lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-08-13377/312

Kohtulahend

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.03.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-08-13377/312
Asja liik
Kriminaalasi
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.03.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1555
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-08-13377/2Tartu Ringkonnakohus02.03.20091-08-13377/91Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja01.07.20101-08-13377/119Tartu Maakohus Tartu kohtumaja12.11.20101-08-13377/124Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja29.11.20101-08-13377/141Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja14.03.20111-08-13377/143Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja16.03.2011

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. märts 2015, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-08-13377

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Mati Kartau

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 23. veebruari 2015 määrus süüdimõistetule Kaivo Kruuse mõistetud karistuse muutmata jätmises

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdimõistetu Kaivo Kruuse, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 23. veebruari 2015 määrus muutmata Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tartu Maakohtu 19.12.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-12656 tunnistati Kaivo Kruuse süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 360 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsus jõustus 27.12.2007. a.
2.Tartu Maakohtu 19.12.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13377 tunnistati K. Kruuse süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 5 aastat vangistust. Sama otsusega tunnistati ta süüdi KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja mõisteti temale karistuseks 4 aastat vangistust. Lisaks tunnistati K. Kruuse süüdi KarS § 212 lg 1 järgi ja mõisteti temale karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti mõistetud karistustest kergemad kaetuks raskeima karistusega ning kuritegude kogumi eest mõisteti temale liitkaristuseks 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust K. Kruusele Tartu Maakohtu 19.12.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-12656 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 224 üldkasuliku töö tunni ehk 3 kuu 22 päeva vangistuse võrra ning kohtuotsuste kogumis mõisteti temale liitkaristuseks 5 aastat 3 kuud 22 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse kandmise aja algust hakati arvama alates K. Kruuse kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 25.04.2008. a. Kohtuotsus jõustus 10.03.2009. a.
1-08-13377/156
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
12.12.2011
1-08-13377/162Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium17.01.2012
1-08-13377/192Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja01.04.2013
1-08-13377/207Tartu Ringkonnakohus09.09.2013
1-08-13377/209Tartu Ringkonnakohus11.09.2013
1-08-13377/277Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas08.12.2014
1-08-13377/341Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja03.02.2016
3.Viru Maakohtu 24.01.2011. a määrusega vabastati K. Kruuse vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 15.08.2013. a.
4.Tartu Maakohtu 27.08.2013. a määrusega pöörati K. Kruusele Tartu Maakohtu 19.12.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13377 mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 6 kuud 11 päeva vangistust täitmisele. Kohtumäärus jõustus 22.10.2013. a. K. Kruuse asub kinnipidamisasutuses alates 18.11.2013. a.
5.08.01.2015. a esitas Tallinna Vangla Tartu Maakohtule materjalid K. Kruuse karistuse ülevaatamiseks seoses karistusseadustikus 01.01.2015. a jõustunud muudatustega.
6.Maakohus asus seisukohale, et puudub KarS § 5 lg-st 2 tulenev alus K. Kruusele Tartu Maakohtu 19.12.2008. a otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13377 mõistetud lõpliku karistuse muutmiseks. Tartu Maakohtu 19.12.2007. a otsus kriminaalasjas nr 1-07-12656 Selle otsusega tunnistati K. Kruuse süüdi KarS § 424 järgi ja mõisteti temale karistuseks 6 kuud vangistust selle eest, et tema isikuna, keda varem oli kohtuotsusega juba karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobe seisundis, juhtis uuesti mootorsõidukit alkoholijoobes olles. Mootorsõiduki juhtimine alkoholijoobes olles on ka pärast 01.01.2015. a endiselt kuritegu KarS § 424 järgi. Muutunud ei ole ka selle teo eest ettenähtav sanktsioon – endiselt on selle teo eest maksimaalse karistusena võimalik mõista 3 aastat vangistust. Sellest tulenevalt ei ole alust K. Kruusele selle kohtuotsusega mõistetud karistuse muutmiseks. Tartu Maakohtu 19.12.2008. a otsus kriminaalasjas nr 1-08-13377 Nimetatud otsusega tunnistati K. Kruuse süüdi ja teda karistati KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2, § 392 lg 2 p 2 ja § 212 lg 1 järgi. Nende kuritegude kogumi eest mõistis kohus K. Kruusele KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Kohus moodustas selle liitkaristuse absorptsiooniprintsiipi kasutades. See tähendab, et K. Kruusele kohaldati lõpliku karistusena ainult raskeimat kohtu poolt mõistetud üksikkaristust, s.o KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud 5 aasta pikkust vangistust. Järelikult omab siinkohal tähtsust vaid see, kas K. Kruuse tegu, mille kohus kvalifitseeris KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi, on ka pärast 01.01.2015. a toimunud seadusemuudatust kuriteona karistatav ning kui on, siis ega selle kuriteo eest ettenähtav sanktsioon ei välista vangistust või ega selle ülemmäär ei ole nii palju alanenud, et see mõjutaks kohtu poolt K. Kruusele mõistetud karistust, s.o 5 aasta pikkust vangistust. Tegu, mille eest kohus K. Kruuset KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi karistas, oli suures koguses narkootilise aine valdamine, hoidmine ning edasi andmine grupis ja isiku poolt, kes oli varem toime pannud narkootilise aine ebaseadusliku sisseveo. Selle teo kvalifitseerimises pärast 01.01.2015. a muudatusi ei ole toimunud – see kvalifitseeritakse endiselt KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi. Sellise teo eest nähakse sanktsioonina endiselt ette vangistus ning vähenenud ei ole ka vangistuse ülemmäär, mis on endiselt 15 aastat. Järelikult K. Kruusele kohtu poolt KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi mõistetud karistus korrigeerimisele ei kuulu. Eelnev tähendab omakorda seda, et ei muutu ka KarS § 64 lg 1 alusel moodustatud liitkaristus. Kuna muutusi ei toimunud ka K. Kruusele Tartu Maakohtu 19.12.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-07-12656 mõistetud karistuse osas, siis ei muutu ka K. Kruusele KarS § 65 lg 2 alusel kohtuotsuste kogumi eest mõistetud liitkaristus.

