Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku korra vastased süüteod

Vandeadvokaat Rainer Objartel

Süüdistatav

M.P Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega , emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ TAFT tee tööline; Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad; Väärteokorras 2 kehtivat karistust; T õkend: elukohast lahkumise keeld - kehtetu.

Kaitsja

Vandeadvokaat Matti Reinsalu

Süüdistatav

J.P Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, 8 klassi haridusega, emakeel: eesti keel, ei tööta; Kriminaalkorras kehtivad karistused puuduvad; Väärteokorras 2 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 05.11.2013. a

Kaitsja

Vandeadvokaat Lembit Nirgi

Süüdistatav

Z.E Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Eesti Vabariigi kodanik, põhiharidusega , emakeel: eesti keel, ei tööta ; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras karistatud 2 korral; Tõkend: elukohast lahkumise keeld – kehtetu.

Kaitsja

Vandeadvokaat Matti Reinsalu

Süüdistatav

S.M

Kaitsja

Isikukood xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Vabariigi kodanik, kesk- ja kutseharidusega, emakeel: eesti keel, töökoht: OÜ KS Auto , müügimees; Kriminaalkorras karistamata; Väärteokorras 2 kehtivat karistust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld – kehtetu. Vandeadvokaat Lembit Nirgi

Süüdistatav

L.Z

Kaitsja

Isikukood XXX, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Eesti Vabariigi kodanik, kutseharidusega, emakeel: eesti keel, töökoht: Birger OÜ -lukksepp; Kriminaalkorras 2 kehtivat karistu st, viima ne Tartu Maakohtu 27.04.2009. a otsus KarS § 209 lg 2 p 1, 3; § 199 lg 2 p 9 järgi, karistuseks mõistetud KarS § 65 lg 2 alusel 2 aastat 4 kuud 16 päeva vangistust; Väärteokorras 6 kehtivat karistatust; Tõkend: elukohast lahkumise keeld – kehtetu. Vandeadvokaat Lembit Nirgi

RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada F.H

KarS lg 2§ p 5, 7, 8, 9 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

järgi ja mõista karistuseks

Süüdi tunnistada F.H KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.H KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada F.H KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista F.H-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka F.H kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.04.2013.a kuni 30.04.2013.a, s.o 2 päeva. Lugeda F.H ärak andmata karistuseks 1 (üks) aasta 9 (üheksa) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS §1,2,3 74 lg alusel määrata, et F.H-le mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmise le6 (kuus) kuud vangistust. Ülejäänud karistuse osa, s.o 1 (üks

aasta 3 (kolm) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust , ei pöörata täitmisele kui F.H ei pane 2 (kahe)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ja esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata F.H Viru Vangla III üksuse (noortev angla) kriminaalhooldaja järelevalve alla. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise aja alguseks F.H kinnipidamise aeg, s.o 22.05.2014. a. F.H-le kohaldatud t õkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada L.S KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.S KarS § 213 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.S KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) kuud vangistust. Süüdi tunnistada L.S KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.S-ile liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka L.S-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 30.04.2013. a kuni 02.05.2013. a, s.o 3 päeva. Lugeda L.S-i ärakandmata karistuseks 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud

KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et L.S-ile mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.S ei pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue)- kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid j kohustusi:

1) elada kohtu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxtalu; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eest territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada L.S-i katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanutele igakuiselt vähemalt 130 (ükssada kolmkümmend) eurot. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata L.S (no ortevangla) kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Viru Vangla III üksuse

L.S-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada .E KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, järgi ja mõista karistuseks rahaline karist us 200 päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka Z.E kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.04.2013. a kuni 30.04.2013. a, s.o 2 päeva. Lugeda .E ära kandmata karistuseks rahaline karistus194 päevamäära, s.o 620 (kuussada kakskümmend) eurot 80 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvate Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) võ EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on 99914400011026. Selgitusse tuleb märkida „1 -14-6845, rahaline karistus, .E“. Süüdi tunnistada M.P KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust. Süüdi tunnistada M.P KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS g§ 164alusel l mõista M.P-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka M.P-ga kinnipidamise aeg 30.04.2013.a kuni 02.05.2013.a, s.o 3 päeva.

kahtlustatavana

Lugeda M.P-ga ärak andmata karistuseks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 743 lgalusel 1, määrata, et M.P-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele , kui M.P ei pane 2 (ka he)-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas- xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eest territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada M.P katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahjude katteks igakuiselt vähemalt 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata M.P Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tart u talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. Süüdi tunnistada J.P KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada J.P KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista J.P-le liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 aluselmäärata, et J.P-le mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.P ei pane 18 (kaheksateistkümne )-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada ko htu määratud alalises elukohas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx talu; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada J.P katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanutele igakuuselt vähemalt 75 (seitsekümmend viis eurot ja 6 senti. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata J.P Tartu Vangla Tartu talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. J.P suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Süüdi tunnistada S.M KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 200 päevamäära, s.o 640 (kuussada nelikümmend) eurot. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka S.M-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.04.2013.a kuni 30.04.2013.a, s.o 2 päeva. Lugeda S.M i ärak andmata karistuseks rahaline karistus194 päevamäära, s.o 620 (kuussada kakskümmend) eurot ja 80 senti. KarS § 66 lg 1,3 alusel määrata, et S.M tuleb mõistetud rahaline karistus tasuda ositi 2 (kahe) kuu jooksul, makstes alates kohtuotsuse jõustumisest igakuise vähemalt 310 (kolmsada kümme) eurot ja 40 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvate Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) võ EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal) Viitenumber rahalise karistuse tasumisel on 99914400011039. Selgitusse tuleb märkida „1-14-6845, rahaline karistus, S.M“. Süüdi tunnistada L.Z KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 7 (seitse) kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et L.Z lemõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui L.Z ei pane 1 (ü he) aasta 10 (küm n e)-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § -s 75 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elada kohtu määratud alalises elukohasxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada L.Z katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxe 40 (nelikümmend) eurot ja 66 senti ja Egert Tellingule 17 (seitseteist) eurot ja 33 senti hiljemalt 31. detsembriks 2014 a. Käitumiskontrolli teostamiseks määrata L.Z Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna Jõhvi talituse kriminaalhooldaja järelevalve alla. VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista F.H-lt välja kuritegudega tekitatud kahjude katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxxx kasuks 200 (kakssada) eurot. Kahju tuleb hüvitad xxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 221029095435 AS-is Swedbank. - kannatanuxxxxxxxxxxxxx kasuks 55 (viiskümmend viis) eurot 18 senti. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 221024307351 AS-is Swedbank. - kannatanu xxxxxxxxxxxxkasuks 300 (kolmsada) eurot. Kahju tuleb hüvitad xxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 10010185625018 AS-is SEB Pank. - kannatanu xxxxxxxxx kasuks 50 (viiskümmend) eurot. Kahju tuleb hüvitad xxxxxxxxxxarveldusarvele nr 10010074629015 AS-is SEB Pank. - kannatanu xxxxxxxxxx kasuks 37 (kolmkümmend seitse) eurot 80 senti. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxx arveldusarvele nr 10010439336011 AS-is SEB pank. - kannatanu xxxxxxxxxx kasuks 70 (seitsekümmend) eurot. Kahju tuleb hüvitad xxxxxxxxxx arveldusarvele nr 221031533927 AS-is Swedbank. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista F.H-lt ja L.S-ilt solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahjude katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxxx kasuks 145 (ükssada nelikümmend viis) eurot. Kahjutuleb hüvitada xxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 221024307351 AS-is Swedbank. - kannatanu OÜ TRANSTAR SERVICE kasuks 3149 (kolm tuhat ükssada nelikümmen üheksa) eurot 48 senti. Kahju tuleb hüvitada OÜ TRANSTAR SERVICE arveldusarvel nr 221021571863 AS-is Swedbank. - kannatanu xxxxxxxxxxx kasuks 35 (kolmkümmend viis) eurot. Kahjutuleb hüvitad xxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 10010185625018 AS-is SEB Pank. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista F.H-lt , L.S-ilt ja M.P-lt solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahjude katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxx kasuks 295 (kakssada üheksakümmend viis) eurot. Kahj tuleb hüvitadaxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 10502012483006 AS-is SEB Pank. - kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxx kasuks 1185 (üks tuhat ükssada kaheksakümmen viis) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxxxxxxxx arveldusarvele nr 221018723705 AS-is Swedbank. - kannatanu Põltsamaa Ametikooli kasuks 1378 (üks tuhat kolmsada seitsekümmen kaheksa) eurot. Kahju tuleb hüvitada Põltsamaa Ametikooli arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista Mihke F.Hlt, L.S-ilt, M.P-lt ja J.P-lt solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahjude katteks:

