Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Dmitri Školjar Juhindudes KrMS § 175, 179, 180 lg 3, 247, 248 lg 1 p 5, 311-313, 318, 319, VÕS § 1043, 1045, TsMS § 440 lg 1, 3 kohus otsustas:

RESOLUTSIOON

Tunnistada K.U KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. Tunnistada K.U KarS § 121 ( alates 01.01.2015.a § 121 lg 2 p 3) järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel moodustada liitkaristus lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning liitkaristuseks mõista vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 16.02.2013.a 17.02.2013.a, 19.03.2013.a - 21.03.2013.a, 26.03.2014.a - 27.03.2014.a ning 04.01.2014.a, s.o

1-15-2668 8 (kaheksa) päeva. Ärakandmisele kuulub vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva. KarS § 74 lg 1 alusel mitte pöörata mõistetud karistust täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane talle kohtu poolt määratud 3 (kolme) aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. Vastavalt KarS § 75 lg 1 kohustada K.U täitma KarS § 75 lg 1 punktides 1-6 sätestatuid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas XXX; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata K.U katseajaks Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 78 p 1 alusel arvestada K.U-le määratud 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamise päevast, so 03.06.2015.a. KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete jälgimise kohustus K.U algab, kohtulahendi jõustumisest. K.U suhtes pole kehtivat tõkendit kohaldatud.

Tsiviilhagi VÕS § 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel välja mõista K.U-lt XXX kasuks tsiviilhagi summas 500,00 eurot (viissada eurot). Tsiviilhagi tasuda XXX arvelduskontole XXXXXXXXXX Swedbangas.

Asitõendid Mobiiltelefoni karp, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas - tagastada XXX peale kohtuotsuse jõustumist 5 CD plaati salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

1-15-2668 Jope, sonimüts, punane kampsun ja must nahkkott, mis on K.U-le tagastatud 10.04.2014.a - jätta peale kohtuotsuse jõustumist K.U-le.

K.U kaitsjatasud summas 860,40 eurot (kaheksasada nelikümmend eurot ja nelikümmend eurosent) ning ekspertiisitasu summas 1051,88 (üks tuhat viiskümmend üks eurot ja kaheksakümmend kaheksa eurosenti) jätta riigi kanda.

Menetluskulud K.U-lt välja mõista KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskuludena: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975 eurot (üheksasada seitsekümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 81,25 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsiooni kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus võimalik kohtuotsusega tutvuda. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt, s.o määruskaebe korras 15 (viieteistkümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale.

1-15-2668

ESITATUD SÜÜDISTUS JA MENETLUSE KÄIK

K.U süüdistatakse selles, et tema lasi 07.02.2014.a kella 10:20 ajal Tallinnas Läänemere tee 28 asuva kaupluse juures tahtlikult turvatöötajale XXX pipragaasi näkku, tekitades XXX füüsilist valu ja kehavigastusi – näopiirkonna põletuse. Samuti tema võttis 19.03.2013.a kella 11:41 ajal Tallinnas Viru Väljak 4/6 asuvas Tiiu Tekstiil OÜ-le kuuluvas kaupluses Säästur 1 kinni kaupluse töötaja XXX vasaku käe randmest ning väänas XXX kätt, põhjustades oma tegevusega tahtlikult XXXfüüsilist valu ja kehavigastusi – punetuse ja hematoomi käepiirkonnas. Samuti tema lõi tahtlikult 16.02.2013.a kella 14:50 ajal Tallinnas Hobujaama 5 asuvas kobarkino Coca-Cola Plaza juures Oleg Gavrilenko’t tekkinud rüseluse käigus korduvalt käte ja jalgadega näopiirkonda. Löökide tagajärjel tundis Oleg Gavrilenko füüsilist valu ja talle tekitati tervisekahjustus – haav ninapiirkonnas. Oma tegevusega pani K.U tahtlikult toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese kehalise väärkohtlemise.

