Liiklussüüteod

24.02.2015. a; Kaitsja Alaealise seaduslik esindaja

Vandeadvokaat Karl Saavo

Ü. P.

Süüdistatav

S. A.

Isikukood XXX, elukoht: XXX; Tartu Maakohtu 02.06.2013. a määrusega määratud elama Tapa Erikooli kuni 31.08.2014. a, mida Tartu Maakohtu 15.06.2014. a määrusega pikendati kuni 31.08.2015. a; Tapa Erikool Linda 10 Tapa linn Lääne-Virumaa, viibib Viru Vanglas alates 14.05.2015. a; XXX, haridus: XXX, emakeel: XXX, õppeasutus: XXX; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras karistamata; Tõkend: vahistamine alates 13.05.2015. a;

Kaitsja

Vandeadvokaat Marina Valge

Alaealise seaduslik esindaja

L. A.

Süüdistatav

A. K.

Isikukood XXX, elukoht: XXX, XXX, haridus: XXX, emakeel: XXX; töökoht: XXX, XXX; Kriminaalkorras 1 kehtiv karistus: Tartu Maakohtu 30.01.2015. a otsusega süüdi tunnistatud KarS § 215 lg 2 p 2 järgi ja karistatud 9 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 74 lg 1 alusel jäeti karistus tingimuslikult täitmisele pööramata 18 kuu pikkuse katseajaga; Väärteokorras 8 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 24.03.2015. a Advokaat Roman Levin

T. U.

Kaitsja Alaealise seaduslik esindaja

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada K. P. KarS § 4231 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada K. P. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada K. P. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada K. P. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi ja karistuseks mõista 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada K. P. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõista 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista K. P. üksikkaristustest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka K. P. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 02.02.2015. a kuni 03.02.2015. a, s.o 2 päeva. K. P. ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda K. P. karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda K. P. karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamise aeg, s.o 24.02.2015. a. K. P. suhtes kohaldatud tõkend - vahistamine - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada S. A. KarS § 274 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S. A. KarS § 263 lg 1 p 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S. A. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S. A. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada S. A. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista S. A. üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka S. A. kahtlustavana kinnipidamise aeg 23.03.2015. a kuni 24.03.2015. a, s.o 2 päeva. S. A. ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,2,3 alusel määrata, et S. A. mõistetud karistusest kuulub kohesele ärakandmisele 30 (kolmkümmend) päeva vangistust. Ülejäänud karistuse osa 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui S. A. ei

pane 1 (ühe) aasta 2 (kahe) kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - XXX) Tartu Maakohtu 02.06.2013. a ja 15.06.2014. a määrustega määratud tähtaja, s.o 31.08.2015. a lõpuni ja edasiselt XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistuse kandmise aja hulka S. A. eelvangistuses viibitud aeg ja lugeda S. A. koheselt ärakantava karistuse kandmise aja alguseks kinnipidamise aeg, s.o 12.05.2015. a. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata S. A. katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna III üksuse (noorteüksus) kriminaalhooldaja järelevalve alla. S. A. kohaldatud tõkend - vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või käesoleva kohtuotsusega mõistetud koheselt ärakantava karistuse ärakandmisel. KarS § 78 lg 1 alusel arvestada S. A. katseaja algust kohtuotsuse kuulutamise päevast, s.o 10.06.2015. a. Süüdi tunnistada A. K. KarS § 215 lg 2 p 1 järgi (23.10.2014. a toime pandud kuriteoepisoodis) ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõista A. K. kuriteo eest mõistetud karistus Tartu Maakohtu 22.01.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10435 mõistetud karistusega, s.o 9 (üheksa) kuud vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega ja mõista A. K. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A. K. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A. K. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada A. K. KarS § 215 lg 2 p 1,2 järgi (12.02.2015. a kuni 13.02.2015. a, 23.02.2015. a ning 23.02.2015. a kuni 24.02.2015. a toime pandud kuriteoepisoodides) ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista A. K. üksikkaristusest raskeima suurendamise teel liitkaristuseks 11 (üksteist) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka A. K. kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.03.2015. a kuni 24.03.2015. a, s.o 2 päeva. A. K. ärakandmata karistuse suuruseks lugeda 10 (kümme) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A. K. mõistetud karistust Tartu Maakohtu 22.01.2015. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10435 mõistetud karistuse, millega on käesoleva otsusega KarS § 65 lg 1 alusel mõistetud liitkaristus, ärakandmata osa, s.o 9 (üheksa) kuud vangistust, võrra ning mõista A. K. liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 69 lg 1 alusel asendada A. K. mõistetud vangistus 603 (kuussada kolm) tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrata A. K. üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel on A. K. kohustatud üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas - XXX; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada A. K. käitumiskontrolli perioodil mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A. K. käitumiskontrolli perioodil osalema sotsiaalprogrammis „Sõltuvusvaba Eluviisitreening“. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata A. K. üldkasuliku töö tegemise tähtajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna III üksuse (noorteüksus) kriminaalhooldaja järelevalve alla. A. K. suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld - tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Rahuldada kannatanute S. S., J. V., U. V., I. H. ja J. T. tsiviilhagid. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, 2 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista K. P. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt Ü. P.), S. A. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt L. A.) ja A. K. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt T. U.) solidaarselt

välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu S. S. kasuks 35 (kolmkümmend viis) eurot. Kahju tuleb hüvitada S. S. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, 2, 3 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista K. P. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt Ü. P.) ja S. A. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt L. A.) solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahjude katteks: - kannatanu S. S. kasuks 91 (üheksakümmend üks) eurot. Kahju tuleb hüvitada S. S. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank. - kannatanu J. V. kasuks 210 (kakssada üks) eurot 28 senti. Kahju tuleb hüvitada J. V. arveldusarvele nr XXX AS-is SEB Pank. - kannatanu U. V. kasuks 89 (kaheksakümmend üheksa) eurot 10 senti. Kahju tuleb hüvitada U. V. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, 2, 3 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista K. P. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt Ü. P.) ja A. K. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt T. U.), solidaarselt välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu I. H. kasuks 350 (kolmsada viiskümmend) eurot. Kahju tuleb hüvitada I. H. arveldusarvele nr XXX AS-is Swedbank. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, § 132 lg 1, 2, 3 ja TsMS § 440 lg 1 alusel mõista A. K. (alaealisel vahendite puudumisel VÕS § 1053 lg 2 alusel vanemalt T. U.) välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu J. T. kasuks 160 (sada kuuskümmend) eurot. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista K. P. (alaealisel vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel vanemalt Ü. P.) riigituludesse sundraha katteks 300 (kolmsada) eurot. Jätta menetluskulud summas 710 (seitsesada kümme) eurot 76 senti K. P. välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et K. P. väljamõistetavad menetluskulud on õigus tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates, makstes igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700043560. Selgitusse tuleb märkida „1-15-4305, menetluskulud, K. P.“. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista S. A. (alaealisel vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel vanemalt L. A.) riigituludesse sundraha katteks 300 (kolmsada) eurot. Jätta menetluskulud summas 886 (kaheksasada kaheksakümmend kuus) eurot 20 senti S. A. välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S. A. väljamõistetavad menetluskulud on õigus tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates, makstes igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700043544. Selgitusse tuleb märkida „1-15-4305, menetluskulud, S. A.“. KrMS § 180 lg 1,3 alusel välja mõista A. K. (alaealisel vahendite puudumisel KrMS § 188 alusel vanemalt T. U.) riigituludesse sundraha katteks 300 (kolmsada) eurot. Jätta menetluskulud summas 656 (kuussada viiskümmend kuus) eurot 40 senti A. K. välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et A. K. väljamõistetavad menetluskulud on õigus tasuda 1 (ühe) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates, makstes igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 25 (kakskümmend viis) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99915700043557. Selgitusse tuleb märkida „1-15-4305, menetluskulud, A. K.“. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde järgmised kriminaalasja juures asuvad asitõendid: - CD-plaat videosalvestisega 18.01.2015. a sündmusest; - CD plaat videosalvestisega 19.01.2015. a toimunu kohta XXX; - CD-R plaat kahe 02.02.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega ning ühe pildifailiga; - DVD-R plaat Võru 172, Tartu linnas asuva Neste Eesti AS 02.02.2015. a turvakaamerate salvestustega; - CD-R plaat Võru tn 170 Tartu linnas asuva Säästumarketi 02.02.2015. a turvakaamerate salvestusega; - CD plaat 06.02.2015. a häirekeskuse kõnesalvestisega; - CD plaat videosalvestisega 07.02.2015. a sündmuse kohta XXX; - CD plaat kahe 20.03.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega; - Zen kirjetega mobiiltelefoni SIM-kaart; - 2 metallist halli värvi kõveraks väänatud traadijuppi; - CD plaat 11.05.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada A. K. kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditeks olevad jalanõud Strollers ja mobiiltelefoni LG laadija. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditeks olevad järgmised esemed: 1 jalats Nike, 2 kruvikeerajat, 1 süüteluku osa, metallist kork, plastikust kork, sõiduki istme kate, töökinnas, 2,0-liitrine plastikust pudel, näpitstangid, tuletikk, sigaretipakk Chesterfield Blue 16 sigaretiga. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on oluliselt rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu K. P. on esitatud süüdistus KarS § 4231 järgi selles, et tema alaealisena süstemaatiliselt juhtis mootorsõidukit vastava kategooria juhtimisõiguseta, mis seisnes selles, et tema 18.01.2015. a kell 23.17 Jõgeva maakonnas Pikknurme-Põltsamaa tee 19. kilomeetril juhtis sõiduautot Opel Astra r/m XXX ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta, olles eelnevalt juhtinud 03.10.2014. a kell 01.32 Jõgeva maakonnas Põltsamaa linnas XXX sõiduautot Audi 80 r/m XXX ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta ja 01.09.2014. a kella 11.55 paiku Viljandi maakonnas Kõo vallas Esku-Pilistvere-Arusaare tee 9,3. kilomeetril juhtis sõiduautot VAZ 21093 r/m XXX ilma vastava kategooria juhtimisõiguseta. Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema alaealisena 02.02.2015. a kella 19.50 paiku Tartu linnas Võru tn 170 asuva Säästumarketi kaupluse hoone ees grupis koos alaealiste A. K. ja M. H. rikkus vägivalda kasutades avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis seisnes selles, et lõi tööülesannete täitmisel olnud Grifs OÜ turvatöötaja K. P., kes püüdis õigusrikkujaid kinni pidada, korduvalt rusikatega näkku ja pea piirkonda ja püüdis kannatanut lüüa jalaga, põhjustades peksmisega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - parema silma alla turse ja verevalumi, ninale marrastuse, parema kõrva taha verevalumi ja marrastuse, vasaku kiirupiirkonnas kolm verevalumit, marrastused (diagnoos: peapõrutus ja näo piirkonna marrastused). Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema et tema alaealisena grupis koos alaealiste S. A. ja A. K. 06.02.2015. a kella 18.00 ja 00.00 vahelisel ajal Jõgeva maakonnas XXX ühisel alkoholi tarvitamisel tekkinud tüli käigus tungis kallale alaealisele J. K., pekstes kannatanut käte ja jalgadega pea piirkonda, millega tekitas

