Aktiva Finance Group OÜ hagi M. M.-i võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2498,16 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood: 10746479; asukoht: XXX-i ) lepinguline esindaja Cärolin Markus
vastu
Kostja: M. M. (isikukood: XXX; elukoht hagiavalduses: XXX); tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata) Menetlemise viis
Lihtmenetlus (TsMS § 405)
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ hagi M. M.-i vastu.
Välja mõista M. M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks Inbank AS ja kostja vahel 15.11.2020 sõlmitud laenulepingu nr. XXX ja 26.02.2021 sõlmitud Indivy Plan lepingust nr XXX võlgnevus 1357,88 eurot (millest 1283,96 eurot põhivõlgnevus; 3,87 eurot intress; 35,05 eurot perioodi 16.06.2022 kuni 24.04.2023 eest sissenõutavaks muutunud viivis; sissenõudmiskulud 35,00 eurot).
Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi M. M.-i vastu põhivõlgnevuse 638,34 euro, intressi 71,68 euro, haldustasu 2,50 euro, sissenõudmiskulude 45,00 euro ja sissenõutavaks muutunud viivise 131,52 euro väljamõistmiseks.
Välja mõista M. M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks punkt sissenõutavaks muutunud viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1283,96 eurot) alates 25.04.2024, kuni otsuse tegemiseni, so kuni 09.01.2025 k.a summas 266,46 eurot.
Välja mõista M. M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses arvestatuna võla põhiosalt (s.o 1283,96 eurot) alates 10.01.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud jätta 60,43% ulatuses M. M.-i kanda ja 39,57% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ kanda.
Määrata Aktiva Finance Group OÜ põhjendatud ja vajalike menetluskulude
Tsiviilasi nr 2-22-150151 suuruseks 570 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350 euro, 200 eurot hageja lepingulise esindaja tasu, 20 eurot maksekäsu kiirmenetluse menetluskulud), millest 344,47 eurot mõista M. M.-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja.
Väljamõistetud menetluskuludelt on M. M. kohustatud tasuma Aktiva Finance Group OÜ-le viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
Toimetada kostjale M. M.-ile tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5).
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamine ei ole edasikaebamiseks loa andmine TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses (RKTKm 31.10.2012, 3-2-1-113-12, p 9; RKTKm 10.05.2016, 3-2-1-25-16, p 11).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finants Group OÜ (hageja) esitas 21.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M. M. (kostja) 2165,38 euro saamiseks. Kohus tegi 27.12.2022 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 17.03.2023 kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse ning nõue anti üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 24.04.2023 Pärnu Maakohtule hagiavalduse M. M.-i vastu põhivõlgnevuse 1922,30 euro, intressi 75,55 euro, haldustasu 2,50 euro, sissenõudmiskulude 80,00 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 166,57 euro ja täiendavate viiviste väljamõistmiseks alates 25.04.2023 kuni põhinõude summas 32,62 eurot täitmiseni määras 22,9% aastas ning kuni põhinõude summas 1889,68 eurot täitmiseni määras 12,9% aastas. Samuti palus hageja välja mõista kostjalt tasutud riigilõiv 350 eurot ja hageja õigusabikulud 696,00 eurot. Kohtu nõudel hageja 19.02.2024 täpsustas summasid, kui suures osas kostja on lepinguid täitnud ning sissenõudekulude nõude alusega.
2 (9)
Tsiviilasi nr 2-22-150151
3.Pärnu Maakohus võttis 22.02.2024 hagiavalduse menetlusse ning toimetas hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kostjale kätte avalikult, avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande number 2391265). Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Selles asjas avaldati hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse väljavõte 28.11.2024. Seega dokumendid loetakse kostjale kättetoimetatuks 14.12.2024 Esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid
4.Hageja poolt esitatud asjaolud, seisukohad ja tõendid
4.1.Inbank AS ja kostja sõlmisid 15.11.2020 laenulepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 500,00 euro. Kostja kohustus tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.12.2020-20.05.2022. Lepingus XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 22,9% aastas, krediidikulukuse määr 38,58%. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 467,38 eurot, intressi katteks 97,87 eurot ja haldustasu katteks 42,50 eurot. Kokku tegi kostja lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid summas 607,75 eurot.
