Otsuse tegemise koht ja aeg Kriminaalasi (number ja menetlus) Menetlus kohtus Kohtunik Kohtuistungi sekretär Prokurör Süüdistatav Süüdistus Kaitsja (riigi õigusabi korras)
Viljandi kohtumaja 21. mai 2015 nr 1-15-2879 (kohtueelses menetluses nr 13250100206) riik versus V.P kokkuleppemenetlus kohtuistung Aivar Hint Marita Kalamees Marja-Liina Talimaa V.P (isikukood XXX; elukoht xxxxxx xx xxxxx-xxxxxxxx xxxxxxx; omab kriminaalkaristatust) KarS § 209 lg 2 p 1 järgi vandeadvokaat Raul Tosmann
RESOLUTSIOON
Aluseks võtnud kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohaldatud seadused ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 159 ja 249, tegi kohus otsustused. Otsustused süüs ja karistamises
1.Tunnistada V.P süüdi karistusseadustiku (KarS) § 209 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistusena vangistus 1 (üks) aasta; KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata; määrata V.P-le katseaeg 1 (üks) aasta ning mõistetud vangistust 1 (üks) aasta ei pöörata täitmisele, kui V.P ei pane katseajal tahtlikult toime uut kuritegu. Muud otsustused
2.Kahjude, kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalmenetluses kohaldatavate muude abinõude osas: 2.1 kuriteoga tekitatud ja heastamata kahjudes: 2.1.1 rahuldada täielikult H.V tsiviilhagi ning välja mõista V.P-lt 1735 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend viis) eurot H.Ve kasuks; 2.1.2 rahuldada täielikult A.K tsiviilhagi ning välja mõista V.P-lt 1470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot A.Ki kasuks; 2.1.3 rahuldada täielikult H.J tsiviilhagi ning välja mõista V.P-lt 2518 (kaks tuhat viissada kaheksateist) eurot 59 senti H. J.e kasuks; 2.1.4 rahuldada täielikult R.M tsiviilhagi ning välja mõista V.P-lt 2080 (kaks tuhat kaheksakümmend) eurot R.Mi kasuks; 2.1.5 rahuldada täielikult Ü.G tsiviilhagi ning välja mõista V.P-lt 1216 (üks tuhat kakssada kuusteist) eurot 58 senti Ü.Gi kasuks; 2.2 välja mõista V.P-lt sundraha 585 (viissada kaheksakümmend viis) eurot, riigi õigusabi tasu 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 3
(kolm) eurot 70 senti riigi kasuks; määrata kriminaalmenetluse kulud 780 (seitsesada kaheksakümmend) eurot 70 senti tasumisele ositi järgmiselt: 1) alates 2015.a. juunikuust igakuise menetluskulu osa 65 (kuuskümmend viis) eurot 06 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 30-s kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna; 2.3 kohtuotsuse jõustumisel asitõend CD plaat – sideettevõtjalt saadud andmetega – jätta kriminaalasja juurde; 2.4 rahuldada vandeadvokaat Raul Tosmanni kohtumenetluses riigi õigusabi ja sellega seonduvate kulude hüvitamise taotlus 24 (kakskümmend neli) eurot (s.h käibemaks) ulatuses. Selgitused kohtuotsusele
3.Selgitada: 3.1 kohtuotsuse peale edasikaebamise kord on sätestatud KrMS §-des 318 – 321, mille kohaselt kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega; 3.2 kriminaalmenetluse kulude hüvitamise ja väljamõistmise peale võib KrMS § 189 lg 3 kohaselt vaidlustada kohtuotsusest eraldi määruskaebuse esitamisega (KrMS §-de 383 – 392); 3.3 kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel; 3.4 ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile; tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos); makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e-toimiku süsteemi vahendusel; 3.5 KrMS § 317 kohaselt pärast kohtuotsuse kuulutamist või teatavaks tegemist saavad kohtumenetluse pooled sellega tutvuda kohtus ning poole soovil antakse talle kohtuotsuse koopia või väljatrükk; 3.6 KrMS § 248 lg 1 p 5 kohaselt on kokkuleppemenetluses kohtulahendiks kohtuotsus süüdistatava süüdimõistmise ja talle kokkuleppekohase karistuse mõistmise kohta.
ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED
1.Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on V.P toime pannud kuriteona varalise kasu saamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse (alates 01.01.2015 on sõnastus teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil) KarS § 209 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, varalise kasu saamise eesmärgil lõi tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, organiseerides Silverado Invest OÜ esindajana metsamaterjali äraveo kannatanutelt, lubadusega tasuda metsamaterjali eest pärast selle äravedu ning täpsete koguste selgumisel, olles teadlik, et Silverado Invest OÜ-l puudub nii kavatsus kui ka materiaalsed võimalused ostetud metsamaterjali eest tasuda, mistõttu jäi kannatanutel müüdud metsamaterjali eest raha saamata alljärgnevalt: 2012 jaanuar-veebruar viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga H.Vele kuuluvast metsast Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxx ära 45,2 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 1735 eurot. Puidu eest lubas V.P tasuda pärast seda, kui H.V on esitanud Silverado Invest OÜ-le arve. Vaatamata arve koostamisele ei ole H.V saanud kokkulepitud raha, mistõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 1735 eurot;
2012 veebruar viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga A.Kile kuuluvast metsast Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxxxxx ära 87,93 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 2970.19 eurot. Puidu eest lubas V.P tasuda 7 päeva jooksul pärast puidu ära viimist. V.P on käesolevaks ajaks A.Kile tasunud 1500 eurot, kuid ülejäänud summa on talle tasumata, mistõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 1470 eurot; 2012 mais viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga H.J.le kuuluvast metsast Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxx ära 57,83 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 2518.59 eurot. Puidu eest lubas V.P tasuda 14 päeva jooksul pärast lisaakti koostamist. Vaatamata lisaakti koostamisele ei ole H.J saanud kokkulepitud raha, mistõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 2518.59 eurot; 26.06.2012 viidi V.P organiseerimisel Viljandimaal xxxxxxxx xxxxxx asuvalt kolmelt kinnistult ära hakkepuitu 304 kuupmeetrit koguväärtusega 3096 eurot. Hakkepuidu teostamise teenuse tellis V.P-lt R.Re ühiselt oma tuttavate A.J ja T.Sga . Puidu eest lubas V.P raha tasuda kolme nädala jooksul, kuid käesolevaks ajaks ei ole R.R , A.J ja T.S saanud kokkulepitud raha, mistõttu on R.R.le tekitatud varaline kahju summas 912 eurot, A.J.le summas 1824 eurot ja T.S.le summas 360 eurot; 2012 juulis viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga R.Mile kuuluvast metsast Viljandimaal xxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx ära 120 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 2880 eurot. Enne puidu äraviimist tasuti R.Mile ettemaksuna 800 eurot ning ülejäänud summa lubas V.P tasuda ülekandega pärast puidu ära viimist, kuid käesolevaks ajaks ei ole R.M kokkulepitud raha saanud ning seetõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 2080 eurot; 10.09.2012 viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga A.L.’ile kuuluvast metsast Viljandimaal xxxxxxxxx xxxxxxxx xxxxxx xxxxxxx ära 30,9 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 679.80 eurot. Puidu eest lubas V.P tasuda pärast vastavate dokumentide vormistamist, kuid vaatamata soovitud dokumentide vormistamisele ei ole A.K saanud kokkulepitud raha, mistõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 679.80 eurot; 18.09.2012 viidi V.P organiseerimisel Silverado Invest OÜ-le kuuluva metsaveoautoga Ü.Gile kuuluvast metsast Pärnumaal xxxxx xxxxxxx xxxxxxxxxx xxxxx ära 29,05 tihumeetrit metsamaterjali koguväärtusega 1216.58 eurot. Puidu eest lubas V.P tasuda 3 päeva jooksul pärast puidu ära viimist, kuid käesolevaks ajaks ei ole Ü.G kokkulepitud raha saanud ning seetõttu on talle tekitatud varaline kahju summas 1216.58 eurot.
2.Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 209 lg 2 p 1 järgi ja karistamiseks vangistusega 1 aasta. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus 1 aasta jääb täielikult täitmisele pööramata, määrata V.P-le katseaeg 1 aasta.