MÄÄRUSKAEBUS

7.Maakohtu määruse peale esitas kaebuse K. Kruuse, kes taotleb üle vaadata talle Tartu Maakohtu 19.12.2008. a otsusega mõistetud vangistus, s.o 5 aastat 3 kuud ja 22 päeva ja teha

ümberarvestus 136 tunni üldkasuliku töö osas, vähendades seda 68 päevani. Samuti üle vaadata Tartu Maakohtu 27.08.2013. a määrus kriminaalasjas nr 1-08-13377 ning lugeda Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsus kriminaalasjas nr 1-08-13377 kohtuotsuste kogumis mõistetud vangistus 5 aastat 3 kuud ja 22 päeva lõplikult kantuks, kuna kehtiva karistusseadustiku § 75 ja § 76 järgi oleks K. Kruuse vangistus kantud. 7.1 Kohus jättis arvestamata, et kriminaalasjas nr 1-07-12656 jõudis K. Kruuse ära teha 136 tundi üldkasulikku tööd, mis vastas 68 päevale vangistusele. Pärast 01.01.2015. a karistusseadustiku muudatust vastab 136 tundi aga 136 päevale vangistusele. Seega tuleks vähendada K. Kruusele mõistetud liitkaristust 5 aastat 3 kuud ja 22 päeva vangistust 68 päeva võrra. 7.2 Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega kriminaalasjas nr 1-08-13377 mõistetud vangistusest 5 aastat 3 kuud ja 22 päeva vabastati K. Kruuse tingimisi ennetähtaegselt 24.01.2011 katseajaga kuni 15.08.2013. Katseajaks määrati karistuse ärakandmata osa, s.o 2 aastat 6 kuud ja 11 päeva, mil K. Kruuse allutati käitumiskontrollile. Kohus pööras nimetatud osa karistusest kriminaalhooldaja ettekande alusel täitmisele, kuna leidis, et KarS § 76 lg 5 näeb ainsa võimalusena ette karistuse täitmisele pööramise tahtliku rikkumise puhul. Kehtiv karistusseadustik näeb ette, et käitumiskontroll kohaldatakse 24 kuuks ning KarS § 76 lg 6 sätestab, et pärast käitumiskontrollile allumise lõppu (K. Kruuse puhul rakendatult siis maksimaalne aeg 24 kuud) säilib süüdimõistetul katseaja lõpuni kohustus hoiduda uue kuriteo toimepanemisest. K. Kruuse katseaja pikkus oli 30 kuud 11 päeva ning tuvastatud tahtlikud käitumiskontrolli ajaks määratud lisakohustuste rikkumised (alkoholi tarvitamise ja suhtlemiskeelu rikkumine), mis tõid kaasa kandmata osa täitmisele pööramise toimusid katseaja lõpus, täpsemalt 27. ja 29. kuul, kui K. Kruuse ei oleks enam pidanud alluma käitumiskontrollile. Seega kohaldub K. Kruuse suhtes seaduse tagasiulatuv mõju.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