4.2.Inbank AS ja kostja sõlmisid 26.02.2021 Indivy Plan lepingu nr XXX, mille alusel sai kostja laenu 2400,00 euro. Kostja kohustus tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 15.04.2021-15.03.2025. Lepingus XXX on pooled kokku leppinud intressimääraks 12,9% aastas, krediidi kulukuse määr 24,68%. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 510,32 eurot, intressi katteks 590,72 eurot, lepingutasu katteks 15,00 eurot. Kokku tegi kostja lepingu kehtivuse ajal tagasimakseid summas 1116,04 eurot.
4.3.Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe kostja krediidivõimelisuse kohta laenutaotluses esitatud andmete, avalikest andmebaasidest (taust.ee) ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust.
4.4.Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Esialgne võlausaldaja saatis 04.08.2022 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuste tasumiseks. 25.08.2022 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingute lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Inbank AS loovutas 26.08.2022 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.5.Vastavalt lepingu punktile 4.7 ja VÕS §-le 113 2 lg-le 2 on hagejal õigus küsida võla sissenõudmiskulusid. Hageja lepingu nr XXX alusel nõutavad sissenõudmiskulud on kokku 30,00 eurot: 29.08.2022 esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot; 06.09.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 26.09.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Lisanduvad muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja lepingu nr XXX alusel nõutavad sissenõudmiskulud on kokku 50,00 eurot: 06.09.2022 esimese tasulise kirja saatmine 20 eurot; 21.09.2022 teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 14.10.2022 kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud sisaldavad: nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule
3 (9)
Tsiviilasi nr 2-22-150151 vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Sissenõudmisega seotud kulud on kokku 80,00 eurot (30,00 + 50,00).
4.6.Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 32,62 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.08.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 22,9% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 4,95 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu XXX põhinõudelt 32,62 kuni selle kohase tasumiseni alates 25.04.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 22,9% aastas.
4.6.1.Lepingu XXX alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1889,68 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.08.2022 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 24.04.2023 lepingus kokku lepitud laenuintressi aastase määraga võrdses määras s.o 12,9% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 161,62 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingu XXX põhinõudelt 1889,68 kuni selle kohase tasumiseni alates 25.04.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 12,9% aastas.
4.7.Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta.
5.Kostja poolt esitatud asjaolud, vastuväited ja tõendid
5.1.Kostjale vastamiseks määratud 14-päevane tähtaeg lõppes 30.12.2024 kell 24:00. Kostja vastust kohtule esitanud ei ole.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud esitatud asjaoludega leiab, et hagi tuleb osaliselt jätta rahuldamata.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Tehingu tühisuse aluseid peab kohus kontrollima omal algatusel (vt RKTKm 03.04.2018, 2-16-18835, p 11; RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus ja õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16).
8.Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt omaksvõetud asjaoludel ei ole kostja kohaselt täitnud 15.11.2020 sõlmitud laenulepingust nr XXX ja 26.02.2021 sõlmitud krediidilepingust nr XXX tulenevaid rahalisi kohustusi, mistõttu on esialgne võlausaldaja lepingu üles öelnud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue laenulepingust ja krediidilepingust. Laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale rahasumma, laenusaaja põhikohustus on tagasi maksta sama rahasumma (võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1). Krediidileping on leping, millega krediidiandja kohustub andma krediidisaaja käsutusse krediiti, krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100
4 (9)
Tsiviilasi nr 2-22-150151 sätestab kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164 lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Tarbija võlaõigusseaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 5).
9.Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu sõlmimisele. Selline seisukoht on kooskõlas ka Euroopa Kohtu praktikaga, milles on leitud, et liikmesriigi kohus peab omal algatusel analüüsima, kas on rikutud laenuandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus kohtuasjas nr C-679/18, OPRFinance s. r. o. vs. GK, p 46; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 13).