- kannatanu xxxxxxxxxkasuks 588 (viissada kaheksakümmend kaheksa) eurot 45 sent Kahj utuleb hüvitadaxxxxxxxxxarveldusarvele nr 1102681119 AS-is Swedbank. - kannatanu xxxxxxxxxxx kasuks 4716 (neli tuhat seitsesada kuusteist) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxx arvelduskontole nr 1103113495 AS-is Swedbank. - kannatanu xxxxxxxxxxxx kasuks 100 (ükssada) eurot. Kahju tuleb hüvitada J.P arvelduskontole nr 221010239983 AS-is Swedbank. VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista F.H-lt M.P-lt ja L. Z-ilt solidaarselt välja kuritegudega tekitatud kahjude katteks: - kannatanu xxxxxxxxxxxxxx kasuks 122 (ükssada kakskümmend kaks) eurot. Kahj tuleb hüvitadaxxxxxxxxxxxxxxxarvelduskontole nr 1001034956019 AS-is SEB Pank. - kannatanuxxxxxxxxxxxxxxx kasuks 52 (viiskümmend kaks) eurot. Kahju tuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxxu arveldusarvele nr 1001034956019 AS-is SEB Pank. ,

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja § 137 lg 1 ning TsMS § 440 lg 1 alusel mõista F.H-lt .E lt ja S.M ilt solidaarselt välja kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxx kasuks 105 (ükssada viis) eurot. Kahjutuleb hüvitada xxxxxxxxxxxxxxarvelduskontole nr 1106383772 AS-is Swedbank. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista F.H-lt riigituludesse menetluskulude katteks 600 (kuussada) eurot. Jätta menetluskulud summas 658 (kuussada viiskümmend kaheksa) eurot 2 senti F.H-lt välja mõistmata.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et F.H on õigus menetluskulud summas 600 (kuussada) eurot tasuda 1 (ühe) aasta jooksul koht uotsuse jõustumisest alates. F.H n kohustatud maksma igakuiselt 25 . kuupäevaks vähemalt 50 (viiskümmend) eurot kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700028971. Selgitusse tuleb m ärkida „1-14-6845 menetluskulud, F.H“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.S-ilt riigituludesse menetluskulude katteks 724 (seitsesada kakskümmendneli) eurot 50 senti. Jätta menetluskulud summas 158 (ükssada viiskümmend kaheksa) euro t 88 senti Endr Siimult välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.S on õigus menetluskulud summas 724 (seitsesada kakskümmend neli) eurot 50 tasuda 1 (ühe ) aasta jooksul kohtuotsus jõustumisest alates. L.S on kohustatud maksm a igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 60 (kuuskümmend) eurot 38 senti kuni kogusumma tasumiseni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700028984 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6845, menetluskulud, L.S“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista M.P t riigituludesse menetluskulude katteks 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti. Jätta menetluskulud summas 120 (ükssada kakskümmend kolm) eurot 24 senti M. välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et M.P on õigus menetluskulud summas 664 ( kuussada kuuskümmend neli ) eurot 50 senti tasuda 1 (ühe ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. M.P on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 55 (viiskümmend viis) eurot 38 senti kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700028997 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6845, menetluskulud, M.P“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.P-lt riigituludesse menetluskulude katteks 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti. Jätta menetluskulud summas 43 (nelikümmend kolm) eurot 20 senti J.P-lt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.P on õigus menetluskulud summas 664 ( kuussada kuuskümmend neli)eurot 50 senti tasuda 1 (ühe ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. J.P on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 55 (viiskümmend viis) eurot 38 senti kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700029006 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6845, menetluskulud, J.P“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista .E lt riigituludesse menetluskulude katteks 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti. Jätta menetluskulud summas 120 (ükssada kakskümmend) eurot 24 senti välja mõistmata.

.E l

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et .E on õigus menetluskulud summas 664 (kuussada kuuskümmend neli) eurot 50 senti tasuda 1 (ühe ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. .E on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 55 (viiskümmend viis) eurot 38 senti kuni kogusumma tasumiseni Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700029048 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6845, menetluskulud, .E“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.M ilt riigituludesse menetluskulude katteks 620 (kuussada kakskümmend) eurot 50 senti. Jätta menetluskulud summas 70 (seitsekümmend) eurot 40 senti S.M ilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et S.M on õigus menetluskulud summas 620 eurot 50 senti tasuda 1 (ühe ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. S.M on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 51 (viiskümmend üks) euro 71 senti kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700029051 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6845, menetluskulud, S.M“. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista L.Z-ilt riigituludesse menetluskulude katteks 656 (kuussada viiskümmend kuus) eurot 50 senti. Jätta menetluskulud summas 69 (kuuskümmend üheksa) eurot 50 senti L.Z-ilt välja mõistmata. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et L.Z on õigus menetluskulud summas 656 eurot 50 senti tasuda 1 (ühe ) aasta jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. L.Z on kohustatud maksma igakuiselt 25. kuupäevaks vähemalt 54 (viiskümmend neli) eurot 71 senti kuni kogusumma tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliamet arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (AS Swedbank) või EE873300333499990003 (Danske Bank AS Eesti filiaal) võ EE401700017002872300 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Viitenumber menetluskulude tasumisel on 99914700029077 . Selgitusse tuleb märkida „1-14-6845, menetluskulud, L.Z“.

M enetluskulude tasumiseks määratud maksegraafiku te mittetäitmisel loetakse kõig makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimisek kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendik olevad sõiduki r egistreerimismärk nr SI 961F (2 tükki ). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendik olev s õrgkang (60 cm). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juure asitõenditeks olevad 3 karpi DNA proovidega ja CD plaat fotografeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidega (Renault Tarfic). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditek olevad tühi klaasist alkoholipudel Carribean Rum ja metallist purk Lapin Kulta. KrMS § 126 lg 3 p 4 aluselhävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendiks olev CD plaat turvakaamera salvestus ega Küüni 7 Fasters söögikohas. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendik olev DVD plaat, millel on salvestatud asitõendi vaatluse käigus mälupulgal Lexar olevad failid. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditek olevad kohvitops ja lõhutud Illusiooni klubikaart. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendik olev valge müts. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendik olev 1 paber jalatsijälje fragmendiga. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditek olevad tõmmiskiled peopesa jälje (2 tõmmist) ja sõrmejälgede fragmentidega (3 tõmmist) (xxxxxxxxxxxxxx. K rMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustum isel kannatanute xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxxxx võetud võrdlusjälgede kaardid. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendik olev jalatsijälje fragment tõmmisel (xxxxxxxxxxxxx ). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendik olev CD plaat, millel on fotografeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmente (xxxxxxxxxxxxx). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendik olevad sündmuskohajälgede kaardid (xxxxxxxxxxxxx).

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditek olevad 3 karpi DNA proovidega (Põltsamaa Ametikool). KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõenditek olevad 2 karpi DNA proovidega (xxxxxxxxxxx KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasjas asitõendik olev politsei kirjadega kombinesoon. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasjas asitõendiks olev CD plaat alkoholipudelil leitud fotografeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidega kriminaalasja juurde. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde asitõendiks olev CD plaa kahtlustatavate välimusfotodega.