kannatanule valu ja tervisekahjustusi - otsmiku piirkonda, vasaku silma ümber ja vasakule kõrvale nähtavaid hematoome ning pea piirkonda palpeeritavaid muhkusid ning peksmise käigus läks kaduma S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses olevad järgmised vallasasjad: hõbedast värvi kaelakett väärtusega 25 EUR ja kollast värvi kõrvarõngas väärtusega 10 EUR, kokku väärtuses 35 EUR. Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos alaealise S. A. 06.02.2015. a kella 18.00 ja 00.00 vahelisel ajal Jõgeva maakonnas XXX võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses olevad järgmised vallasasjad: rahakott väärtusega 7 EUR koos sularahaga 15 EUR ja J. K. nimele välja antud ID-kaardiga; musta värvi ja halli värvi varrukatega jope väärtusega 49 EUR; sinist värvi fliisi väärtusega 20 EUR ja mobiiltelefoni LG E440 väärtusega 180 eurot, kokku vara väärtusega 271 EUR. Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos alaealise S. A. ajavahemikul 06.02.2015. a kella 18.00 kuni 07.02.2015. a kella 08.00 Jõgeva maakonnas XXX hoovil sisenes võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil J. V. kuuluvatesse lukustamata ustega sõidukitesse Citroen Xaran r/m XXX, lõhkudes sõiduki käivitamiseks ära sõiduki süüteluku väärtusega 70 EUR ning Suzuki Baleno r/m XXX, lõhkudes ära sõiduki käivitamiseks sõiduki süüteluku väärtusega 80 EUR ja roolisamba plasti väärtusega 51,28 EUR, tekitades kokku varalise kahju 201,28 EUR. Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise katse, grupis koos alaealise S. A. 07.02.2015. a kella 03.00 paiku Jõgeva maakonnas XXX hoovil võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil sisenes U. V. kuuluvasse sõidukisse VAZ 21063 r/m XXX väärtusega 500 EUR, lõhkudes ära sõiduki käivitamiseks süüteluku väärtusega 16,80 EUR, roolisamba kinnituskronsteini väärtusega 10 EUR ja masslüliti väärtusega 12,30 EUR, kokku kahju 39,10 EUR ning lükkasid sõidukit selle asukohast ca 30 meetrit eemale. Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos alaealise A. K. ajavahemikul 12.02.2015. a kella 20.00 kuni 13.02.2015. a kella 04.00 Võru maakonnas XXX hoovil võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil A. P. kuuluva lukustamata ustega sõiduki Opel Vectra r/m XXX, millega sõitsid Jõgeva maakonda ja mille jätsid maha 13.02.2015. a kella 13.00 paiku Põltsamaa linnas Tartu mnt 26 maja taha Kingu tänavale. Peale selle on K. P. esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos alaealise A. K. ja S. T. 23.02.2015. a kella 20.35 paiku Võru maakonnas XXX hoovil omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil murdis sisse parempoolse esiukse luku lõhkumise teel I. H. kuuluvasse sõidukisse Saab r/m XXX, lõhkudes ära sõiduki parempoolse esiukse luku ja süüteluku ümbrise, tekitades kahju kokku 350 EUR, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest tegevusele sattus peale talus elav isik, mille peale kuritegu toime pannud isikud põgenesid sündmuskohalt. Peale selle on K. P. esitatud süüdistatakse KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos alaealise A. K. ja S. T. ajavahemikul 23.02.2015. a kella 20.00 kuni 24.02.2015. a kella 08.45 Võru linnas XXX vastas asuvast parklast võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil L. L. kuuluva sõiduki Opel Omega Caravan r/m XXX, millega sõitis ringi Võru maakonnas, Tartu maakonnas ja Viljandi maakonnas, kus sõiduk peeti kinni 24.02.2015. a kell 18.15 Viljandi linnas Leola 12a maja juures.

KarS § 4231 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 4, 7 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel kokku 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 02.02.2015. a kuni 03.02.2015. a, s.o 2 päeva ning 24.02.2015. a kuni 09.06.2015. a, s.o 3 kuud 16 päeva, lugeda kantud karistusaja hulka. Kandmata karistus alates 10.06.2015. a on 8 kuud 12 päeva vangistust. VÕS § 1043 alusel mõista K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) solidaarselt S. A. (tsiviilkostja L. A.) ja A. K. (tsiviilkostja T. U.) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu S. S. 35 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank. K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) solidaarselt S. A. (tsiviilkostja L. A.): -

kannatanu S. S. 126 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank; kannatanu J. V. 201,28 eurot, kanda a/a nr XXX SEB Pank; kannatanu U. V. 89,10 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank.