10.VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et laenuandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on laenuandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab laenuandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt laenuandjate ja -vahendajate seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. Laenuandjate ja- vahendajate seaduse (KAVS) § 50 lg 3 sätestab, et laenuandja või vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et laenuandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama laenuandja. Kuivõrd laenuandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua.
11.Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et seoses tarbijakrediidiga tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks laenuandjal minimaalselt nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet ja et piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavat teavet, kuna need ei pruugi anda piisavat teavet isiku tegeliku krediidivõimekuse kohta. Laenuandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018 nr 214-21710/105, p 25.3; RKTKm 24.11.2023 nr 2-21-13098, p 22).
5 (9)
Tsiviilasi nr 2-22-150151
12.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et krediidiandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja krediidivõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud hagiavalduses esile tuua. Hageja ei ole hagiavalduses selliseid asjaolusid esile toonud. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lg-t 6 ja selle tagajärjena loeb kohus laenulepingu nr XXX VÕS § 4034 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates laenulepingu nr XXX sõlmimisest kuni ülesütlemisavalduse tegemiseni oli intressimäär 0% aastas. Eeltoodust tulenevalt on kostjal üksnes laenusumma tagasimaksmise kohustus. Hagiavalduse kohaselt on kostja laenulepingu nr XXX katteks tasunud 607,75 eurot ning lepingu nr XXX katteks 1116,04 eurot. Kuivõrd kostja on laenulepingu nr XXX alusel saanud 500,00 eurot ning tagastanud 607,75 eurot, siis hagejal ei saa kostja vastu olla nõudeid nimetatud laenulepingu alusel ning kohus jätab selle lepingu alusel hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja krediidilepingu nr XXX alusel põhivõla 1283,96 eurot (2400€ 1116,04€).
13.Kostja on krediidilepingu nr XXX täitmisega võlgnevuses alates 15. osamaksest 15.06.2022. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks ei saa nimetatud lepingut lugeda 26.08.2022 kehtivalt üles öelduks. Eelnevast tulenevalt on krediidiandja poolt lepingu ülesütlemine tühine VÕS § 416 rikkumise tõttu ning tarbijakrediidileping oli kehtiv, kuni selle lõppemiseni. Kuivõrd kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on krediidiandja rikkunud VÕS § 4034 lgt 6 ja selle tagajärjena loeb kohus VÕS § 403 4 lg 7 järgi intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära. Ajavahemikul alates lepingu sõlmimisest kuni 31.12.2022 oli intressimäär 0% aastas. Alates 01.01.2023 oli intressimäär 2,50% ja alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 oli intressimäär 4,00%. Kohus arvestab intressi arvutamisel hagiavalduse esitamise ajaga, kuna hilisemad intressimaksed ei olnud sissenõutavaks muutunud ning kohus on hageja nõudega seotud. Seega kuulub rahuldamisele kostja intressinõue summas 3,87 eurot. periood jääk põhiosa intress osamakse 15.06.2022 1248,00
76,80
0,00
76,80
15.07.2022 1171,20
76,80
0,00
76,80
15.08.2022 1094,40
76,80
0,00
76,80
15.09.2022 1017,60
76,80
0,00
76,80
15.10.2022 940,80
76,80
0,00
76,80
15.11.2022 864,00
76,80
0,00
76,80
15.12.2022 787,20
76,80
0,00
76,80
15.01.2023 711,21
75,99
0,81
76,80
15.02.2023 635,92
75,29
1,51
76,80
15.03.2023 560,34
75,58
1,22
76,80
6 (9)
Tsiviilasi nr 2-22-150151 15.04.2023 484,73
75,61
KOKKU
0,33
76,80
3,87
14.VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduse kohaselt sissenõudekulud on kokkulepitud lepingu XXX p-s 4.7. Kostjale saadeti pärast lepingu lõppemist kolm meeldetuletuskirja: 06.09.2022 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 21.09.2022 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ja 12.10.2022 tasuline meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot (nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni teel, emaili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud). Kohus leiab, et hagejal ei ole õigust nõuda võlgnikult sisuliselt oma bürookulude ja igapäevase tegevuse kulude hüvitamist. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud meeldetuletuskirjade eest kogusummas 35,00 eurot.