Edasikaebamise kord Kohtuo tsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui on olulisel rikutud kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 järgi. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppe kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määrus kaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendis t teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu

tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 215 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 100 euro väärtuses; - alaealisena, isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis koos L.S-i ja M.P-ga ajavahemikul 15.01.2013 .a kuni 21.04.2013.a Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Ehavere külas tungis sisse aknaklaasi eemaldamise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe kuuluvasse xxxxxxxxxxtalu elumajja ja uste lahtimurdmise teel majapidamise kõrvalhoonetesse, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võsatrimmeri Husqvarna koos tarvikutega väärtusega kokku 450 eurot, muruniiduki väärtusega 450 eurot, 3 metallist 30-liitrist kanistrit väärtusega kokku 30 eurot, 3 naelatangi väärtusega kokku 15 eurot, metallist haamer väärtusega 5 eurot, 10 metallist mutrivõtit väärtusega kokku 30 eurot, autokosmeetikat väärtusega kokku 25 eurot ja väärtusetud sõiduki registreerimisnumbrid SI 961 F, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe varalist kahju kokku 1005 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 350 euro väärtuses; - alaealisena, süstemaatiliselt, 09.03.2013. a Tartus Taara pst 24 eramust võttis ära ebaseadusliku om astamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxe kuuluva mobiiltelefoni Nokia X2-02 väärtusega 50 eurot (SIM kaardi taastamisväätus 3,20 eurot) ja rahalise väärtuseta rahakott, milles oli Swedpanga pangakaart xxxxxxxxxxxx nimele taastamisväärtus 1,98 eurot); - alaealisena, süstemaatiliselt, isikute grupis koos L.S-i ja M.P-ga ööl vastu 23.03.2013 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike -Kamari külas tungis sisse 1. korruse WC aknaklaasi eemaldamise teel Põltsamaa Ametikooli ruumidesse, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse lahtimurdmise teel 1. korrusel asuvast füüsikaklassist sülearvuti DELL vostro 1000 koos laadijaga väärtusega 650 eurot ning 3. korruse ajalooklaasist televiisori Samsung väärtusega 370 eurot ja dataprojektori DELL 1800 MP väärtusega 588 eurot koos laekinnitusega väärtusega 35 eurot, millega tekitas kannatanule Põltsa maa Ametikoolile varalist kahju kokku 1643 euro väärtuses. Lõhkumiseg a on tekitatud kahju 105 euro väärtuses; - alaealisena, süstemaatiliselt, isikute grupis koos L.S-i, M.P -ga ja J.P-ga ajavahemikul 30.03.2013.a kell 15.00 kuni 04.04.2013.a kell 15:00 Jõgeva maakonnas Saare vallas Jaama külas tungis sisse ukse lahtimurdmise teelxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sahvrist mootorsae Jonsered 2055 Turbo väärtusega 100 eurot, käsiketassae Teltech väärtusega 30 eurot, tikksae Power Craft mudel 65303 väärtusega 25 eurot, tööstusvoolu 30-meetrise kaabli väärtusega 60 eurot, mikrolaineahju UPO väärtusega 20 eurot, mikrolaineahju Elram väärtusega 20 eurot, bensiinimootoriga võsatrimmeri Stihl väärtusega 100 eurot, elektrilise lööktrelli Teltech väärtusega 20 eurot, elektrilise trelli Teltech väärtusega 20 eurot, ketaslõikuri AEG väärtusega 40 eurot; elutoast mängukonsooli Sony PlayStation2 väärtusega 80 eurot, 2 Sony kõlarit väärtusega kokku 120 eurot, Viasati puldi väärtusega 10 eurot, 2 0,75-liitrist pudelit viina Viru Valge väärtusega kokku 20 eurot, 1 0,5-liitrise pudeli viina Viru Valge väärtusega 7 eurot, taskupudeli väärtusega 30 eurot, rummi 2 euro väärtuses; köögist seinakella väärtusega 15 eurot, 2 binoklit väärtusega kokku 40 eurot ja ukse lahtimurdmise teel saunast kahed põdrasarved väärtusega kokku 40 eurot ja ukse lahtimurdmise teel kivisarast katkise õhupüssi väärtusega 30 eurot, millega tekitas kannatanulexxxxxxxxxxxxxvaralist kahju kokku 829 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 9,45 euro väärtuses; - alaealisena, süstemaatiliselt, isikute grupis koos L.S-i, M.P-ga ja J.P- ga ajavahemikul 01.04.2013 kuni 06.04.2013 Jõgeva maakonnas Torma vallas Näduvere külas tungis sisse köögiakna eemaldamise teel xxxxxxxxxxxx kasutuses olevasse elumajja, kus võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mootorsae Echo väärtusega 399 eurot, akutrelli Makita väärtusega 185 eurot, elektritrelli AEG SBE570R väärtusega 224 eurot, käsiketassae Makita väärtusega 250 eurot, ketaslõikuri Power Craft väärtusega 60 eurot, taldlihvija Horse väärtusega 50 eurot, tikksae Power Super väärtusega 55 eurot, Fiskars kirve varrepikkusega 70 cm väärtusega 105 eurot, Fiskars oksakäärid väärtusega 42 eurot,

padrunvõtmete komplekti väärtusega 65 eurot, akordioni Weltmeister väärtusega 300 eurot, vaskpuhkpilli pasun väärtusega 250 eurot, vanaaegse laifilmfotoaparaadi väärtusega 55 eurot, kuldehteid (8 sõrmust, 3 kaelaketti, 1 ülekullatud lipsunõel, 2 kulonit, 5 paari kõrvarõngaid) koguväärtuses 2500 eurot, käsitööehteid 5 komplekti väärtusega kokku 50 eurot, karbi erinevate maade rahadega väärtusega kokku 100 eurot, rahakoti koos nõukogudeaegsete müntidega koguväärtusega 100 eurot, 20 Šveitsi franki müntides väärtusega 25 eurot ja mängupüstoli Beretta väärtusega 80 eurot, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 4895 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 150 euro väärtuses; - alaealisena, süstemaatiliselt, ajavahemikus 13.04.2013. a kell 23.00 kuni 14.04.2013. a kell 04.00 tungis grupis koos L.Z ja M.P- ga võtmega ukse avamise teel sisse xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja võttis ära edaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvad järgmised esemed: hõbedast Dior kõrvarõngad väärtusega 40 eurot, sulgedega kõrvarõngad väärtusega 13 eurot, musta värvi kivikestega rippuvad kõrvarõngad väärtusega 13 eurot, kingakujuline sõrmusehoidja väärtusega 5 eurot, rahakott väärtusega 15 eurot, milles olid rahalise väärtuseta märkmepaberid, plastkkaardite raamat väärtusega 4 eurot, milles olid rahalise väärtuseta Seppäla kliendikaart, rahalise väärtuseta Rademari kliendikaart, rahalise väärtuseta Rimi kliendikaart, rahalise väärtuseta Partnerkaart, SEB pangakaart taastamisväärtusega 2 eurot, rahalise väärtuseta internetipanga paroolikaart, rahalise väärtuseta kontonumbrikaart, plastikust siniste kivikestega kõrvarõngad ja kaelakee koguväärtusega 3 eurot, kollast värvi metallist rõngakujulised kõrvarõngad väärtusega 2 eurot, rõngakujulised valgete kivikestega kõrvarõngad väärtusega 3 eurot, ülekullatud sõrmus väärtusega 2 eurot, hõbedast sõrmus väärtusega 4 eurot, hõbedast sõrmus keskelt musta värvi joonega väärtusega 4 eurot, rahalise väärtuseta ehete karp kirjadega The Color Workshop, liblikatega kõrvarõngad väärtusega 3 eurot, plastikust mummukujulised kõrvarõngad väärtusega 3 eurot, seitse juukseklambrit koguväärtusega 1 euro, rahalise väärtuseta üks oranzi värvi kivi, rahalise väärtuseta plastikkarp, milles olid sees suured küünekaunistused väärtusega 2 eurot, rahalise väärtuseta kaks võtmehoidjat, rahalise väärtuseta katkine kuldsest imitatsioonist kett, rahalise väärtuseta lühike kuulikestega kett, rahalise väärtuseta valgest kristallist metalläärtega kivikene, rahalise väärtuseta katkine valgete kividega kett, lipsuga suurem kaelakee väärtusega 3 eurot, metallist mustriga kaelakett väärtusega 1 euro, rahalise väärtuseta kollasest metallist plastikosade ja kollaste pärlitega kaelakett, pikem metallist südamekujulise kinnitusega kett väärtusega 1 euro, kaks sinise kiviga nalli koguväärtusega 2 eurot, rahalise väärtuseta patarei plastikhoidik, iPhone valget värvi kõrvaklapid väärtusega 12 eurot, rahalise väärtuseta välgumihkel L&M, fotoaparaat Premier väärtusega 20 eurot, rahalise väärtuseta iPhone karp, kokku tekitatud varaline kahjus summas 155 eurot ning xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvad järgmised esemed: jope väärtusega 25 eurot, kindad väärtusega 20 eurot, rahalise väärtuseta rahakott, milles oli isikutunnistus xxxxxxxxxxxxxx nimele (taastamisväärtus 24 eurot), rahalise väärtuseta Rimi kaart, rahalise väärtuseta Partnerkaart, mobiiltelefon Samsung (IMEI 357683039802113) koos aku ja mälukaardiga koguväärtusega 55 eurot (Sim- kaardi taastamisväärtus 8 eurot), rahalise väärtuseta Sony Xperia mobiiltelefoni karp (karbil IMEI: 355757052104854), rahalise väärtuseta CocaCola kirjaga taskunuga koos 6 lisaga, varaline kahju kokku summas 132 eurot; - alaealisena, süstemaatiliselt,14.04.2013. a ajavahemikus kell 04.00 kuni kell 09.00 Tartus F.H 60/62 korteris t 16 võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxx kuuluva sularaha väärtusega 300 eurot. Seejärel võttis koos L.S-iga kaubikust Renault Trafic registreerimismärgiga 254 MHX ära ebase adusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxxuuluvad päikeseprillid väärtusega 20 eurot ja iPhone laadija 15 eurot, millega tekitas Erik Suurnale varalise kahju kokku 335 eurot; - süstemaatiliselt, 24.04.2013. a kella 11.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxx kuuluva sülearvuti DELL Inspiron N5040