K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) solidaarselt A. K. (tsiviilkostja T. U.) välja mõista kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu I. H. 350 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank. S. A. on esitatud süüdistus KarS § 274 lg 1 järgi selles, et tema alaealisena 19.01.2015. a ajavahemikul kella 22.00 ja kella 00.00 Jõgeva maakonnas XXX eramaja akna peal olles viskas aknast välja taskulambi, ahjuroobi, kahvli, kööginoa ja muid esemeid eesmärgiga tabada ametikohuseid täitvat Lõuna prefektuuri Jõgeva politseijaoskonna noorsoopolitseinikku K. K., pannes sellega toime vägivalla võimuesindaja vastu; Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et tema alaealisena 06.02.2015. a kell 19.13 ajal Jõgeva maakonnas helistas häirekeskuse telefoni numbrile 112 ning teatas, et Põltsamaa politseijaoskonnas on pomm, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise lõhkeseadeldisega ähvardades, häirides inimeste üldist turvatunnet; Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et tema alaealisena jätkuva kuriteona 20.03.2015. a kahel korral, s.o kell 02.17 ja kell 02.39 Jõgeva maakonnas XXX helistas häirekeskuse telefoni numbrile 112 ning teatas, et Põltsamaa Ametikoolis on pomm, pannes sellega toime avaliku korra raske rikkumise lõhkeseadeldisega ähvardades, häirides inimeste üldist turvatunnet; Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema alaealisena grupis koos alaealiste K. P. ja A. K. 06.02.2015. a kella 18.00 ja 00.00 vahelisel ajal Jõgeva maakonnas XXX ühisel alkoholi tarvitamisel tekkinud tüli käigus tungis kallale alaealisele J. K., pekstes kannatanut käte ja jalgadega pea piirkonda, millega tekitas kannatanule valu ja

tervisekahjustusi - otsmiku piirkonda, vasaku silma ümber ja vasakule kõrvale nähtavaid hematoome ning pea piirkonda palpeeritavaid muhkusid ning peksmise käigus läks kaduma S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses olevad järgmised vallasasjad: hõbedast värvi kaelakett väärtusega 25 EUR ja kollast värvi kõrvarõngas väärtusega 10 EUR, kokku väärtuses 35 EUR, pannes sellega toime korduva kehalise väärkohtlemise; Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 199 lg 2 p 7 järgi selles, et tema alaealisena grupis koos alaealise K. P. 06.02.2015. a kella 18.00 ja 00.00 vahelisel ajal Jõgeva maakonnas XXX võttis ebaseadusliku omastamise eesmärgil S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses olevad järgmised vallasasjad: rahakott väärtusega 7 EUR koos sularahaga 15 EUR ja J. K. nimele välja antud ID-kaardiga; musta värvi ja halli värvi varrukatega jope väärtusega 49 EUR; sinist värvi fliisi väärtusega 20 EUR ja mobiiltelefoni LG E440 väärtusega 180 eurot, kokku vara väärtusega 271 EUR; Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, grupis koos alaealise K. P. ajavahemikul 06.02.2015. a kella 18.00 kuni 07.02.2015. a kella 08.00 Jõgeva maakonnas XXX hoovil sisenes võõra vallasasja ajutise kasutamise eesmärgil J. V. kuuluvatesse lukustamata ustega sõidukitesse Citroen Xaran r/m XXX, lõhkudes sõiduki käivitamiseks ära sõiduki süüteluku väärtusega 70 EUR ning Suzuki Baleno r/m XXX, lõhkudes ära sõiduki käivitamiseks sõiduki süüteluku väärtusega 80 EUR ja roolisamba plasti väärtusega 51,28 EUR, tekitades kokku varalise kahju 201,28 EUR; Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna kes on varem toime pannud varguse ja asja omavolilise kasutamise katse, grupis koos alaealise K. P. 07.02.2015. a kella 03.00 paiku Jõgeva maakonnas XXX hoovil võõra vallasasja omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil sisenes U. V. kuuluvasse sõidukisse VAZ 21063 r/m XXX väärtusega 500 EUR, lõhkudes ära sõiduki käivitamiseks süüteluku väärtusega 16,80 EUR, roolisamba kinnituskronsteini väärtusega 10 EUR ja masslüliti väärtusega 12,30 EUR, kokku kahju 39,10 EUR ning lükkasid sõidukit selle asukohast ca 30 meetrit eemale; Peale selle on S. A. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 2 järgi selles, et tema alaealisena 11.05.2015. a kell 23.47 Jõgeva maakonnas XXX helistas häirekeskuse telefoni numbrile 112 ning teatas, et Põltsamaa Selveris on pomm, millega pani toime avaliku korra raske rikkumise lõhkeseadeldisega ähvardades, häirides inimeste üldist turvatunnet. KarS § 274 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 263 lg 1 p 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus raskeima karistuse suurendamise teel kokku 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2015. a kuni 24.03.2015. a, s.o 2 päeva ning 12.05.2015. a kuni 09.06.2015. a, s.o 29 päeva, lugeda kantud karistusaja hulka.