8.Ringkonnakohus, tutvunud Tartu Maakohtu 23.02.2015 määruse ja sellele esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja ei kuulu muutmisele. 8.1 Ringkonnakohus selgitab, et vaidlustatud kohtumääruses K. Kruuse karistuse ümbervaatamisel on maakohus toimunud õigesti. Nimelt ei kuulu alates 01.01.2015 jõustunud KarS § 69 lg-d 1, 6 ja KarS § 76 lg 6 kohaldamisele tagasiulatuvalt nende isikute puhul, kelle osas on kohtulahend juba jõustunud. Siinjuures annab juhised karistusseadustiku uue redaktsiooni § 5 lg 2. 8.2 KarS § 5 lg 2 teise lause kohaselt seadusel, mis välistab teo karistatavuse, karistamise vangistusega või lühendab vangistust, on tagasiulatuv jõud ka isiku suhtes, kes kannab temale jõustunud otsusega mõistetud vangistust või kellele jõustunud otsusega mõistetud vangistus pööratakse täitmisele. Kolmas lause näeb siinjuures aga ette toimimisraamid, andes kaks võimalust, s.o sellisel juhul vähendatakse karistust uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani, või kui tegu ei ole enam kuriteona karistatav, vabastatakse isik vangistusest. 8.3 Ringkonnakohus leiab, et KarS § 5 lg 2 teise ja kolmanda lause puhul oli seadusandja tahe suunatud kahele asjaolule. Esmalt sellele, et karistusest saaksid vabastatud need isikud, kes kannavad karistust teo eest, mis enam ei vasta mitte ühelegi karistusseadustiku eriosa koosseisule. Teiseks aga sellele, et nende vangistust kandvate isikute karistused, kes kannavad karistust määras, mida alates 01.01.2015 kehtima hakanud karistusseadustiku redaktsioon enam mõista ei võimaldaks, saaksid vähendatud uues seaduses samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäärani. Kui mõistetud karistus (KarS 3. peatüki 1. jao kohaselt on kuriteo eest kohaldatavateks põhikaristusteks rahaline karistus (§ 44) ja vangistus (§ 45)) jääb seaduse uues

redaktsioonis samasuguse teo eest ette nähtud karistuse ülemmäära piiridesse, siis süüdimõistetu karistust ei vähendata. 8.4 Kriminaalkolleegium on seisukohal, et põhirõhk karistuste ümbervaatamisel olukorras, kus süüdimõistetu tegu on endiselt karistatav, ongi tuvastamisel, kas isikule mõistetud karistus jääb ka käesoleval ajal tema teo eest karistust ette nägeva paragrahvi sanktsiooni ülemmäära piiridesse. Kui see nii on, siis süüdimõistetu karistuse ümbervaatamiseks alus puudub. K. Kruuse puhul on maakohus temale erinevate kohtuotsustega mõistetud karistusi ja nende aluseks olevaid koosseise kontrollinud ja neid alates 01.01.2015 jõustunud karistusseadustiku muudatustega võrrelnud. Mingeidki aluseid süüdimõistetu karistuse vähendamiseks kohus näinud ei ole, s.o karistused on kooskõlas ka seaduse uues redaktsioonis sätestatud karistusraamidega. Nimetatud osas ei ole K. Kruuse maakohtu määrust ka vaidlustatud.

9.Eeltoodud põhjendustel ringkonnakohus maakohtu määruse tühistamiseks alust ei näe ning jätab juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 Tartu Maakohtu 23.02.2015 määruse muutmata ja K. Kruuse määruskaebuse rahuldamata.

Maarika Kuusk

Mati Kartau

Tiit Lõhmus

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.