koos laadijaga koguväärtusega 400 eurot, arvutikoti väärtusega 30 eurot ja hiire väärtusega 20 eurot, millega tekitas xxxxxxxxxxxx varalise kahju 450 eurot; - süstemaatiliselt, 28.04.2013. a kella 05.00 paiku xxxxxxxxxxxxxxxxxxx maja lähedal tänaval avalikult vägivalda kasutamata võttis ära ebaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxx pükste tagataskust rahakoti, milles oli sularaha 2 eurot, ID-kaart xxxxxxxxxxxnimele taastamisväärtusega 24,80 eurot, juhil uba xxxxxxxxxxxnimele taastamisväärtusega 6 eurot, SEB pangakaart xxxxxxxxxxxnimele, SEB panga deebetkaart xxxxxxxxxxxnimele (kahe pangakaardi taastamisväärtusega kokku 5 eurot), rahalise väärtuseta erinevad kliendikaardid xxxxxxxxxx nimele, millega tekita sxxxxxxxxxxxx varalise kahju kokku 37,80 eurot; - süstemaatiliselt, isikute grupis koos .E ja S.M iga ajavahemikul 28.04.2013.a kell 10:00 kuni 29.04.2013.a kell 09:00 Jõgeva maakonnas Saare vallas Jaama külas tungis sisse ukse lahtimurdmise teel xxxxxxxxxxxxx kuuluvassexxxxxxx talu elumajja, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kassettraadio väärtusega 30 eurot ja digiboksi väärtusega 80 eurot ning lõhkus ära veekeetja maksumusega 15 eurot, 5 viinapitsi väärtusega kokku 5 eurot, portselanist kannu väärtusega 15 eurot ja taldrikuid ja kausse kokku 20 euro väärtuses, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxxxx vargusega varalise kahju kokku 110 euro väärtuses. Lõhkumisega tekitatud kahju suurus on 105 eurot; - süstemaatiliselt,isikute grupis koos Z.E ja S.M-iga 29.04.2013.a kella 05:00 paiku Jõgeva maakonnas Saare vallas Tarakvere külas tungis sisse ukse lahtimurdmise teel xxxxxxxxxxxxxxkuuluva xxxxtalu kõrvalhoonetesse, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil laudaruumist 20-liitrise plekk-kanistri väärtusega 20 eurot koos 5 liitri bensiiniga väärtusega 7 eurot, 10 -liitrise plastikkanistri väärtusega 3 eurot koos 5 liitri diiselkütusega väärtusega 7 eurot, 20-liitrise plastikkanistri väärtusega 3 eurot ning puuvarrega kirve maksumusega 6 eurot; keldrist puuvarrega haamri väärtusega 6 eurot; saunast elektrilise soojapuhuri Bosch väärtusega 80 eurot, elektrilise taldlihvija Ryobi koos lihvimisketastega väärtusega kokku 90 eurot, kruvikeerajate komplekti väärtusega 16 eurot, koormarihma väärtusega 5 eurot, mõõdulindi väärtusega 15 eurot, arvuti kõlarid väärtusega 5 eurot, laminaadi paigaldamise komplekti väärtusega 10 eurot, kaks komplekti lintpinguteid väärtusega kokku 14 eurot, väikese sõrgkangi väärtusega 7 eurot, meisli väärtusega 5 eurot, LED-tulede adapteri väärtusega 5 eurot, 2 klambripüstolit koos klambritega väärtusega kokku 30 eurot, montaaživahu väärtusega 3,70 eurot, erinevaid värve väärtusega kokku 25 eurot, montaažipüstoli väärtusega 8 eurot, käsikruustangid väärtusega 15 eurot, metallist lehtri väärtusega 10 eurot, 1 paberinoa väärtusega 5 eurot, 2 vaibanuga väärtusega kokku 20 eurot, plekist prügikühvli väärtusega 5 eurot, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxe varalist kahju kokku 429 euro ja 70 sendi väärtuses. Lõhkumisega tekitatud kahju 80 eurot. F.H-le on esitatud süüdi stus KarS § 213 lg 1 järgi selles , et tema: -alaealisena, grupis koos L.S-iga varalise kasu saamise eesmärgil 09.03.2013. a kell 12.59 Tartus Narva mnt 112 juures asuvast Swedpanga sularahaautomaadist HAN00491 pangakaardiga xxxxxxxxxxxx pangakontolt võttis välja 80 eurot, sisestades PIN-koodi ebaseaduslikult sularahaautomaadi terminali. Seejärel grupis koos L.S-iga võttis varalise kasu saamise eesmärgil 09.03.2013. a kell 12.59 Tartus Narva mnt 112 juures asuvast Swedpanga sularahaautomaadist HAN00491 pangakaardiga xxxxxxxxxxxu pangakontolt välja 40 eurot, sisestades PIN-koodi ebaseaduslikult sularahaautomaadi terminali. Seejärel grupis koos L.S-iga võttis varalise kasu saamise eesmärgil 09.03.2013. a kell 13.00 Tartus Narva mnt 112 juures asuvast Swedpanga sularahaautomaadist HAN00491 pangakaardiga xxxxxxxxxxxx pangakontolt välja 25 eurot, sisestades PIN-koodi ebaseaduslikult sularahaautomaadi terminali. Kuriteoga põhjustas F.H kokku xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 145 eurot; - 15.06.2013.a kell 01:21 Tartu linnas Kalda tee 1 juures asuvast Swedbank AS sularahaautomaadist HAN00410 võttis varalise kasu saamise eesmärgil välja xxxxxxxxxx

