Liiklussüüteod

tunnistajatele kohtumenetlusest osavõtmisega seoses hüvitamisele

Käesoleva otsusega K.E-lt väljamõistetud menetluskulud (kokku 638,28 eurot) tasuda 1 (ühe) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti kontole EE351010052031000004 SEB Pangas või EE502200221014193355 Swedbankis või EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis või EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis viitenumbrile 99915700023331 (märkides makse selgituses: Menetluskulud asjas 1-14-10276). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse need täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Asitõend- CD-R videosalvestisega jätta kriminaaltoimiku juurde. Edasikaebe kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Tartu Maakohtule Põlva kohtumaja kaudu kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 31.03.2015. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus tervikuna Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kantseleis kättesaadav alates 24.04.2015. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata oma soovist kasutada apellatsiooniõigust, siis vormistatakse kohtuotsus ainult resolutiivosana. Kohtuotsuse peale võib apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud kohtumenetluse pool esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja kaudu viieteistkümne päeva jooksul alates 24.04.2015. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi kümne päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest so alates 31.03.2015 määruskaebuse esitamise teel otsuse teinud kohtule. Süüdistuse sisu K.E süüdistatakse KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema 03.08.2014 kella 05.20 paiku Põlva maakonnas Veriora vallas Veriora alevikus Võru-Räpina teelt Metsa tänavale ja sealt edasi Metsa 14 kinnistu territooriumile sõites pani tahtlikult toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. K.E juhtis sõiduautot BMW 520 registreerimismärgiga xxxxxx seisundis, kui alkoholisisaldus veres oli 2,99±0,07 mg/g, k=2. K.E rikkus alates 01.07.2014 kehtiva liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt mootorsõiduki juht ei või olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi.

2 (8)

