Tartu Ringkonnakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17. jaanuar 2012 Tartu (kirjalik menetlus)
Kriminaalasja number
1-08-13377
Kohtukoosseis
Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Mati Kartau
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 12. detsembri 2011 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
süüdimõistetu Raul Asnovitši (Asnovitš) määruskaebus
Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
Edasikaebamise kord
KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud R. Asnovitš mõisteti süüdi Tartu Maakohtu 19.12.2008 otsusega KarS § 184 lg 2 p 1,2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 5 aastat vangistust, ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 64 alusel mõisteti R. Asnovitšile karistuseks 5 aastat vangistust. Karistuse kandmise aja algus 23.07.2008 ja lõpp 23.07.2013. Viru Maakohtu 12.11.2011 määrusega jäeti R. Asnovitš tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus leidis, et R. Asnovitš ei kuulu tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastamisele.
Esmalt arvestas kohus toimepandud kuriteo asjaolusid. Kohus märkis, et tegemist oli narkoainete suures koguses piiriülese käitlemisega ning isik oli rahvusvaheliselt tagaotsitav. R. Asnovitš organiseeris kuritegeliku grupi narkoainete transportimiseks Argentiina Vabariigist Hispaania Kuningriiki ja sealt edasi Eestisse, kus jagas seda kaassüüdistatavatele. Kuritegelikus grupis oli R. Asnovitšil juhtiv roll. Kokaiini transportimine oli tema poolt korraldatud kaassüüdistatavate siseorganites, pannes sellega suurde ohtu kaassüüdistatavate, kellest üks oli temast noorem, vaevalt XX-aastaseks saanud noormees, elu. Arvestades ohtu, mida kujutab endast narkootilise aine – kokaiini – sissetoomine ja levitamine Eestis, leidis kohus, et nii raske rahva tervise vastase kuriteo toimepanemise eest ennetähtaegne vabastamine ei ole kohane. Lisaks leidis kohus, et R. Asnovitši korralik ülalpidamine vanglas ei kaalu üles seda tekkida võivat kahju, mida ta 1 kg kokaiini toimetamisega Eestisse oli valmis tegema. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu R. Asnovitš taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. R. Asnovitši hinnangul ei ole asjaolu, et ta oli rahvusvaheliselt tagaotsitav, põhjus, mis takistaks tema ennetähtaegset vabastamist. Ühtlasi selgitab R. Asnovitš, et ta oli rahvusvaheliselt tagaotsitav, kuna talle ei olnud võimalik edastada kutset uurimistoimingute alustamiseks seoses äraolekuga Eestist. R. Asnovitš märgib, et narkootilist ainet jagasid tema ja kaassüüdistatavad omavahelisel kokkuleppel võrdsetes osades ning seda ei otsustanud ainult R. Asnovitš. Ühtlasi selgitab R. Asnovitš, et isikuid, kelle kaudu tema narkootilist ainet vahendas, ei õnnestunud valenimede kasutamise tõttu tuvastada. Seega vahendas tema läbi kolmandate isikute, mitte kaassüüdistatavate. Samuti ei nõustu R. Asnovitš, et temal oli kuritegelikus grupis juhtiv roll. R. Asnovitš märgib, et enne Eestisse jõudmist jagati kokaiin omavahel 300 grammisteks kogusteks, mistõttu kontrollis tema 300 grammi kokaiini, mitte 1 kg. R. Asnovitš viitab Riigikohtu lahendis kriminaalasjas nr 3-1-1-91-06 osundatule, et vangistatu õiguspärane käitumine vangistuse ajal on ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Maakohus ei ole arvestanud R. Asnovitši head käitumist vangistuses ja teda vabaduses ootavaid elutingimusi ning võimalust jätkata pooleliolevaid õpinguid (elukoht, lähedaste toetus, õppekoht). R. Asnovitš rõhutab, et teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Kohus jättis tähelepanuta, et R. Asnovitš on kriminaalkorras karistatud esmakordselt ja ka vangistuses esmakordselt. Samuti on ta vangistuse ajal tõendanud oma seaduskuuleka käitumisega, et on asunud paranemise teele. Seega on karistuseesmärk saavutatud. Ühtlasi viitab R. Asnovitš, et uue kuriteo toimepanemise risk 2 aasta jooksul on väga madal – 8%. R. Asnovitši hinnangul on võimalik riski maandada kriminaalhoolduse käigus. R. Asnovitš mõistab hukka oma varasema käitumise ning soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
Tiit Lõhmus
Maarika Kuusk
-3-
Mati Kartau
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.