arvelduskontoga nr 221031533927 seotud deebetkaardi ja sama kaardiga seotud PIN-koodi sisestamise teel 70 eurot, saades muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumisega varalist kasu ning tekitas kuriteoga kannatanule xxxxxxxxxxxx varalist kahju 70 euro väärtuses. F.H-le on esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2järgi selles, et tema: -alaealisena, isikuna, kes on toime pannud varguse, ööl vastu 14.04.2013. a grupis koos Endri Siimuga võttis omavoliliselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korterist sõiduauto süütevõtmed ning seejärel võttis omavoliliseks kasutamiseks omastamise eesmärgita xxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juurest OÜ -le Transtar Service kuuluva kaubiku Renault Trafic registreerimismärgiga 254 MHX väärtusega 24000 eurot, millega sõitis ringi Tartu linnas ja erinevates maakondades kuni sõitsid sõidukiga kraavi Ida -Virumaal Illuka vallas. Sõiduki rikkumisega tekitasid varalise kahju OÜ-le Transtar Service 3149,48 eurot. F.H-le on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1, 3järgi selles, et tema: alaealisena, vähemalt teist korda, isikute grupis koos L.S-i, M.P-ga ja J.P-ga 01.04.2013.a kella 04:30 paiku Jõgeva maakonnas Saare vallas Sirguvere külas tungis sisse valdaja tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxx kuuluva xxxxxxtalu elumajja ning lukustusaasa eest äratõmbamise teel sauna, millega tekitati kannatanule xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 100 euro väärtuses. KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 213 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus alates 29.04.2013.a kuni 30.04.2013.a, s.o 2 päeva, arvata karistusaja hulka, kandmata karistus on 1 aasta 9 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata mõistetud karistusest koheselt kandmiseks 6 kuud vangistust. Koheselt kandmisele kuuluva vangistuse kandmise algust arvestada alates tema kinnipidamisest, s.o 22.05.2014.a. KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel mõistetud vangistusest 1 aasta 3 kuud 28 päeva vangistust täitmisele mit te pöörata, kui F.H 2-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. VÕS § 1043 alusel välja kuriteoga kannatanutele tekitatud varalised kahjud järgnevalt: F.H-lt: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxxx 200 eurot, kanda a/a nr 221029095435 Swedbank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxe 55,18 eurot, kanda a/a nr 221024307351 Swedbank 3) kannatanu xxxxxxxxxxxxx 300 eurot, kanda a/a nr 10010185625018 SEB pank 4) kannatanu xxxxxxxxxxxx 50 eurot, kanda a/a nr 10010074629015 SEB pank 5) kannatanu xxxxxxxxxxxx 37,80 eurot, kanda a/a nr 10010439336011 SEB pank 6) kannatanu xxxxxxxxxxxx 70 eurot, kanda a/a nr 221031533927 Swedbank F.H-lt solidaarselt L.S-iga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx145 eurot, kanda a/a nr 221024307351 Swedbank 2) kannatanu OÜ-le TRANSTAR SERVICE 3149,48 eurot, kanda a/a nr 221021571863 Swedbank

3) kannatanu xxxxxxxxxxxxx 35 eurot, kanda a/a nr 10010185625018 SEB pank F.H -lt solidaarselt L.S-iga ja M.P-ga (M.P): 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxx 295 eurot, kanda a/a nr 10502012483006 SEB pank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1185 eurot, kanda a/a nr 221018723705 Swedbank 3) kannatanu Põltsamaa Ametikoolile 1378 eurot, kanda a/a nr 10220034796011 SEB pank F.H -lt solidaarselt L.S-iga, M.P -ga (M.P) ja J.P-ga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxe 588,45 eurot, kanda a/a nr 1102681119 Swedbank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxx 4716 eurot, kanda a/a nr 1103113495 Swedbank 3) kannatanuxxxxxxxxxxxxxxx 100 eurot, kanda xxxxxxxxx a/a nr 221010239983 Swedbank F.H -lt solidaarselt M.P-ga (M.P) ja L.Z-iga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx 122 eurot, kanda a/a nr 1001034956019 SEB pank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx 52 eurot, kanda Ivika Tellingu a/a nr 1001034956019 SEB pank F.H-lt solidaarselt Z.E-ga ja S.M-iga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxxle 105 eurot, kanda a/a nr 1106383772 Swedbank

süstemaatiliselt, isikute grupis koos F.H-ga , M.P-ga ja J.P-ga ajavahemikul 30.03.2013.a kell 15.00 kuni 04.04.2013.a kell 15:00 Jõgeva maakonnas Saare vallas Jaama külas tungis sisse ukse lahtimurdmise teelxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sahvrist mootorsae Jonsered 2055 Turbo väärtusega 100 eurot, käsiketassae Teltech väärtusega 30 eurot, tikksae Powe r Craft mudel 65303 väärtusega 25 eurot, tööstusvoolu 30-meetrise kaabli väärtusega 60 eurot, mikrolaineahju UPO väärtusega 20 eurot, mikrolaineahju Elram väärtusega 20 eurot, bensiinimootoriga võsatrimmeri Stihl väärtusega 100 eurot, elektrilise lööktrelli Teltech väärtusega 20 eurot, elektrilise trelli Teltech väärtusega 20 eurot, ketaslõikuri AEG väärtusega 40 eurot; elutoast mängukonsooli Sony PlayStation2 väärtusega 80 eurot, 2 Sony kõlarit väärtusega kokku 120 eurot, Viasati puldi väärtusega 10 eurot, 2 0,75-liitrist pudelit viina Viru Valge väärtusega kokku 20 eurot, 1 0,5-liitrise pudeli viina Viru Valge väärtusega 7 eurot, taskupudeli väärtusega 30 eurot, rummi 2 euro väärtuses; köögist seinakella väärtusega 15 eurot, 2 binoklit väärtusega kokku 40 eurot ja ukse lahtimurdmise teel saunast kahed põdrasarved väärtusega kokku 40 eurot ja ukse lahtimurdmise teel kivisarast katkise õhupüssi väärtusega 30 eurot, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxe varalist kahju kokku 829 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 9,45 euro väärtuses; temaatiliselt, isikute grupis koos

, M.P

F.H-ga -ga ja J.P-ga ajavahemikul 01.04.2013 kuni 06.04.2013 Jõgeva maakonnas Torma vallas Näduvere külas tungis sisse köögiakna eemaldamise teel xxxxxxxxxxxx kasutuses olevasse elumajja, kus võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mootorsae Echo väärtusega 399 eurot, akutrelli Makita väärtusega 185 eurot, elektritrelli AEG SBE570R väärtusega 224 eurot, käsiketassae Makita väärtusega 250 eurot, ketaslõikuri Power Craft väärtusega 60 eurot, taldlihvija Horse väärtusega 50 eurot, tikksae Power Super väärtusega 55 eurot, Fiskars kirve varrepikkusega 70 cm väärtusega 105 eurot, Fiskars oksakäärid väärtusega 42 eurot, padrunvõtmete komplekti väärtusega 65 eurot, akordioni Weltmeister väärtusega 300 eurot, vaskpuhkpilli pasun väärtusega 250 eurot, vanaaegse laifilmfotoaparaadi väärtusega 55 eurot, kuldehteid (8 sõrmust, 3 kaelaketti, 1 ülekuulatud lipsunõel, 2 kulonit, 5 paari kõrvarõngaid) koguväärtuses 2500 eurot, käsitööehteid 5 komplekti väärtusega kokku 50 eurot, karbi erinevate maade rahadega väärtusega kokku 100 eurot, rahakoti koos nõukogudeaegsete müntidega koguväärtusega 100 eurot, 20 Šveitsi franki müntides väärtusega 25 eurot ja mängupüstoli Beretta väärtusega 80 eurot, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 4895 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 150 euro väärtuses; - süstemaatiliselt, 14.04.2013. a ajavahemikus kell 04.00 kuni kell 09.00 koos F.H-ga Tartust F.H 60/62 maja juurest eelnevalt ärandatud kaubikust Renault Trafic registreerimismärgiga 254 MHX võttis ära ebase adusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxx kuuluvad päikeseprillid väärtusega 20 eurot ja iPhone laadija 15 eurot, millega tekitas xxxxxxxxxxxxx varalise kahju kokku 35 eurot. L.S-ile on esitatud süüdistus KarS § 213 lg 1 järgi selles, et tema: -isikute grupis koos F.H-ga varalise kasu saamise eesmärgil 09.03.2013. a kell 12.59 Tartus Narva mnt 112 juures asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00491 pangakaardiga xxxxxxxxxxx u pangakontolt võttis välja 80 eurot, sisestades PIN-koodi ebaseaduslikult sularahaautomaadi terminali. Seejärel grupis koos F.H -ga võttis varalise kasu saamise eesmärgil 09.03.2013. a kell 12.59 Tartus Narva mnt 112 juurs asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00491 pangakaardiga xxxxxxxxxxxxxpangakontolt välja 40 eurot, sisestades PIN-koodi ebaseaduslikult sularahaautomaadi terminali. Seejärel grupis koos F.H-ga võttis varalise kasu saamise eesmärgil 09.03.2013. a kell 13.00 Tartus Narva mnt 112 juures asuvast Swedbank sularahaautomaadist HAN00491 pangakaardiga xxxxxxxxxxxx pangakontolt välja 25 eurot, sisestades PIN-koodi ebaseaduslikult sularahaautomaadi terminali. Kuriteoga põhjustas L.S koos F.H-ga kokku