Süüdistatav ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kaitsja palub süüdistatava esitatud süüdistuses õigeks mõista. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused Tunnistajate U. P. ja A. V. kohtuistungil antud ütlused tõendavad, et 03.08.2014 varahommikul märkasid politseiametnikud Põlva maakonnas Veriora alevikus VõruRäpina teel ringe tegevat sõiduautot, mida politseipatrull asus jälitama. Tunnistajate ütluste kohaselt paiknes politseisõidukis ka videokaamera, millega toimuvat salvestati. Asitõendi vaatlusprotokoll ( tl 24) ja ka kohus videosalvestist vaadates ( fail 0009 MTS) veendus, et 03.08.2014 kella 5.20.08 - 5.20.28 vahel on salvestatud ühe tumeda sõiduauto poolt tee peal ringide tegemine ( nö driftimine) ja selle järgnev sõit kuni paremale pööramiseni. Tõendid selle kohta, et sõiduki roolis olnud isiku oleks keegi politseiametnikest tunnistajatest sel hetkel ära tundnud või isik oleks äratuntav videosalvestisest, puuduvad. Et roolis olnud isik ei olnud sõiduki politseiametnike ja videokaamera vaatevälja jõudes äratuntav, on seletatav asjaoluga, et sõiduk oli sel hetkel politseisõidukist veel üsna kaugel. Tunnistajate P. ja V. ütluste kohaselt järgnes U. P. juhitud politseisõiduk driftinud sõiduautot jälitama, kuid viimane suurendas kiirust ja pööras Metsa tänavale. Seda on näha ka videosalvestiselt, et tee peal ringe teinud sõiduk lõpetab politseisõiduki lähenedes driftimise, sõidab edasi ja pöörab mingil hetkel paremale. Järgnevalt on videosalvestisel jäädvustatu äärmiselt hüplev ega anna edasistest sündmustest enam täielikku ülevaadet. Tunnistaja A. V. ütluste kohaselt oli tegemist käsikaameraga, mille ta võttis jälitatava sõiduki Metsa tänavale pööramise ajal statiivilt ja hoidis edasiselt käes. Kohtu hinnangul ongi nimetatud asjaoluga ( et kaamera oli A. V. käes) seletatav, miks videosalvestisel jäädvustatu on hüplev ja raskesti arusaadav. Ka on tunnistaja A. V. selgitanud, et käsikaameraga töötamise vähese kogemuse tõttu lülitas ta kaamera vahepeal ekslikult välja. Sellega on seletatav ajavahe erinevate videofailide vahel. Tunnistajate U. P. ja A. V. ütluste kohaselt liikus jälitatav sõiduauto Metsa tänava lõppedes sellelt üle heina- ja põllumaa Metsa 14 maja garaaži juurde, kuid pehme pinnase tõttu jättis U. P. enda juhitud sõiduki seisma juba heinamaal põllumaa ääres umbes 40-50 meetri kaugusel jälitatavast sõidukist. Jälitatav sõiduk jäi seisma Metsa 14 garaaži nurga juures. Tunnistaja A. V. on jälitatava sõiduki teekonda ja kummagi sõiduki ( nii patrullsõiduki kui jälitatava sõiduki) seismajäämise koha näidanud ka Maa-ameti kaardiserveri kaardi väljavõtetel antud paikkonna kohta ja omakäelisel skeemil ( tl 17-19). Ka tunnistaja U. P. on kummagi sõiduki ( nii patrullsõiduki kui jälitatava sõiduki) seismajäämise koha näidanud Maa-ameti kaardiserveri kaardi väljavõttel ( tl 23). Kohtu hinnangul on tunnistajate U. P. ja A. V. ütlused omavahel kooskõlas ja kooskõlas ka kaardimaterjaliga. Nii nähtub Maaameti kaardiserveri kaardi väljavõtetest antud paikkonna kohta, et Veriora alevikku läbib Võru –Räpina maantee, millelt saab pöörata Metsa tänavale ( Võru poolt Räpina suunas liikudes jääb see paremale) ning Metsa tänava majade taha jääb heina- ja põllumaa, kus muuhulgas Metsa tn 14 kinnistul asuvad kõrvalhooned. Tunnistajate ütlused politseiametnike huviorbiiti sattunud sõiduki jälitamise teekonnast ja sõidukite paiknemisest jälitamise lõppedes on vastavuses kaardimaterjalil nähtava antud paikkonna olustikuga. Arvestades kaardimõõte ja tunnistajate poolt kaartidel märgitud sõidukite asukohtasid leiab kohus, et vahemaa politseisõiduki ja jälitatava sõiduki vahel sõidukite seismajäämise hetkel võis olla mõnevõrra enam kui tunnistajate väidetud 40-50 meetrit. Kaardimaterjali põhjal võis see vahemaa olla 65 meetri ringis. K.E kohtuistungil antud ütlused, et sõidukite vahemaa võis olla kuni 100 meetrit, ei ole kooskõlas kaardimaterjaliga.

3 (8)

Kohtu hinnangul ei ole alust kahelda tunnistajate U. P. ja A. V. ütlustes selle kohta, et kuidas nad 03.08.2014 varahommikul Verioral järgnesid Võru-Räpina maanteel kahtlust äratanud sõiduautole Metsa tänavale ja sealt Metsa kinnistu territooriumile ning kus kumbki sõiduk lõpuks peatus. Tunnistajate U. P. ja A. V. sellesisulised ütlused ei ole millegagi ümber lükatud. Süüdistatava enda ja tunnistajate T. L. ja J. H. ütlused ei anna tegelikult mingit tõenduslikku teavet selle kohta, kas ja kuidas liikus 03.08.2014 varahommikul Veriora alevikus sõiduk, milles nad selle peatumise hetkel viibisid. Süüdistatava K.E kohtuistungil antud ütluste kohaselt tarvitas ta 03.08.2014 eelnenud päeval alkoholi. Verioral kõndides sattus ta järve äärde, kus tundis ära J. H. auto ja istus autosse paremale tagaistmele. Rooli taga istus keegi, keda K.E ei tundnud. K.E tarvitas ka autos alkoholi ja jäi magama. Ärkas, kui lõi pea ära ja jooksis siis tagumisest parempoolsest uksest välja. Ta ei tea, mitu isikut sel hetkel üldse autos oli. Politseiautot ei olnud auto juurest üldse näha. Tunnistaja J. H. kohtuistungil antud ütluste kohaselt läks ta ühel õhtul joobnuna Veriora järve ääres oma autosse juhi kõrvalistmele magama. Ärkas üles mingi matsu või politsei raputamise peale. J. H. ise autot ei juhtinud ega tea, kes juhtis. Hiljem olid auto juures K.E ja T. L. . Liiklusregistri väljatrükk ( tl 32) tõendab, et sõiduauto BMW registrimärgiga 676 ATG kuulub J. H. . Tunnistaja T. L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt viibis ta sõidukis, kust väljus vasakpoolsest tagumisest uksest ja jooksis võsa poole. Sõitmist ja seda, kes sõidukis sel hetkel peale tema enda veel viibisid ja kes sõidukit juhtis, T. L. ei mäleta. Ta ärkas üles mingi matsu peale. T. L. sõidukit ise ei juhtinud. Ka ei anna käesoleva asja lahendamise seisukohalt tõenduslikku teavet tunnistaja E. L. ütlused. Viimane andis ütlusi üksnes asjaolu kohta, et ei viibinud 2014 augusti alguses Eestis, vaid kuni 14.08.2014 Soomes. Tunnistaja T. L. on küll oma ütlustes viidanud E. nimelisele isikule, kes väidetavalt 03.08.2014 eelnenud päeval teda Veriora raudteejaamas magamast äratas. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et kogu 03.08.2014 varahommikul J. H. kuulunud sõidukis BMW viibinud seltskond oli juba eelmisel päeval rohkelt alkoholi tarvitanud. Rohkest alkoholitarvitamisest tingituna võib olla seletatav ka asjaolu, et T. L. ei pruugi kõike 03.08.2014 eelnenud päeval juhtunut täpselt mäletada. Tunnistaja A. V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt väljus ta politseisõidukist juba enne kui jälitatav auto oli Metsa 14 garaaži nurga juures peatunud ning ta hakkas sinna suunas jooksma. Umbes 25-30 m kauguselt A. V. nägi, kui juhiuksest tuli välja tumedama peaga pikemat kasvu tumedate pükstega noormees ja kõrvalistuja poolsest küljest väljus lühemat kasvu turskema kehaehitusega laiguliste pükstega noormees, kes jooksid garaažide taha. A. V. jooksis neile teiselt poolt ette. BMW juurde tagasi minnes nägi A. V. autos kõrvaistuja kohal magavat J. H. . Sõiduki juhiiste oli täielikult tagumisse asendisse lükatud ja istme juures maas olid mustad plätud. Tunnistaja U. P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt väljus BMW-st peale selle peatumist kaks noormeest – pikem ja kõhnem tumedate põlvpükstega vasakult poolt juhi kohalt ning lühem ja jässakam laiguliste põlvpükstega paremalt poolt. Mõlemad noormehed panid võsa poole jooksu. A. V. oli autost juba varem väljunud ja oli noormeestel praktiliselt järel. Ka U. P. hakkas noormeeste suunas jooksma. Auto juurde tagasi jõudes nägi U. P. , et juhiiste oli lükatud vastu tagumist istet ja istme juures maas olid plätud. Süüdistatav enda ja tunnistajate A. V. , U. P. , J. H. ja T. L. ütlused kogumis tõendavad kohtu hinnangul, et 03.08.2014 varahommikul Veriora alevikus Metsa 14 kinnistu garaaži

4 (8)

juurde sõitnud ja seal peatunud sõidukis viibis selle peatumise hetkel üksnes kolm isikut K.E, J. H. ja T. L. . Kuigi süüdistatava väitel viibis tema autosse istumise hetkel autos juhikohal veel keegi tundmatu isik, ei viita sellise isiku olemasolule autos 03.08.2014 varahommikul Metsa 14 kinnistu garaaži juures ükski olemasolev tõend. Tunnistajad A. V. ja U. P. on peatunud sõiduki juurest ära jooksmas näinud kahte noormeest. Üks sõidukis olnud isikutest magas autos veel politseinike auto juurde naasmise hetkel. Süüdistatav K.E ja tunnistaja T. L. on kinnitanud, et sõiduki juurest ära jooksjateks olid nemad. Politseiametnikest tunnistajad on kirjeldanud ka ära jooksnud isikute välimust ja riietust. Asjaolu, et K.E oli 03.08.2014 varahommikul jalas tumedad põlvedeni ulatuvad püksid ja T. L. laigulised poksid, kinnitasid mõlemad ka kohtuistungil. Seega nägid A. V. ja U. P. sõiduki juurest ära jooksmas süüdistatavat ja tunnistaja T. L. . Autos magavaks isikuks oli J. H. . Tunnistajate T. L. ja J. H. ütlustest ei tulene, et autos oleks peale kolme isiku ( K.E. T. L. ja J. H. ) viibinud veel keegi. Asjaolu, et politseiametnike poolt jälitatud sõiduki peatumise ja sellest isikute väljumise hetk ei ole nähtav asitõendiks oleval videosalvestisel, ei muuda kohtu hinnangul kaheldavaks asjaoluks autos viibinud isikute arvu ja seda, kust uksest keegi väljus. Nagu kohus juba eespool märkis, on videosalvestisel jäädvustatu hüplev ja raskesti arusaadav asjaolu tõttu, et kaamera on olnud tunnistaja A. V. käes, kes selle ekslikult vahepeal ka korraks välja lülitas. Videosalvestise puudus on korvatud tunnistajate A. V. ja U. P. ütlustega. Hindamaks tunnistajate U. P. ja A. V. ütluste usaldusväärsust on oluline, kas tunnistajatel üldse oli oma asukohast võimalik jälitatavast autost isikute väljumist näha. Mõlemad tunnistajad on kinnitanud, et nägid jälitatava sõiduki peatumise ja sellest kahe isiku väljumise hetke. U. P. ja A. V. kinnitusel oli A. V. politseisõidukist väljunud ja jälitatava sõiduki suunas hakanud jooksma juba enne viimase peatumist, kui U. P. oli oma juhitud sõiduki seisma jätnud vältimaks liiga pehmele pinnasele sõitu. Seega on eluliselt usutav, et A. V. võis sõidukile olla U. P. võrreldes tunduvalt lähemal so 25-30 ma kaugusel nagu väidab tunnistaja A. V. . Tunnistajate U. P. ja A. V. kinnitusel võsa ei takistanud nägemast autost isikute väljumist. Et sündmuskoha näol ei ole tegemist päris lageda alaga, nähtub Maa-ameti kaardiserveri kaardi väljavõtetest ( tl 21-22) ja teatud määral ka asitõendiks olevast videosalvestisest. Nii on videosalvestise failist 0014 MTS, et tumedat värvi sõiduauto ümber on üsna kõrge põõsastik, mille seest tume sõiduauto tõepoolest ei ole eriti silmatorkav. Samas nähtub tunnistajate U. P. ja A. V. ütlustest ja ka videosalvestise eelviimasest failist, et mõlemad sõidukist ära jooksnud isikud (K.E ja T. L. ) olid palja ülakehaga – seega tumedama taimestiku taustal olid inimesed tunduvalt silmatorkavamad kui tume auto. Tegemist oli suvehommikuga – seega juba valge ja sellest tulenevalt hea nähtavusega ajaga. Palja ülakehaga inimeste auto juurest ära jooksmine võis nendes tingimustes kohtu arvates olla nähtav ka kauguselt, kus olid tunnistajad U. P. ja eriti A. V. . Ka peab kohus vajalikuks rõhutada asjaolu, et videosalvestis ilmselt ei ole tehtud inimese silmade kõrguselt, vaid madalamalt. Seega videosalvestise põhjal ei saa teha järeldust, et autot ümbritsenud taimestik oleks kindlasti takistanud politseiametnikel näha seda, kes ja kust autost välja jooksis. Tunnistajate U. P. ja A. V. ütlustest tulenevalt väljus juhiuksest K.E ja kõrvalistuja poolsest küljest T. L. . Tunnistajad U. P. ja A. V. on kirjeldanud sõidukist väljunud isikuid kui silmatorkavalt erineva välimusega isikuid - üks pikem, kõhnem ja tumedate pükstega ning teine lühem, jässakam ja laiguliste pükstega. Erinevus K.E ning T. L. pikkuses ja kehaehituses oli silmnähtav ka kohtuistungil - T. L. on K.E-st lühem ja tunduvalt turskema kehaehitusega. Erineva pikkuse, kehaehituse

5 (8)

ja pükste värvi tõttu ei saanud tunnistajad U. P. ja A. V. autost ära jooksnud isikuid segi ajada. Kohus loeb tunnistajate U. P. ja A. V. ütlustega tõendatuks, et juhiuksest väljus süüdistatav K.E. Tunnistajate U. P. ja A. V. ütlused lükkavad ümber süüdistatava ja tunnistaja Taavi liini ütlused selle kohta, kust uksest keegi väljus. Süüdistatav ja T. L. olid alkoholijoobes. Juba ainuüksi alkoholijoobes olek teeb nende ütlused võrreldes politseiametnike ütlustega vähem usaldusväärseks, sest joobeseisundi tõttu ei pruugi süüdistatav ja tunnistaja T. L. sündmust õigest mäletada. Tunnistajate U. P. ja A. V. ütluste kohaselt oli BMW juhiiste taha lükatud. Ka on tunnistajad osutanud asjaolule, et nii K.E kui T. L. olid paljajalu, kuid juhiistme juures maas olid plätud, mida kõrvutati K.E ja T. L. jala suurusega ning selgus, et plätud olid parajad K.E-le. Samas on K.E andnud ütlusi, et need ei olnud tema jalanõud. Asjaolu, et juhiiste oli taha lükatud, viitab sellele, et sõidukit pidi juhtima pikemat kasvu inimene. Samas ei ole seda, kas juhiiste oli paras just K.E-le , kindlaks tehtud. Ka ei ole välistatud, et roolis istunud isik muutis istme asendit veel vahetult enne sõidukist ära jooksmist. Seetõttu kohus leiab, et juhiistme asendist ei saa käesoleval juhul teha otseselt järeldusi sõidukit juhtinud isiku kohta. Kuna ka autos olnud jalanõude suurust ja nende ühele või teisele isikule sobivuse kindlakstegemist ei ole kuidagi tõendina talletatud, leiab kohus, et autost juhiistme juurest leitud jalanõude alusel ei saa käesoleval juhul samuti teha järeldusi sõidukit juhtinud isiku kohta. Kuid nagu kohus eespool leidis, on tunnistajate U. P. ja A. V. ütlustega tõendatud, et juhiuksest väljus süüdistatav K.E . Kuna süüdistatav väljus tunnistajate nähes juhiuksest vahetult peale sõiduki peatumist, annab see kohtu arvates alust järelduseks, et sõidukit juhtis K.E . Tunnistajate U. P. ja A. V. ütluste kohaselt oli K.E silmanähtavalt alkoholijoobes ja toimetati joobeseisundi kindlakstegemiseks Põlva haiglasse. Asjaolu, et ta oli 03.08.2014 hommikul alkoholijoobes, ei ole vaidlustanud ka süüdistatav ise. Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast koos lisaga (tl 21-22) nähtub, et Lõuna Prefektuuri Põlva politseijaoskond saatis K.E 03.08.2014 Põlva Haiglasse vereproovi andma, et tuvastada etanoolisisaldus tema veres. Vereproov võeti K.E-lt 03.08.2014 kell 06.15. Proovi idetifitseerimise markeeringu koodina on saatekirja märgitud 002894/V2213. Ekspertiisiaktis nr 30-1 ( tl 28-29) ekspert Anne Moori 15.08.2014 antud eksperdiarvamuse kohaselt 03.08.2014 kella 06.15 ajal Põlva Haiglas K.E-lt võetud veres oli etanooli 2,99 +/- 0,07 mg/g. Eksperdiuuringute kirjeldavas osas on märgitud, et proov toodi turvakotis nr 002894. Turvakott oli korralikult suletud. Vereproov oli nõuetekohases katsutis. Katsutil oli turvakleeps V2213. Kohus leiab, et joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos eksperdiarvamusega tõendab, et 03.08.2014 kella 06.15 ajal Põlva Haiglas K.E-lt võetud veres oli etanooli 2,99 +/0,07 mg/g so vähemalt 2,92 mg/g. Kuna K.E oli veidi aega enne vereproovi andmist juhtinud mootorsõidukit, saab teha järelduse, et juba sõiduki juhtimise ajal oli tema veres etanooli vähemalt 2,92 mg/g. Ükski asjas olemasolev tõend ei viita asjaolule, et K.E oleks alkoholi tarbinud peale sõiduki juhtimise lõpetamist. Et ta oleks sündmuskohal alkoholi tarbinud, pole väitnud ka süüdistatav ise. Sellisele võimalusele räägib vastu ka sündmuste ajaline kulg - vahetult peale sõiduki juhtimise lõppemist väljus K.E autost ja jooksis sõiduki juurest minema. Talle olid koheselt järgnemas politseiametnikud A. V. ja U. P. . Viimaste kinnitusel K.E juhitud autos alkoholi ei leidunud.

6 (8)

Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks, et K.E 03.08.2014 kella 05.20 paiku Põlva maakonnas Veriora alevikus Võru-Räpina teel, Metsa tänaval ja Metsa 14 kinnistu territooriumi juhtis sõiduautot BMW 520 registreerimismärgiga xxxxxx alkoholijoobes so seisundis, kus alkoholisisaldus tema veres oli vähemalt 2,92 mg/g kohta. K.E mootorsõidukit alkoholijoobes juhtides rikkus liiklusseaduse §-s 69 lg 1 sätestatut, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi. Kohus leiab, et K.E juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes otsese tahtlusega. Alkoholisisaldus K.E veres on olnud suur. See annab alust arvata, et K.E oli tarbinud alkoholi suures koguses. Süüdistatav on ka ise kinnitanud, et tarbis nii eelmisel päeval kui õhtul korduvalt alkoholi. Alkoholitarvitamisele kulunud ajavahemikku ja ära joodud alkoholi kogust arvestades sai süüdistatav kohtu hinnangul ka ise aru, et asub mootorsõidukit juhtima joobeseisundis. Sellele viitab kohtu arvates ka asjaolu, et hiljem põgenes süüdistatav politseiametnike eest. K.E süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud kohtu hinnangul puuduvad. Kohus kvalifitseerib K.E poolt toimepandu KarS § 424 järgi. Otsuse põhjendused karistuse mõistmise osas Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel kohus arvestab K.E süüd, mida kohus loeb suureks. Alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine on üks ohtlikumaid ja raskemaid liiklusseaduse rikkumisi, millega pannakse ohtu mitte ainult süüdlase enda, vaid ka kaasliiklejate elu ja tervis. Käesoleval juhul on K.E sõidukis peale tema enda viibinud veel kaks isikut, kelle elu või tervise süüdistatav sõidukit alkoholijoobes juhtides ohtu seadis. K.E süü suurust suurendavad asjaolud, et alkoholisisaldus K.E veres on olnud suur (vähemalt 2,92 mg/g kohta), asulasisesel teel tegi ta sõidukiga trikke (driftis) ja lisaks põgenes K.E tunnistajate A. V. ja U. P. ütlustest nähtuvalt politseiametnike eest. Karistusregistri teatis ja kohtuotsused tõendavad ( tl-d 35-52), et K.E on aastatel 2010- 2013 kriminaalkorras karistatud kokku neljal korral sh kolmel korral (Tartu Maakohtu 09.09.2010, 31.10.2012 ja 21.01.2013 otsustega) KarS § 424 järgi. Seega on K.E näol tegemist varem korduvalt samalaadilisi kuritegusid toime pannud isikuga, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist ka ajal, mil kohus on andnud temale võimaluse jätkata elu vabaduses. Ühtegi katseaega pole K.E suutnud õiguskuulekalt läbida. Ka vaidlusaluse kuriteo pani K.E toime ajal, mil ta kandis veel Tartu Maakohtu 21.01.2013 otsusega mõistetud karistust. Kuigi kriminaalhooldusametnik on oma 15.08.2014 kokkuvõttes ( tl 53-54) ja 31.10.2014 e-kirjas ( tl 60) iseloomustanud K.E üldjoontes postiivselt ja käesolevaks ajaks on temal kogu Tartu Maakohtu 21.01.2013 otsusega mõistetud karistus kantud, ei tee see olematuks fakti, et vaatamata üldkasuliku töö tegemise kohustusele ja allutamisele käitumiskontrollile pani K.E toime uue kuriteo. K.E karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kuna K.E pole varasematest karistustest teinud vajalikke järeldusi, ei saa teda karistada kergemaliigilise karistusega so rahalise karistusega. K.E tuleb karistada reaalse vangistusega ühes lisakaristuse so mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kohaldamisega. Liiklusregistri väljatrükk ( tl 31) tõendab, et K.E omab B kategooria mootorsõidukite juhtimisõigust. Vältimaks K.E kui korduvalt