KarS § 74 lg 2 alusel määrata mõistetud karistusest koheselt kandmiseks 30 päeva vangistust ning koheselt kuuluva karistuse kandmise algust lugeda kahtlustatavana kinnipidamisest alates 12.05.2015. a. Kandmata karistus alates 10.06.2015. a on 9 kuud 28 päeva vangistust. Ülejäänud karistuse osa 9 kuud 28 päeva vangistust ei pöörata täitmisele, kui S. A. ei pane 1 aasta 2 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab KarS §-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. VÕS § 1043 alusel mõista S. A. (tsiviilkostja L. A.) solidaarselt K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) ja A. K. (tsiviilkostja T. U.) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu S. S. 35 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank. S. A. (tsiviilkostja L. A.) solidaarselt K. P. (tsiviilkostja Ü. P.): - kannatanu S. S. 126 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank; - kannatanu J. V. 201,28 eurot, kanda a/a nr XXX SEB Pank; - kannatanu U. V. 89,10 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank. A. K. süüdistatakse KarS § 215 lg 2 p 1 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, 23.10.2014. a ajavahemikul kella 19.00 ja kella 23.00 võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil Võru maakonnas XXX J. T. kuuluva sõiduauto Mazda 626 r/m XXX, mille käigus lõhkus juhipoolse tagumise ukse klaasi, väärtusega 50 EUR ja süüteluku, väärtusega 50 EUR, kokku varaline kahju 100 EUR ning sõitis autoga XXX vallas J. T. kodutalust umbes 2 km eemal Raiste - Osula maanteele, kus umbes 300 meetrit enne Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa maanteed jättis auto maha, võttes autost kaasa ebaseadusliku omastamise eesmärgil J. T. kuuluvad auto CD magnetofoni koos kahe 25 W kõlaritega, väärtusega 60 EUR. Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema alaealisena 02.02.2015. a kella 19.50 paiku Tartu linnas Võru tn 170 asuva Säästumarketi kaupluse hoone ees grupis koos alaealiste K. P. ja M. H. rikkus vägivalda kasutades avalikus kohas käitumise üldnõudeid, mis seisnes selles, et lõi tööülesannete täitmisel olnud Grifs OÜ turvatöötaja K. P., kes püüdis õigusrikkujaid kinni pidada, mitmel korral rusikatega näkku ja pea piirkonda, põhjustades sellega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustused - parema silma alla turse ja verevalumi, ninale marrastuse, parema kõrva taha verevalumi ja marrastuse, vasaku kiirupiirkonnas kolm verevalumit, marrastused (diagnoos: peapõrutus ja näo piirkonna marrastused). Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi selles, et tema alaealisena grupis koos alaealiste S. A. ja K. P. 06.02.2015. a kella 18.00 ja 00.00 vahelisel ajal Jõgeva maakonnas XXX ühisel alkoholi tarvitamisel tekkinud tüli käigus tungis kallale alaealisele J. K., pekstes kannatanut käte ja jalgadega pea piirkonda, millega tekitas kannatanule valu ja tervisekahjustusi - otsmiku piirkonda, vasaku silma ümber ja vasakule kõrvale nähtavaid hematoome ning pea piirkonda palpeeritavaid muhkusid ning peksmise käigus läks kaduma S. S. kuuluvad ja J. K. kasutuses olevad järgmised vallasasjad: hõbedast värvi kaelakett väärtusega 25 EUR ja kollast värvi kõrvarõngas väärtusega 10 EUR, kokku väärtuses 35 EUR, pannes sellega toime korduva kehalise väärkohtlemise. Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos alaealise K. P. ajavahemikul 12.02.2015. a kella 20.00 kuni 13.02.2015. a kella 04.00 Võru maakonnas XXX hoovil võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil A. P. kuuluva lukustamata ustega

sõiduki Opel Vectra r/m XXX, millega sõitsid Jõgeva maakonda ja mille jätsid maha 13.02.2015. a kella 13.00 paiku Põltsamaa linnas Tartu mnt 26 maja taha Kingu tänavale. Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 25 lg 2 - § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos alaealise K. P. ja S. T. 23.02.2015. a kella 20.35 paiku Võru maakonnas XXX hoovil omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil murdis sisse parempoolse esiukse luku lõhkumise teel I. H. kuuluvasse sõidukisse Saab r/m XXX, lõhkudes ära sõiduki parempoolse esiukse luku ja süüteluku ümbrise, tekitades kahju kokku 350 EUR, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, sest tegevusele sattus peale talus elav isik, mille peale kuritegu toime pannud isikud põgenesid sündmuskohalt. Peale selle on A. K. esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud asja omavolilise kasutamise, grupis koos alaealise K. P. ja S. T. ajavahemikul 23.02.2015. a kella 20.00 kuni 24.02.2015. a kella 08.45 Võru linnas XXX vastas asuvast parklast võttis omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil L. L. kuuluva sõiduki Opel Omega Caravan r/m XXX, millega sõitis ringi Võru maakonnas, Tartu maakonnas ja Viljandi maakonnas, kus sõiduk K. P. juhtimisel peeti kinni 24.02.2015. a kell 18.15 Viljandi linnas Leola 12a maja juures. KarS § 215 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuriteo (23.10.2014. a kuriteoepisood) eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 ja § 64 lg 1 alusel KarS § 215 lg 2 p 2 eest mõistetud karistusega liita 22.01.2015. a Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10435 mõistetud karistus 9 kuud vangistust, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista liitkaristuseks 9 kuud vangistust. KarS § 263 lg 1 p 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 121 lg 2 p 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 2 järgi toimepandud kuritegude (12.02.2015. a - 13.02.2015. a, 23.02.2015. a ning 23.02.2015. a - 24.02.2015. a toime pandud kuriteoepisoodid) eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristuseks üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 11 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg 23.03.2015. a kuni 24.03.2015. a, s.o 2 päeva, lugeda kantud karistusaja hulka. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada A. K. mõistetud karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 22.01.2015. a otsusega ja käesoleva otsusega mõistetud liitkaristuse ärakandmata osa 9 kud vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada A. K. mõistetud vangistus üldkasuliku tööga, mõistes kokku 603 tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vastavalt kriminaalhooldaja poolt koostatud ajagraafikule. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada A. K. üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 sätestatud kontrollnõudeid.