Raul Puusalule varalist kahju 145 eurot. L.S-ile on esitatud süüdistus KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et tema: isikuna, -kes on toime pannud varguse, ööl vastu 14.04.2013. a grupi s koos F.H-ga võttis omavoliliselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxorterist kaubiku süütevõtmed ning seejärel võttis omavoliliseks kasutamiseks omastamise eesmärgita xxxxxxxxxxxxxxxxxx maja juurest OÜ-le Transtar Service kuuluva kaubiku Renault Trafic registreerimismärgiga 254 MHX väärtusega 24000 eurot, millega sõitis ringi Tartu linnas ja erinevates maakondades kuni sõitsid sõidukiga kraavi Ida -Virumaal Illuka vallas. Sõiduki rikkumisega tekitasid varalise kahju OÜle Transtar Service 3149,48 eurot. L.S-ile on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi selles, et tema: vähemalt teist korda, isikute grupis koos F.H-ga, M.P-ga ja J.P-ga 01.04.2013 kella 04:30 paiku Jõgeva maakonnas Saare vallas Sirguvere külas tungis sisse valdaja tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxxxkuuluva xxxxxxtalu elumajja ning lukustusaasa eest äratõmbamise teel sauna, millega tekitati kannatanule xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 100 euro väärtuses. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 213 lg 1 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1, 2 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdi statavale kohtus karistuseks 5 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus alates 30.04.2013 kuni 02.05.2013, s.o 3 päeva, arvata karistusaja hulka, kandmata karistus on 1 aasta 7 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui L.S 2 aasta 6-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. VÕS § 1043 alusel välja mõista kuriteoga kannatanutele tekitatud varalised kahjud järgnevalt: L.S-ilt solidaarselt F.H-ga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxx 145 eurot, kanda a/a nr 221024307351 Swedbank 2) kannatanu OÜ-le TRANSTAR SERVICE 3149,48 eurot, kanda a/a nr 221021571863 Swedbank 3) kannatanu xxxxxxxxxxxle 35 eurot, kanda a/a nr 10010185625018 SEB pank L.S-ilt solidaarselt F.H-ga ja M.P-ga (M.P): 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxx 295 eurot, kanda a/a nr 10502012483006 SEB pank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe 1185 eurot, kanda a/a nr 221018723705 Swedbank 3) kannatanu Põltsamaa Ametikoolile 1378 eurot, kanda a/a nr 10220034796011 SEB pank L.S-ilt solidaarselt F.H-ga, M.P -ga (M.P) ja J.P-ga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxx588,45 eurot, kanda a/a nr 1102681119 Swedbank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxe 4716 eurot, kanda a/a nr 1103113495 Swedbank 3) kannatanu xxxxxxxxxxxxxe 100 eurot, kanda Anu Averi a/a nr 221010239983 Swedbank

KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada L.S-i katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanutele igakuuselt vähemalt 130 eurot.

- isikuna, kes on varem toime pannud varguse, isikute grupis koos L.S-i ja F.H-ga ajavahemikul 15.01.2013 kuni 21.04.2013 Jõgeva maakonnas Palamuse vallas Ehavere külas tungis sisse aknaklaasi eemaldamise teel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvasse xxxxxxxxx talu elumajja ja uste lahtimurdmise teel majapidamise kõrvalhoonetesse, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil võsatrimmeri Husqvarna koos tarvikutega väärtusega kokku 450 eurot, muruniiduki väärtusega 450 eurot, 3 metallist 30liirtist kanistrit väärtusega kokku 30 eurot, 3 naelatangi väärtusega kokku 15 eurot, metallist haamer väärtusega 5 eurot, 10 metallist mutrivõtit väärtusega kokku 30 eurot, autokosmeetikat väärtusega kokku 25 eurot ja väärtusetud sõiduki registreerimisnumbrid SI 961 F, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 1005 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 350 euro väärtuses; süstemaatiliselt, isikute grupis koos L.S-i ja F.H-ga ööl vastu 23.03.2013 Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas Väike -Kamari külas tungis sisse 1 korruse WC aknaklaasi eemaldamise teel Põltsamaa Ametikooli ruumidesse, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil ukse lahtimurdmise teel 1. korrusel asuvast füüsikaklassist sülearvuti DELL Vostro 1000 koos laadijaga väärtusega 650 eurot ning 3. korruse ajalooklaasist televiisori Samsung väärtusega 370 eurot ja dataprojektori DELL 1800 MP väärtusega 588 eurot koos laekinnitusega väärtusega 35 eurot, millega tekitas kannatanule Põltsamaa Ametikoolile varalist kahju kokku 1643 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 105 euro väärtuses; - süstemaatiliselt, isikute grupis koos L.S-i, F.H-ga ja J.P-ga ajavahemikul 30.03.2013 kell 15.00 kuni 04.04.2013 kell 15:00 Jõgeva maakonnas Saare vallas Jaama külas tungis sisse ukse lahtimurdmise teel xxxxxxxxxx kuuluvasse xxxx talu elumajja, kust võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sahvrist mootorsae Jonsered 2055 Turbo väärtusega 100 eurot, käsiketassae Teltech väärtusega 30 eurot, tikksae Power Craft mudel 65303 väärtusega 25 eurot, tööstusvoolu 30 -meetrise kaabli väärtusega 60 eurot, mikrolaineahju UPO väärtusega 20 eurot, mikrolaineahju Elram väärtusega 20 eurot, bensiinimootoriga võsatrimmeri Stihl väärtusega 100 eurot, elektrilise lööktrelli Teltech väärtusega 20 eurot, elektrilise trelli Teltech väärtusega 20 eurot, ketaslõikuri AEG väärtusega 40 eurot; elutoast mängukonsooli Sony PlayStation2 väärtusega 80 eurot, 2 Sony kõlarit väärtusega kokku 120 eurot, Viasati puldi väärtusega 10 eurot, 2 0,75-liitrist pudelit viina Viru Valge väärtusega kokku 20 eurot, 1 0,5 -liitrise pudeli viina Viru Valge väärtusega 7 eurot, taskupudeli väärtusega 30 eurot, rummi 2 euro väärtuses; köögist seinakella väärtusega 15 eurot, 2 binoklit väärtusega kokku 40 eurot ja ukse lahtimurdmise teel saunast kahed põdrasarved väärtusega kokku 40 eurot ja ukse lahtimurdmise teel kivisarast katkise õhupüssi väärtusega 30 eurot, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 829 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 9,45 euro väärtuses; temaatiliselt, isikute grupis koos L.S-iga , F.H-ga ja J.P-ga ajavahemikul 01.04.2013 kuni 06.04.2013 Jõgeva maakonnas Torma vallas Näduvere külas tungis sisse köögiakna eemaldamise teel xxxxxxxxxxxx kasutuses olevasse elumajja, kus võttis ära võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil mootorsae Echo väärtusega 399 eurot, akutrelli Makita väärtusega 185 eurot, elektritrelli AEG SBE570R väärtusega 224 eurot, käsiketassae Makita väärtusega 250 eurot, ketaslõikuri Power Craft väärtusega 60 eurot, taldlihvija Horse väärtusega 50 eurot, tikksae Power Super väärtusega 55 eurot, Fiskars kirve varrepikkusega 70 cm väärtusega 105 eurot, Fiskars oksakäärid väärtusega 42 eurot, padrunvõtmete komplekti väärtusega 65 eurot, akordioni Weltmeister väärtusega 300 eurot, vaskpuhkpilli pasun väärtusega 250 eurot, vanaaegse laifilmfotoaparaadi väärtusega 55 eurot, kuldehteid (8 sõrmust, 3 kaelaketti, 1 ülekuulatud lipsunõel, 2 kulonit, 5 paari kõrvarõngaid) koguväärtuses 2500 eurot, käsitööehteid 5 komplekti väärtusega kokku 50 eurot, karbi erinevate maade rahadega väärtusega kokku 100 eurot, rahakoti koos nõukogudeaegsete müntidega koguväärtusega 100 eurot, 20 Šveitsi franki müntides väärtusega 25 eurot ja

