse võetud (hagiavaldus on maakohtule saabunud päev varem, s.o 27. jaanuaril 2016.a). Ringkonnakohus märgib, et kui kohus leidis hagi menetlusse võtmise üle otsustamisel, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, siis olnuks kohtul võimalik keelduda hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus ei nõustu seisukohaga, et käesoleval juhul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil ning et hagiga ei oleks võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Seega tuleb tsiviilasi saata maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks ja sellega seotud toimingute tegemiseks.
10.Hageja on taotlenud ka hagi tagamist selliselt, et seada kostjate ühisomandis olevale kinnistule käsutamise keelumärge. Hagi ei ole suunatud raha maksmisele vaid ühisomandi jagamisele. Hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel tuleb maakohtul lahendada ka hagi tagamise taotlus.

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja