Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.03.2015.a., Rakvere kohtumaja Videokohtuistungi toimumise aeg 03.03.2015.a.
Kohtuasja number
1-14-6043
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid T.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
T.E , isikukood XXX, EV kodanik, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 15.07.2014 ja lõpp 08.07.2015
Jätta T.E vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse ärakiri saata Viru Vanglale, T.E’le ja prokurörile. Asjaolud. Viru Vangla esitas 08.01.2015 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava T.E vangistusest tingimisi enne tähtaegseks vabanemiseks elektroonilise järelevalve alla. Viru Maakohtu 15.07.2014 kohtuotsusega tunnistati T.E süüdi KarS § 121 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 7 päeva ning tal jäi kanda 11 kuud 23 päeva vangistust. T.E karistuse kandmise aja alguseks loeti 15.07.2014. Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on kinnipeetavat kriminaalkorras karistatud 6 korda. Reaalset vangistust kannab teist korda. Viimane karistus on mõistetud
kehalise väärkohtlemise eest. Varasemalt karistatud omavolilise sissetungi, varguse ja huligaansuse eest, viimased neli kriminaalkaristust on kehalise väärkohtlemise eest. Soodusteguriks on alkohol. Kuna kinnipeetavale on määratud alla aastane karistus, ei ole talle individuaalset täitmiskava koostatud. Kinnipeetav on täitnud Alkoholi töövihiku. Isik mõistab alkoholi kahjulikkust. Tunnistab, et muutub alkoholi tarvitades vägivaldseks. Vägivalla ohtu suurendab asjaolu, et elukaaslasega koos juuakse ja elukaaslane hakkab joobes olles kinnipeetava "kallal võtma". Tunnistab, et vajab muutust. Soovib hoiduda täielikult alkoholist. Varasemast kogemusest on suutnud 6 kuud olla ilma alkoholita, usub, et saab veel kauem kaine olla. 22.09.2014 määrati majandustöödele koristajaks, kuid mõne aja möödudes ei soovinud enam koristamisega jätkata. Alates 01.12.2014 omandab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses toateenindaja eriala. Kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Kinnipeetav plaanib vabanemise korral asuda elama samale aadressile, kus enne vangistust elas, xxxx asuvasse üürikorterisse. Korteris elavad elukaaslane ja kaks alaealist last. Eluasemekulusid aitab tasuda xxxx. Korduvalt on kasutanud vägivalda oma perekonnaliikmete vastu samal aadressil. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on tegemist 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Elukaaslane N J on andnud oma kirjaliku nõusoleku selle kohta, et T.E võib elama asuda aadressile xxxx linn koos elektroonilise valvega. Enne vangistust kinnipeetav ametlikult ei töötanud, tegi juhutöid siseviimistluses. Töökogemus saadud xxxx 2,5 aastat ametlikult töötades, teised kohad olnud lühiajalised, teinud nt ehitustöid. Samuti on töötanud xxxx umbes 6 kuud. Pere sissetulekuks on toimetulekutoetus, lisaks riiklik peretoetus. Sissetulek töötasu näol puudub, garanteeritud töökoht vabanemisel puudub. On tasumata võlanõudeid, mille maksmisest on isik väidetavalt huvitatud. Suhtleb oma päritoluperekonnaga. Käesoleva kuriteo ohvriks kinnipeetava elukaaslane. Varasemalt on toime pannud vägivallakuriteo ka oma alaealise lapse vastu. Kriminaalhoolduses läbinud AAT programmi. Suhtlusringkonnas esineb kriminaalse taustaga isikuid. Mõjutatavaks ennast ei pea. Kinnipeetav on korduvalt kasutanud alkoholijoobes vägivalda oma pereliikmete vastu. Peamiselt tarvitas õlut ja viina koos elukaaslasega. Vanglas on täitnud Alkoholi töövihiku. Usub, et suudab alkoholi tarvitamisest vabaneda ning kainet eluviisi elada. Kinnipeetav on probleemide lahendamiseks korduvalt kasutanud vägivalda pereliikmete suhtes. Ei taha tunnistada oma osa probleemide tekkimisel. Kinnipeetava mõtlemine on suhteliselt enesekeskne. Kinnipeetav ei samasta end kriminaalse subkultuuriga. Ametiisikutesse suhtub positiivselt. On rikkunud kriminaalhooldusnõudeid, kuid on motiveeritud oma käitumist muutma. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 51%. Lähtuvalt eeltoodust toetab Viru Vangla T.E vabastamist vanglast tingimisi ennetähtaega elektroonilise valve alla. Prokuratuuri seisukoht.
27.02.2015 kohtule edastatud seisukohas märkis prokurör, et ei soovi võtta osa kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör leiab, et uue kuriteo toimepanemise riske oleks võimalik vähendada süüdimõistetu kriminaalhooldusele allutamisega ning elektroonilise valve kohaldamisega, mis piirab oluliselt isiku liikumisvabadust ning elukvaliteeti, samuti lisakohustuste panemisega. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Käitumiskontrolli aja jooksul saaks T.E jätkuvalt maandada uute kuritegude toimepanemise riski. Prokurör on seisukohal, et vabastades kinnipeetava vangistusest käesoleval ajal, on tema üle võimalik teostada kontrolli vähemalt kuue kuu jooksul, antud juhul oleks ennetähtaegse vangistusest vabastamise efektiivsus suurem karistuse kandmisest lõpuni vanglas kuni 07.08.2015. Prokuratuur toetab T.E tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla süüdimõistetu taasühiskonnastamise huvides ning nõustub Viru Vangla poolt 19.01.2015 koostatud kinnipeetava iseloomustuses toodud arvamusega katseajaks kohustuste valiku ja tähtaja kohta. Maakohtu istung. 03.03.2015 toimunud videokohtuistungil selgitas süüdimõistetu, et ta on mõelnud, et ei tarvita enam alkoholi. Esimesel võimalusel tahab otsida endale töökoha, kasvõi Töötukassa kaudu. Tagantjärele mõeldes on aru saanud, et alkohol ongi kurja juur. Kodus tarvitas ka elukaaslane alkoholi, kuid kuna laps läks eelmisel aastal kooli, siis seetõttu elukaaslane enam alkoholi ei tarvita. Leiab, et vangistusest väljas viibides olid tal ka valed sõbrad, kellest tahab nüüd lahti öelda. Kahetseb siiralt oma tegusid. Kohtumääruse põhjendused. Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukohaga ning Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamisele. Kuigi isikul on vabaduses olemas elukoht ja võimalus vabaneda elektroonilise järelevalve alla ning isiku vabastamist toetavad nii Viru Vangla kui ka prokurör, on kohtu hinnangul isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kaalukamad. Tegemist on isikuga, keda on kriminaalkorras karistatud 6-l korral, reaalset vangistust kannab teist korda, viimastel kordades on karistatud kehalise väärkohtlemise eest. Eeltoodust nähtub, et isik ei ole talle mõistetud karistustest järeldusi teinud ja jätkab kuritegude toimepanemist.
Kohtu hinnangul on tõenäoline, et isik ei ole vabaduses olles suuteline õiguskuulekalt käituda, kuna ta ei ole ka vanglas olles suutnud alluda korraldustele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma 02.11.2006 määruses nr 3-1-1-91-06 märkinud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine. T.E’l on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Seega ei ole see tingimus käesoleval juhul täidetud. Tegemist on isikuga, kes ei suuda ka vangistuses viibides õiguskuulekalt käituda ning kehtestatud nõudeid järgida. Isikul puudub vabaduses kindel töökoht. Plaanib tööd otsida või end Töötukassas töötuna arvele võtta. Ainsaks sissetulekuks on perel N J sissetulek, milledeks on lasterahad ja omavalitsusepoolsed sotsiaaltoetused. T.E omab võlgnevusi kohtutäituritele. Kohus nõustub ka kriminaalhooldaja seisukohaga, et T.E elama asumine oma elukaaslase juurde on küsitav, kuna käesolev kuritegu on sooritatud just oma elukaaslase vastu, teda kehaliselt väärkoheldes. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtuvalt polevat T.E elukaaslase sõnul võimale mujale ka elama asuda. N J annaks isikule veel ühe võimaluse, kuid samas ei usu ka ise, et T.E suudaks või tahaks muutuda. Samuti on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus suhteliselt kõrge – 51%, mistõttu tema ennetähtaegne vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Kohus leiab, et isiku kontrollnõuetele allutamine ei suudaks vähendada uue kuriteo toimepanemise riski. Varasem tingimuslik katseaeg oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas uute süütegude toimepanemist, rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Samuti on varasemalt rikkunud kriminaalhooldusnõudeid. Kohus leiab, et kuna isik keeldus vanglas tööle minemast, näitab see, et isik ei ole valmis alluma korraldustele ja seega on ka küsitav vabanedes kontrollnõuete ja lisakohustuste nõuetekohane täitmine. Kohus rõhutab, et reeglina tuleb süüdimõistetul ära kanda talle mõistetud karistus tervikuna ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohus leiab, et T.E puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei esine. Kohus selgitab, et kuigi vangla ja prokuratuur toetavad süüdimõistetu vabastamist enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla, ei ole need seisukohad kohtu jaoks siduvad. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu T.E vabastamisega enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.