mängupüstoli Beretta väärtusega 80 eurot, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 4895 euro väärtuses. Lõhkumisega on tekitatud kahju 150 euro väärtuses; - süstemaatiliselt, ajavahemikus 13.04.2013. a kell 23.00 kuni 14.04.2013. a kell 04.00 tungis grupis koos L.Z ja F.H -ga võtmega ukse avamise teel sisse Tartus xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja võttis ära edaseadusliku omastamise eesmärgil xxxxxxxxxxxxxxx kuuluvad järgmised esemed: hõbedast Dior kõrvarõngad väärtusega 40 eurot, sulgedega kõrvarõngad väärtusega 13 eurot, musta värvi kivikestega rippuvad kõrvarõngad väärtusega 13 eurot, kingakujuline sõrmusehoidja väärtusega 5 eurot, rahakott väärtusega 15 eurot, milles olid rahalise väärtuseta märkmepaberid, plastkkaardite raamat väärtusega 4 eurot, milles olid rahalise väärtuseta Seppäla kliendikaart, rahalise väärtuseta Rademari kliendikaart, rahalise väärtuseta Rimi kliendikaart, rahalise väärtuseta Partnerkaart, SEB pangakaart taastamisväärtusega 2 eurot, rahalise väärtuseta internetipanga paroolikaart, rahalise väärtuseta kontonumbrikaart, plastikust siniste kivikestega kõrvarõngad ja kaelakee koguväärtusega 3 eurot, kollast värvi metallist rõngakujulised kõrvarõngad väärtusega 2 eurot, rõngakujulised valgete kivikestega kõrvarõngad väärtusega 3 eurot, ülekullatud sõrmus väärtusega 2 eurot, hõbedast sõrmus väärtusega 4 eurot, hõbedast sõrmus keskelt musta värvi joonega väärtusega 4 eurot, rahalise väärtuseta ehete karp kirjadega The Color Workshop, liblikatega kõrvarõngad väärtusega 3 eurot, plastikust mummukujulised kõrvarõngad väärtusega 3 eurot, seitse juukseklambrit koguväärtusega 1 euro, rahalise väärtuseta üks oranzi värvi kivi, rahalise väärtuseta plastikkarp, milles olid sees suured küünekaunistused väärtusega 2 eurot, rahalise väärtuseta kaks võtmehoidjat, rahalise väärtuseta katkine kuldsest imitatsioonist kett, rahalise väärtuseta lühike kuulikestega kett, rahalise väärtuseta valgest kristallist metalläärtega kivikene, rahalise väärtuseta katkine valgete kividega kett, lipsuga suurem kaelakee väärtusega 3 eurot, metallist mustriga kaelakett väärtusega 1 euro, rahalise väärtuseta kollasest metallist plastikosade ja kollaste pärlitega kaelakett, pikem metallist südame kujulise kinnitusega kett väärtusega 1 euro, kaks sinise kiviga nalli koguväärtusega 2 eurot, rahalise väärtuseta patarei plastikhoidik, iPhone valget värvi kõrvaklapid väärtusega 12 eurot, rahalise väärtuseta välgumihkel L&M, fotoaparaat Premier väärtusega 20 eurot, rahalise väärtuseta iPhone karp, kokku tekitatud varaline kahjus summas 155 eurot ning xxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvad järgmised esemed: jope väärtusega 25 eurot, kindad väärtusega 20 eurot, rahalise väärtuseta rahakott, milles oli isikutunnistusxxxxxxxxxxxxxxxnimele (taastamisväärtus 24 eurot), rahalise väärtuseta Rimi kaart, rahalise väärtuseta Partnerkaart, mobiiltelefon Samsung (IMEI 357683039802113) koos aku ja mälukaardiga koguväärtusega 55 eurot (Sim-kaardi taastamisväärtus 8 eurot), rahalise väärtuseta Sony Xperia mobiiltelefoni karp (karbil IMEI: 355757052104854), rahalise väärtuseta CocaCola kirjaga taskunuga koos 6 lisaga, varaline kahju kokku summas 132 eurot. M.P-le on esitatud süüdistusKarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi selles, et tema: vähemalt teist korda, isikute grupis koos L.S-i , F.H -ga j a J.P-ga 01.04.2013 kella 04:30 paiku Jõgeva maakonnas Saare vallas Sirguvere külas tungis sisse valdaja tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxx kuuluva xxxxxxtalu elumajja ning lukustusaasa eest äratõmbamise teel sauna, millega tekitati kannatanule xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 100 euro väärtuses. KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 aasta 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus alates 30.04.2013.a kuni 02.05.2013.a, s.o 3 päeva, arvata

karistusaja hulka, kandmata karistus on 1 aasta 6 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui M.P 2-aastasel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. VÕS § 1043 alusel välja mõista kuriteoga kannatanutele tekitatud varalised kahjud järgnevalt: M.P -lt solidaarselt L.S-iga ja F.H-ga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxx 295 eurot, kanda a/a nr 10502012483006 SEB pank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 1185 eurot, kanda a/a nr 221018723705 Swedbank 3) kannatanu Põltsamaa Ametikoolile 1378 eurot, kanda a/a nr 10220034796011 SEB pank M.P -lt solidaarselt L.S-iga, F.H-ga ja J.P-ga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxx588,45 eurot, kanda a/a nr 1102681119 Swedbank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxe 4716 eurot, kanda a/a nr 1103113495 Swedbank 3) kannatanu xxxxxxxxxxxxxe 100 eurot, kanda Anu Averi a/a nr 221010239983 Swedbank M.P -lt solidaarselt F.H -ga ja L.Z-iga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx 122 eurot, kanda a/a nr 1001034956019 SEB pank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx 52 eurot, kanda Ivika Tellingu a/a nr 1001034956019 SEB pank KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada M.P katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahjude katteks igakuiselt vähemalt 150 eurot.