7 (8)

liiklusalaseid süütegusid toime pannud isiku poolt mootorsõiduki juhtimist vähemalt teatud aja jooksul, on kohtu arvates põhjendatud tema suhtes ka lisakaristuse kohaldamine. Süüdistatava isikut ja süü suurust arvestades ei saa põhi- ega lisakaristus olla väga lühiajaline. Otsuse põhjendused menetluskulude, asitõendi osas KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega KrMS 175 lg 1 p 9 kohaselt kaasnev sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteo puhul on 1,5 kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määruse nr 166 „Töötasu alamäära kehtestamine“ kohaselt alates 01.01.2015 töötasu alamäär kuus on 390 eurot. Seega sundraha suurus käesolevas asjas on 1,5 x 390 so 585 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 10 kohaselt on menetluskuluks kutsete saatmise kulu. Vastavalt Lõuna Ringkonnaprokuratuuri vanemreferendi õiendile (tl 61 ) on kutsete saatmise kulu 12,28 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri ( tl 21) ja EKEI õiend ekspertiisi maksumuse kohta ( tl 30) tõendavad, et Taavi K.E joobe tuvastamisega seonduvad kulud on kokku 41 eurot. KrMS § 180 lg 1 alusel mõistab kohus K.E-lt kõik menetluskulud riigituludesse välja. KrMS § 175 lg 1 p2 1 kohaselt on menetluskuluks kannatanule, tunnistajale, eksperdile ja asjatundjale käesoleva seadustiku § 178 kohaselt makstavad summad, välja arvatud käesoleva seadustiku § 176 lõike 1 punktis 1 nimetatud summad. Tunnistajatele väljamaksmisele kuuluvad summad ei ole otsuse tegemise hetkeks teada. Süüdistatava kanda tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel jätta ka menetluskulud, mille täpne suurus pole hetkel teada so tunnistajatele seoses kohtumenetlusest osavõtmisega hüvitamisele kuuluvad kulud. Kulude süüdistatavalt väljamõistmise otsustab kohus peale kulude suuruse selgumist KrMS §-s 192 lg 2 sätestatud korras. Käesolevas asjas on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt ka süüdistatava valitud kaitsjale makstud tasu, mille suurus vastavalt xx Advokaadibüroo 09.09.2014 ja 02.12.2014 arvetele on kokku 1800 eurot. Kuna kohus teeb süüdimõistva otsuse, jääb see kulu süüdistatava enda kanda. Asitõend- CD-R videosalvestisega jätab kohus KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg

8 (8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.