3.1.Põhjendused süüdimõistmises Kokkuleppemenetluse alus on sätestatud KrMS §-s 239, mille kohaselt kohus võib süüdistatava ja prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja kokkuleppemenetluses. Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises.
Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.2.Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 209 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise ühe- kuni viieaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.
3.3.Tsiviilhagide lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. H.V on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1735 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista V.P-lt 1735 (üks tuhat seitsesada kolmkümmend viis) eurot H.Ve kasuks. A.K on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1470 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista V.P-lt 1470 (üks tuhat nelisada seitsekümmend) eurot A.Ki kasuks. H.J on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2518,59 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista V.P-lt 2518 (kaks tuhat viissada kaheksateist) eurot 59 senti H.J.e kasuks. R.M on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 2080 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista V.P-lt 2080 (kaks tuhat kaheksakümmend) eurot R.Mi kasuks. Ü.G on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 1216,58 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista V.P-lt 1216 (üks tuhat kakssada kuusteist) eurot 58 senti Ü.Gi kasuks.
4.1.Menetluskulude arvestus kululiikide järgi Menetluskulud on sätestatud KrMS §-s 175.
4.1.1.Sundraha KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 kohaselt on teise astme kuriteo puhul 1,5 palgamäära, s.o 585 eurot. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 28. novembri 2013 määrusest nr 166 ( ), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 390 eurot kuus.
4.1.2.Riigi õigusabi KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vastavalt KrMS § 43 (Kaitsja valimine ja ) lg-le 2 kaitsja määrab uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu taotlusel Eesti Advokatuur, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist või kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat taotlenud, kuid kaitsja osavõtt on kohustuslik KrMS § 45 järgi. Vastavalt (RÕS) § 4 lg 3 p-le 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. RÕS § 21 lg 3 kohaselt riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu
arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra kehtestab advokatuuri juhatus. Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009 otsusega on kinnitatud (edaspidi kord). Korras on kehtestatud tasu arvestamise alused ja maksmise kord, tasumäärad ning kulude hüvitamisse ulatus ja kord.
4.1.2.1.Riigi õigusabi kohtueelsel uurimisel Süüdistatava V.P kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 168 eurot.
4.1.2.2.Riigi õigusabi kohtus Süüdistatava V.P kaitsja on esitanud kohtus taotluse riigi õigusabi suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse p 3 (Riigi õigusabi osutamise käigus tehtud toimingud, nendele kulunud aeg ja/või taotletav tasu) on arvestatud tasu suuruseks koos käibemaksuga 24 eurot. Kaitsja kohtus esitatud aruanded kaitsjatasudes on usaldusväärsed ja vastavuses kehtestatud advokaadi tasumääradega ning kaitsjaid tuleb selles ulatuses tasustada.
4.1.3.Kriminaaltoimikumaterjalidest koopia tegemise kulud KrMS § 175 lg 1 p 5 kohaselt on menetluskuluks vastavalt KrMS § 224 lg-le 5 määratud kaitsja poolt: 1) kaitsealusele V.P-le kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud – 1 eurot.
4.1.4.Muu menetluskulu KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks muu menetlejal tekkinud kulu, milleks on kriminaalasjas postikulu – 2,70 eurot.
4.2.Menetluskulud kokku Kriminaalmenetluses on süüdistatavale V.P arvestuslikult menetluskuludeks kokku: sundraha 585 eurot, riigi õigusabi tasu 192 eurot ja muu kriminaalmenetluse kulu 3,70 (1 + 2,70) eurot.
4.3.Menetluskulude hüvitamine KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 (Tsiviilhagiga seotud menetluskulude ) sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivateks kohustusteks. Arvestatud menetluskulud tulevad KrMS § 180 alusel välja mõista süüdistatavalt. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.
4.4.Kaitsja tasustamine riigi õigusabi osutamise eest Kohtumenetluses määratud korras esinenud kaitsja osutatud riigi õigusabiga seonduv tasu arvestatakse riigi selleks otstarbeks määratud vahendite arvelt advokaadile Raul Tosmannile 24 eurot.
5.Kohtu muud põhjendused Kriminaalasja juures olev asitõend CD plaat –sideettevõtjalt saadud andmetega tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.
KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.