15.VÕS § 113 lg 1 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist võrdselt lepingujärgse (lepingus nr XXX) intressimääraga, s.o 12,9% aastas alates lepingu ülesütlemise päevast 26.08.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 24.04.2023 ning alates 25.04.2023 kuni põhinõude 1889,68 euro täitmiseni määras 12,9% aastas. Arvestades, et poolte sõlmitud leping on tarbijakrediidileping, mille sõlmimisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kohus tuvastas, et hagejal puudub õigus nõuda kostjalt kokkulepitud intressi, tuleb asjas kohaldada VÕS § 4034 lg 7 alusel seaduses sätestatud intressimäära ning rakendada VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivisemäära. Kohus mõistab kostjal hageja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivise 35,05 eurot. Periood
Osamakse
Viivis
16.06.2022 kuni 24.04.2023
76,80
5,87
16.07.2022 kuni 24.04.2023
76,80
5,36
16.08.2022 kuni 24.04.2023
76,80
4,84
16.09.2022 kuni 24.04.2023
76,80
4,32
16.10.2022 kuni 24.04.2023
76,80
3,81
16.11.2022 kuni 24.04.2023
76,80
3,29
16.12.2022 kuni 24.04.2023
76,80
2,79
16.01.2023 kuni 24.04.2023
76,80
2,19
16.02.2023 kuni 24.04.2023
76,80
1,50
7 (9)
Tsiviilasi nr 2-22-150151
16.03.2023 kuni 24.04.2023
76,80
0,88
16.04.2023 kuni 24.04.2023
76,80
0,20
KOKKU
35,05
16.Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 25.04.2023 kuni otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 266,46 eurot ning alates 10.01.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras (otsuse tegemise ajal 11,15%). Periood
osamakse
viivis
25.04.2023 kuni 09.01.2025
844,80
174,25
16.05.2023 kuni 09.01.2025
76,80
15,38
16.06.2023 kuni 09.01.2025
76,80
14,69
16.07.2023 kuni 09.01.2025
76,80
13,98
16.08.2023 kuni 09.01.2025
76,80
13,20
16.09.2023 kuni 09.01.2025
76,80
12,42
16.10.2023 kuni 09.01.2025
76,80
11,66
16.11.2023 kuni 09.01.2025
28,63
10,88
KOKKU
266,46
17.TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 350,00 eurot, kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus. Samuti kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 4842 alusel maksekäsu kiirmenetluses hageja menetluskulud 20,00 eurot.
18.Hageja taotleb lisaks riigilõivudele lepingulise esindaja kulude hüvitamist summas 760 eurot (ilma käibemaksuta). TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1 kohaselt on hüvitatavaks kuluks lepingulise esindaja kulud. Hagiavalduse menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindajal kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsiks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ja dokumentide esitamiseks kohtule 4 tundi. Esindaja tasuks on hageja märkinud 169 eurot tunnis, millele lisandub käibemaks. Kohtu arvates on hageja lepingulise esindaja kulud 760 eurot olulises osas ülepaisutatud. Praeguses asjas esitas hageja kohtule hagi ja selle tagamise avalduse. Kohtuistungeid asjas ei toimunud. Kostjad hagile vastu ei vaielnud, esitatud hagi ei ole õiguslikult keeruks. Kohtu arvates saab praegusel juhul pidada hagi koostamiseks (sh lisade komplekteerimiseks ja kohtule esitamiseks) mõistlikuks ajakuluks 2 tundi ja esindaja tasuks 100 eurot tund.
8 (9)
Tsiviilasi nr 2-22-150151 Eeltoodut arvestades on põhjendatud ja vajalik esindajakulu praeguses asjas 200 eurot (100 eurot x 2 tund).
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt, 60,43% ulatuses, mistõttu jätab kohus hageja menetluskuludest 344,47 eurot kostja kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja enda kanda. Kohus jätab kostja kanda tema enda võimalikud kulud, kostja ei ole faktiliselt menetluses osalenud ning eelduslikult ei ole tal kulusid tekkinud.
20.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu Kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.