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustada A. K. käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada A. K. osalema sotsiaalprogrammis Sõltuvusvaba Eluviisitreening. VÕS § 1043 alusel mõista A. K. (tsiviilkostja T. U.) solidaarselt K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) ja S. A. (tsiviilkostja L. A.) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu S. S. 35 eurot, kanda a/a nr XXX Swedbank. A. K. (tsiviilkostja T. U.) solidaarselt K. P. (tsiviilkostja Ü. P.) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu I. H. 350 eurot (regressi korras osa nõudeõigusega S. T.), kanda a/a nr EE XXX. A. K. (tsiviilkostja T. U.) kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks kannatanu J. T. 160 eurot. II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav K. P., et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Ta on teadlik, millest tsiviilhagid koosnevad ja on nõus, et kahjud on tema poolt tekitatud. Hagid võtab ta õigeks. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav S. A., et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Tsiviilhagid võtab õigeks. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav A. K., et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Tsiviilhagid võtab õigeks. Kohtuistungil kinnitasid alaealiste seaduslikud esindajad, et nad jäävad sõlmitud kokkulepete juurde. Tsiviilhagid on neile arusaadavad. Kaitsjad ja prokurör jäid sõlmitud kokkulepete juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepetest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab nende tõelisele tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus on seisukohal, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista süüdistatavad kokkuleppemenetluses süüdi ja mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepetele. Kohus leiab, et K. P. tuleb süüdi tunnistada KarS § 423 1, § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 4, 7, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et S. A. tuleb süüdi tunnistada KarS § 274 lg 1, § 263 lg 1 p 2, § 121 lg 2 p 3, § 199 lg 2 p 7, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Kohus leiab, et A. K. tuleb süüdi tunnistada KarS § 263 lg 1 p 1, § 121 lg 2 p 3, § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistus vastavalt kokkuleppele. III Tsiviilhagi Kriminaalasjas on kannatanuks S. S. (J. K. seaduslik esindaja), kes on K. P., S. A. ja A. K. poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju 35 eurot, mis koosneb kaelaketi ja kõrvarõnga maksumusest ning K. P. ja S. A. poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju 91 eurot, mis koosneb fliisi, jope, rahakoti ning äravõetud sularaha väärtusest. S. S. on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks kogusummas 126 eurot (I kd, tl 213-214). Kriminaalasjas on kannatanuks J. V., kes on K. P. ja S. A. poolt toime pandud kuritegude tõttu saanud varalist kahju 201,28 eurot, mis koosneb kahe sõiduauto süüteluku ning

roolisamba plasti lõhkumisega tekitatud kahjust. J. V. on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 201,28 eurot (I kd, tl 226-227). Kriminaalasjas on kannatanuks U. V., kes on K. P. ja S. A. poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju 89,10 eurot. U. V. tekitatud varaline kahju koosneb sõiduauto süüteluku, roolisamba kinnituskronsteini ja massilüliti lõhkumisega tekitatud kahjust 39,10 eurot ning lõhkumise tagajärjel sõiduauto remondile kulutatud raha summas 50 eurot. U. V. on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 89,10 eurot (I kd, tl 242-243). Kriminaalasjas on kannatanuks I. H., kes on K. P. ja A. K. poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju 350 eurot, mis koosneb sõiduauto ukse luku ja süüteluku ümbrise lõhkumisega tekitatud kahjust. I. H. on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 350 eurot (II kd, tl 76-77). Kriminaalasjas on kannatanuks J. T., kes on A. K. poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju 160 eurot. J. T. tekitatud varaline kahju koosneb sõiduauto ukse klaasi ja süüteluku lõhkumisega tekitatud kahjust ning sõidukist varastatud automagnetofoni ja kõlarite maksumusest. J. T. on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 160 eurot (I kd, tl 14). Kohus leiab, et kannatanute esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1, 2, 3 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 2 sätestab, et kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg-le 1. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. K. P., S. A. ja A. K. on kokkuleppe allkirjastamisega ja kohtuistungil antud selgituste kohaselt võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ja on nõustunud hüvitama kuritegudega tekitatud kahjud kannatanutele. Süüdistatavad on kinnitanud, et neile on arusaadav ja teada

tsiviilhagide suuruse kujunemine ning nad on kuritegude läbi kannatanutele ka sellised kahjud tekitanud. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagid rahuldada. Süüdistatavad K. P., S. A. ja A. K. on alaealised, mistõttu vastutavad nende poolt tekitatud kahjude eest vastavalt seadusele nende seaduslikeks esindajateks olevad vanemad. KrMS § 39 lg 1 kohaselt tunnistatakse menetleja määrusega tsiviilkostjaks isik, kes seaduse järgi kannab varalist vastutust kahju eest, mis on tekitatud vahetult kuriteoga või mille on süüvõimetu isik tekitanud õigusvastase teoga. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 01.04.2015. a määrusega tunnistati alaealise K. P. tsiviilkostjaks tema ema Ü. P., kes kannab varalist vastutust alaealise K. P. õigusvastaste tegude eest (III kd, tl 57-59). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 15.04.2015. a määrusega tunnistati alaealise S. A. tsiviilkostjaks tema ema L. A., kes kannab varalist vastutust alaealise S. A. õigusvastaste tegude eest (II kd, tl 223-225). Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 06.04.2015. a määrusega tunnistati alaealise A. K. tsiviilkostjaks tema ema T. U., kes kannab varalist vastutust alaealise A. K. õigusvastaste tegude eest (III kd, tl 107-109). VÕS § 1053 lg 2 sätestab, et vanemad või eestkostja vastutavad, sõltumata oma süüst, ka 1418-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest, kui nad ei tõenda, et nad on teinud kõik, mida saab mõistlikult oodata, et ära hoida kahju tekitamist. Süüdistatavate K. P., S. A. ja A. K. vanemad Ü. P., L. A. ja T. U. on kokkulepet allkirjastades ja kohtus antud selgituse kohaselt nõustunud võtma vastutust alaealiste laste tekitatud kahjude eest. Eeltoodust ja VÕS § 137 lg-st 1 lähtuvalt tuleb K. P. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt Ü. P.), S. A. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt L. A.) ja A. K. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt T. U.) solidaarselt välja mõista S. S. (35 eurot) kuriteoga tekitatud kahju. Eeltoodust ja VÕS § 137 lg-st 1 lähtuvalt tuleb K. P. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt Ü. P.) ja S. A. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt L. A.) solidaarselt välja mõista S. S. (91 eurot), J. V. (201,28 eurot) ja U. V. (89,10 eurot) kuritegudega tekitatud kahju. Eeltoodust ja VÕS § 137 lg-st 1 lähtuvalt tuleb K. P. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt Ü. P.) ja A. K. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajalt T. U.) solidaarselt välja mõista I. H. (350 eurot) kuriteoga tekitatud kahju. Kuna tegemist on solidaarkohustusega, peab kohus oluliseks selgitada, et K. P. ja A. K. (alaealistel vahendite puudumisel seaduslikel esindajatel Ü. P. ja T. U.) on peale varalise kahju hüvitamist kannatanu I. H. õigus vastavalt VÕS § 69 lg-le 2 nõuda kaasosaliselt S. T. nende poolt kannatanule tasutud varalise kahju hüvitamist solidaarvastutuse reeglite alusel, s.o osas milles tuli kahju eest vastutada S. T. endal. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et A. K. (temal vahendite puudumisel seaduslikult esindajal T. U.) tuleb hüvitada J. T. (160 eurot) kuriteoga tekitatud kahju.