A K.U süüdistatakse relva kasutamisega toime pandud röövimises, mis seisnes selles, et K.U järgnes 13.02.2014.a kella 11:30 ajal XXX ja küsis XXX käest Tallinnas Läänemere tee 9 asuva maja trepikoja ees mobiiltelefoni ning pärast XXX keeldumist järgnes K.U talle Läänemere tee 9 asuva maja trepikotta, kus võttis parema käega taskust välja pipragaasiballooni, millest pihustas gaasi XXX näkku, kuid XXX jõudis pea eemale keerata. Seejärel lükkas K.U kahe käega XXX, põhjustades XXX kukkumise põlvede peale, ning K.U haaras võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX, kes oli tema suhtes kasutatud vägivalla tõttu hirmunud, käest mobiiltelefoni Huawei Askend Y300 väärtusega 120 eurot koos ümbrisega väärtusega 10 eurot. K.U põgenes sündmuskohalt, tekitades XXX varalise kahju kogusummas 130 eurot. Oma tegevusega pani K.U tahtlikult toime võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga ja relva kasutamisega, s.o KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 03.06.2015.a sõlmisid Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kelly Kruusimägi, K.U ja tema kaitsja Dmitri Školjar käesolevas kriminaalasjas kokkuleppe. Vastavalt kokkuleppele taotleb prokurör kohtus süüdistatavale K.U KarS § 200 lg 2 p 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 3 aastat vangistust. KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust.

1-15-2668 Kuna K.U on toime pannud mitu tegu, mis vastavad eri kuriteokoosseisule ja teda ei ole nende kuritegude eest varem karistatud, moodustatakse liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel. Vastavalt KarS § 64 lg-le 1 moodustada liitkaristus, lugedes kergem 6 kuu pikkune vangistus kaetuks raskeima 3 aasta pikkuse vangistusega ning mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. Vastavalt KarS § 74 lg-tele 1 ja 3 jätta mõistetav karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui K.U ei pane 3 aasta katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas;

2)

ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3)

alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6)

saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ajavahemike

järel

territooriumilt

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse täitmisele pööramise korral karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ehk 16.02.2013.a kuni 17.02.2013, 19.03.2013.a kuni 21.03.2013.a ja 26.03.2014.a kuni 27.03.2014.a, s.o kokku 7 päeva. Sõlmitud kokkuleppe kohaselt tuleb K.U-lt tasuda kriminaalmenetluse kulud, need on kaitsjatasu summas 470,40 eurot, millele lisanduvad kaitsja kohtumenetluses osalemise kulud, isiku kohtupsühhiaatriaekspertiisi maksumus kogusummas 1051,80 eurot ning sundraha summas 975 eurot. 03.06.2015.a toimunud kohtuistungil K.U kinnitas, et jääb sõlmitud kokkuleppe juurde. Süüdistatav taotles jätta osaliselt menetluskulud riigi kanda ning ülejäänud osas maksimaalselt ajatada. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde, palus seda kinnitada. Menetluskulude osas vastuväiteid ei olnud. Süüdistatav K.U kaitsja Dmitri Školjar märkis, et jääb kokkuleppe juurde ning palus see kinnitada. Menetluskulude osas, n.o sundraha ja ekspertiisitasud palus jätta riigi kanda, kuivõrd süüdistatav ei tööta, elab ema ülalpidamisel ning tal on tõsised probleemid tervisega. Kaitsjatasud palus ajatada 12 kuu peale. Kohtunik, tutvunud kriminaalasja materjalidega, ära kuulanud süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, olles veendunud, et menetlusosalised jäävad sõlmitud kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ning sellega nõustunud, kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet, kokkulepe on sõlmitud kriminaalkohtumenetluse sätteid järgides. Seega tuleb K.U temale esitatud süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 8 ning § 121 (alates 01.01.2015.a § 121 lg 2 p 3) järgi süüdi tunnistada ja määrata talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

1-15-2668

TSIVIILHAGI

Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et kannatanule XXX on kahju põhjustanud Maxim K.U oma tegevusega. Kohus leiab, et XXX poolt esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning milline on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega, mistõttu kuulub tsiviilhagi täies mahus süüdistatavalt K.U-lt väljamõistmisele.

ASITÕENDID

Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõenditena mobiiltelefoni karp, 5 CD plaati salvestustega ning jope, sonimüts, punane kampsun ja must nahkkott. KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. KrMS § 126 lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. Antud seisukohtadest lähtuvalt leiab kohus, et mobiiltelefoni karp, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas tuleb tagastada XXX peale kohtuotsuse jõustumist. Jope, sonimüts, punane

1-15-2668 kampsun ja must nahkkott, mis on K.U-le tagastatud 10.04.2014.a tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist K.U-le. 5 CD plaati salvestustega, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures tuleb jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt: KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel sundraha 975 eurot (üheksasada seitsekümmend viis eurot). Arvestades K.U varalist seisundit, seda, et ta ei käi tööl, tal on tõsiseid probleeme tervisega, elab oma ema ülalpidamisel kohus leiab, et ekspertiisitasud summas 1051,88 eurot, kaitsjatasu summas 860,40 eurot tuleb jätta riigi kanda ja ülejäänud menetluskulude tasumist tuleb ajatada, väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 81,25 eurot.

Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.