IV Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on K. P. menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 48 eurot (II kd, tl 239-240), 24 eurot (III kd, tl

11), 85,44 eurot (III kd, tl 30), 86,16 eurot (IV kd, tl 11-13) ja 24 eurot (IV kd, tl 14-15) s.o kokku 267,60 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 158,16 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 425,76 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1010,76 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et K. P. on 17-aastane, st alaealine. K. P. ei oma iseseisvat sissetulekut. K. P. seaduslik esindaja selgituste kohaselt ta XXX ja seega kindlat sissetulekut ei oma. Võimaluse korral teeb Ü. P. juhutöid. Ka Ü. P. XXX. Ü. P. ainsaks alaealiseks lapseks on K. P. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat, kohtuotsusega väljamõistetavaid tsiviilhagisid ning Ü. P. ja K. P. sissetulekute puudumist, on seisukohal, et menetluskulusid tuleb vähendada suures ulatuses. K. P. on Ü. P. ülalpidamisel ja menetluskulude tervikuna väljamõistmine seab kogu perekonna niigi keerulise toimetuleku raskesse olukorda. Kohus peab põhjendatuks välja mõista menetluskulude katteks 300 eurot. Kuna menetluskulude kogusummas tasumine on K. P. ja tema vanemale ilmselgelt ülejõukäiv, tuleb menetluskulud määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Kui alaealisel puuduvad vahendid, tuleb menetluskulud tasuda K. P. seaduslikul esindajal. Käesolevas kriminaalasjas on S. A. menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 102,72 eurot (II kd, tl 156-159), 109,44 eurot (II kd, tl 173), 60,72 eurot (III kd, tl 197), 85,44 eurot (IV kd, tl 23-24) ja 109,44 eurot (IV kd, tl 25-27) s.o kokku 467,76 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 133,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 601,20 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1186,20 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et S. A. on 14-aastane, st alaealine. Seega ei oma S. A. iseseisvat sissetulekut. Lisaks on oluline, et S. A. on kohtumääruse alusel kohustatud õppima Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskuses (endine Tapa Erikool) kuni 31.08.2015. a. Pärast kooli lõpetamist soovib S. A. jätkata õpinguid XXX. S. A. on L. A. ülalpidamisel. L. A. ainsaks sissetulekuks on XXX eurot. Igakuiselt tuleb L. A. tasuda korteri üürimisega seotud kulud, mis on XXX eurot kuus, talvel rohkem. L. A. täisealine tütar on XXX ja toetab teda vajaduse korral rahaliselt. Samuti töötab L. A. XXX ja toetab teda rahaliselt. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat, kohtuotsusega väljamõistetavaid tsiviilhagisid ning S. A. sissetuleku puudumist ja L. A. sissetulekuid, on seisukohal, et menetluskulusid tuleb vähendada suures ulatuses. S. A. on L. A. ülalpidamisel ja menetluskulude tervikuna väljamõistmine seab kogu perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Seega peab kohus põhjendatuks välja mõista menetluskulude katteks 300 eurot. Kuna vähendatud osas menetluskulude kogusummas tasumine on S. A. ja tema vanemale ilmselgelt ülejõukäiv, tuleb menetluskulud määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Kui alaealisel puuduvad vahendid, tuleb menetluskulud tasuda S. A. seaduslikul esindajal. Käesolevas kriminaalasjas on A. K. menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 103,08 eurot (III kd, tl 82) ja 110,16 eurot (IV kd, tl 38-40) s.o kokku 213,24 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 158,16 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 371,40 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 585 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2015. a 390 eurot). Seega on menetluskulud kokku 956,40 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 188 sätestab, et kui kriminaalmenetluse kulud on kohustatud hüvitama alaealine, võib menetleja panna kulude hüvitamise kohustuse tema vanemale, eestkostjale või kasvatusasutusele. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist ja vähendatud osas menetluskulude tasumise määramist osade kaupa 1 aasta jooksul. Prokurör nõustus taotlusega. Kohus on seisukohal, et menetluskulude vähendamine ja vähendatud osas menetluskulude tasumise võimaldamine osade kaupa 1 aasta jooksul on põhjendatud ja vajalik. Siinjuures arvestab kohus, et A. K. on 17-aastane, st alaealine. Käesoleval ajal töötab A. K. OÜ-s XXX XXX. A. K. igakuine sissetulek on XXX eurot. Kuigi A. K. on sõlmitud tähtajaline tööleping, sõlmitakse tööandjaga uus leping, tähtajatu. A. K. seaduslik esindaja T. U. töötab XXX

hooldajana ja tema igakuine töötasu on üle XXX euro. XXX töötab samuti. Lisaks A. K. peab T. U. üleval XXX, täisealised lapsed tema ülalpidamisel ei ole. Kohus, võttes arvesse menetluskulude kogusummat, kohtuotsusega väljamõistetavaid tsiviilhagisid ning A. K. ja T. U. sissetulekuid, on seisukohal, et menetluskulusid tuleb vähendada suures ulatuses. A. K. küll töötab, kuid on alaealine ja sellest tulenevalt ka oma vanemate ülalpidamisel. Võttes arvesse, et T. U. ülalpidamisel on lisaks A. K. veel XXX, seab kahtlematult menetluskulude tervikuna väljamõistmine kogu perekonna raskesse majanduslikku olukorda. Seega peab kohus põhjendatuks välja mõista menetluskulude katteks 300 eurot. Kuna vähendatud osas menetluskulude kogusummas tasumine on A. K. ja tema vanemale ilmselgelt ülejõukäiv, tuleb menetluskulud määrata tasumisele 1 aasta jooksul. Kui alaealisel puuduvad vahendid, tuleb menetluskulud tasuda A. K. seaduslikul esindajal. V Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks kriminaalasja juures asuvad järgmised esemed: CD plaat 18.01.2015. a toimunud sündmuse kohta (I kd, tl 75), CD plaat videosalvestisega 19.01.2015. a toimunud sündmusest XXX Jõgeva maakonnas (I kd, tl 107), CD-R plaat kahe 02.02.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega ning ühe pildifailiga (I kd, tl 149), DVD-R plaat Võru 172, Tartu linnas asuva Neste Eesti AS turvakaamerate salvestustega 02.02.2015. a (I kd, tl 150-152), CD-R plaat Võru tn 170 Tartu linnas asuva Säästumarketi 02.02.2015. a turvakaamerate salvestusega (I kd, tl 161), CD plaat 06.02.2015. a häirekeskuse kõnesalvestisega (I kd, tl 186), CD plaat videosalvestisega 07.02.2015. a sündmuse kohta XXX (II kd, tl 6), CD plaat kahe 20.03.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega (II kd, tl 126), tunnistaja N. J. poolt ülekuulamise käigus üleantud Zen kirjetega mobiiltelefoni SIM-kaart (II kd, tl 140); K. P. kinnipidamisel äravõetud 2 metallist halli värvi kõveraks väänatud traadijuppi (II kd, tl 250); CD plaat 11.05.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega (III kd, tl 163). Kriminaalasjas on asitõenditeks üks jalats Nike (I kd, tl 141-142), jalanõud Strollers ja mobiiltelefoni LG laadija (I kd, tl 143-146). Asitõendid asuvas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas. Lisaks on kriminaalasjas asitõenditeks 07.02.2015. a XXX teostatud sündmuskoha vaatluse käigus kaasa võetud kruvikeeraja, näpitstangid, tuletikk (I kd, tl 244-246). Asitõendid asuvas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas. Kriminaalasjas on asitõenditeks sõiduauto Opel Vectra r/m XXX vaatluse käigus ära võetud kruvikeeraja, väiksem süüteluku osa, plastikust kork, metallist kork, istmekate (II kd, tl 4252, tl 53-54). Asitõendid asuvas Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas. Kriminaalasjas on asitõendiks sõiduauto Saab 900 r/m XXX vaatluse käigus ära võetud töökinnas (II kd, tl 81-85). Asitõend asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas. Kriminaalasjas on asitõendiks sõiduauto Opel Omega Caravan r/m XXX vaatluse käigus ära võetud 2,0-liitrine plastikust pudel (II kd, tl 111-117). Asitõend asub Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri asitõendite hoidlas. Kriminaalasjas on K. P. kinnipidamisel äravõetud sigaretipakk Chesterfield Blue 16 sigaretiga (II kd, tl 246). KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või

kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb A. K. tagastada jalanõud Strollers ja mobiiltelefoni LG laadija. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde kriminaalasjas asitõenditeks olevad ning kriminaalasja materjalide juures asuvad järgmised esemed: CD-plaat videosalvestisega 18.01.2015. a sündmusest, CD plaat videosalvestisega 19.01.2015. a toimunu kohta XXX Jõgeva maakonnas, CD-R plaat kahe 02.02.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega ning ühe pildifailiga, DVD-R plaat Võru 172, Tartu linnas asuva Neste Eesti AS 02.02.2015. a turvakaamerate salvestustega, CD-R plaat Võru tn 170 Tartu linnas asuva Säästumarketi 02.02.2015. a turvakaamerate salvestusega, CD plaat 06.02.2015. a häirekeskuse kõnesalvestisega, CD plaat videosalvestisega 07.02.2015. a sündmuse kohta XXX, CD plaat kahe 20.03.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega, Zen kirjetega mobiiltelefoni SIM-kaart, 2 metallist halli värvi kõveraks väänatud traadijuppi, CD plaat 11.05.2015. a toimunud häirekeskuse kõnesalvestisega. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tuleb hävitada Lõuna prefektuuri asitõendite hoiuruumis olevad järgmised asitõendid: 1 jalats Nike, 2 kruvikeerajat, 1 süüteluku osa, metallist kork, plastikust kork, sõiduki istme kate, töökinnas, 2,0-liitrine plastikust pudel, näpitstangid, tuletikk, sigaretipakk Chesterfield Blue 16 sigaretiga.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.