väärtusega 250 eurot, vanaaegse laifilmfotoaparaadi väärtusega 55 eurot, kuldehteid (8 sõrmust, 3 kaelaketti, 1 ülekuulatud lipsunõel, 2 kulonit, 5 paari kõrvarõngaid) koguväärtuses 2500 eurot, käsitööehteid 5 komplekti väärtusega kokku 50 eurot, karbi erinevate maade rahadega väärtusega kokku 100 eurot, rahakoti koos nõukogudeaegsete müntidega koguväärtusega 100 eurot, 20 Šveitsi franki müntides väärtusega 25 eurot ja mängupüstoli Beretta väärtusega 80 eurot, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 4895 euro väärtuses. Lõhkumisega on te kitatud kahju 150 euro väärtuses. J.P-le on esitatud süüdistus KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi selles, et tema vähemalt teist korda, isikute grupis koos L.S-iga, M.P-ga ja F.H-ga 01.04.2013 kella 04:30 paiku Jõgeva maakonnas Saare vallas Sirguvere külas tungis sisse valdaja tahte vastaselt ukseluku lõhkumise teel xxxxxxxxxxxxxx kuuluva xxxxxxtalu elumajja ning lukustusaasa eest äratõmbamise teel sauna, millega tekitati kannatanule xxxxxxxxxxxxxx varalist kahju 100 euro väärtuses. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 266 lg 2 p 1, 3 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistusest täielikult täitmisele mitte pöörata, kui J.P 18-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. VÕS § 1043 alusel välja kuriteoga kannatanutele tekitatud varalised kahjud J.P-lt solidaarselt L.S-iga, M.P-ga (M.P) ja F.H -ga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxx 588,45 eurot, kanda a/a nr 1102681119 Swedbank 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxe 4716 eurot, kanda a/a nr 1103113495 Swedbank 3) kannatanu Hxxxxxxxxxxxxxx100 eurot, kanda xxxxxxxxxxa/a nr 221010239983 Swedbank KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada J.P katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanutele igakuuselt vähemalt 75,06 eurot.

taldlihvija Ryobi koos lihvimisketastega väärtusega kokku 90 eurot, kruvikeerajate komplekti väärtusega 16 eurot, koormarihma väärtusega 5 eurot, mõõdulindi väärtusega 15 eurot, arvuti kõlarid väärtusega 5 eurot, laminaadi paigaldamise komplekti väärtusega 10 eurot, kaks komplekti lintpinguteid väärtusega kokku 14 eurot, väikese sõrgkangi väärtusega 7 eurot, meisli väärtusega 5 eurot, LED-tulede adapteri väärtusega 5 eurot, 2 klambripüstolit koos klambritega väärtusega kokku 30 eurot, montaaživahu väärtusega 3,70 eurot, erinevaid värve väärtusega kokku 25 eurot, montaažipüstoli väärtusega 8 eurot, käsikruustangid väärtusega 15 eurot, metallist lehtri väärtusega 10 eurot, 1 paberinoa väärtusega 5 eurot, 2 vaibanuga väärtusega kokku 20 eurot, plekist prügikühvli väärtusega 5 eurot, millega tekitas kannatanule xxxxxxxxxxxxx varalist kahju kokku 429 euro ja 70 sendi väärtuses. Lõhkumisega tekitatud kahju 80 eurot. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8, järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatavale kohtus karistuseks rahalise karistusega 200 päevamäära, s.o 640 eurot. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistus alates 29.04.2013.a kuni 30.04.2013, s.o 2 päeva, arvata karistusaja hulka, kandmata karistus 194 päevamäära, s.o 620,80 eurot. KarS § 66 lg 1 alusel määrata rahaline karistus tasumisele ositi, s.o kahe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuuselt vähemalt 310,40 eurot. VÕS § 1043 alusel välja mõista S.M ilt kuriteoga kannatanule tekitatud varaline kahju solidaarselt F.H-ga ja Z.E-ga: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxx 105 eurot, kanda a/a nr 1106383772 Swedbank.

155 eurot ning xxxxxxxxxxxxxxxxx kuuluvad järgmised esemed: jope väärtusega 25 eurot, kindad väärtusega 20 eurot, rahalise väärtuseta rahakott, milles oli isikutunnistus xxxxxxxxxxxxxxxxnimele (taastamisväärtus 24 eurot), rahalise väärtuseta Rimi kaart, rahalise väärtuseta Partnerkaart, mobiiltelefon Samsung (IMEI 357683039802113) koos aku ja mälukaardiga koguväärtusega 55 eurot (Sim -kaardi taastamisväärtus 8 eurot), rahalise väärtuseta Sony Xperia mobiiltelefoni karp (karbil IMEI: 355757052104854), rahalise väärtuseta CocaCola kirjaga taskunuga koos 6 lisaga, varaline kahju kokku summas 132 eurot. KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi toimepandud kuriteo eest taotleb prokurör süüdistatav L.Z-ile kohtus karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui L.Z 1 aasta 10-kuulisel katseajal ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle KarS § 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. VÕS § 1043 alusel välja mõista lt L. Z solidaarselt M.P -ga ja Mihkel Kaleviga kuriteoga tekitatud kahju katteks: 1) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx 122 eurot; 2) kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx 52 eurot, kanda Ivika Tellingu a/a nr 1001034956019 SEB pank. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada L.Z katseajal hüvitama kuriteoga tekitatud kahju katteks kannatanu xxxxxxxxxxxxxxxx 40,66 eurot ja xxxxxxxxxxxxxxxe 17,33 eurot hiljemalt 30. augustiks 2014. a.

II Kohtu seisukoht Kohtuistungil kinnitas süüdistatav F.H, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav L.S, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav M.P, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.P, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav Z.E, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav S.M , et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav L.Z, et talle on kokkulepe arusaadav, see vastab tema tahtele ja ta jääb selle juurde. Kaitsjad ja p rokurör jäid sõlmitud kokkulepe te juurde ja palusid kohtul võtta kokkulepped aluseks kohtuotsuse tegemisel. L.Z-iga sõlmitud kokkuleppe osas palusid kaitsja, prokurör ja L. Z teha kokkuleppesse paranduse ja määrata, et L. Z-ilt uleb hüvitada kannatanutele (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxg) tekitatud kahju hiljemalt 31. detsembriks 2014. a. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, on seisukohal, et süüdistatavad on kokkulepe test aru saanud ja kokkulepe te sõlmimine vastab nende tõelisele ja vabale tahtele. Kriminaalasja menetlemisel on järgitud

kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista F.H süüdi KarS § 199 lg 2 p 5, 7, 8, 9; § 213 lg 1; § 215 lg 2 p 1, 2; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, L.S-i süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 213 lg 1; § 215 lg 2 p 1, 2; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, M.P-ga süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8, 9; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, J.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8; § 266 lg 2 p 1, 3 järgi, .E süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi, S.M i süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja L.Z süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ning mõista neile karistused vastavalt sõlmitud kokkulepe tele. S.M ile ja .E le tuleb mõista rahalised karistused, mille päevamäära suuruse arvestamisel tuleb lähtuda KarS § 44 lg- st 2 ja 3 ning teatisest kahtlustatava keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme kohta. Nimetatud teatistelt nähtub, et .E ja S.M-i keskmiseks päevasissetulekuks on 0 eurot (II kd, tl 126). Sellest lähtuvalt tuleb rahalise karistuse suuruse arvestamisel aluseks võtta KarS § 44 lg -s 2 sätestatud miinimumpäevamäär, s.o 3,20 eurot. Seega on 200 päevamäära rahaliseks suuruseks on 640 eurot , millest tuleb vastavalt KarS §-le 68 maha arvestada kahtlustatavana kinnipidamise aeg. III Tsiviilhagid Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxx a , kes on F.H poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 200 eurot (III kd, tl 61). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxkes on F.H poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxon esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 50 eurot (III kd, tl 45). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxx kes on F.H poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 37,80 eurot (III kd, tl 182). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxx , kes on F.H poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 70 eurot (II kd, tl 182). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxx kes on F.H ja L.S-i poolt toime pandud kuritegude tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 200,18 eurot (III kd, tl 83). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxx kes on F.H ja L.S-i poolt toime pandud kuritegude tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 335 eurot (III kd, tl 103). Kriminaalasjas on kannatanuks

OÜ TRANSTAR SERVICE

, kes on F.H ja Endri L.S-i poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. OÜ TRANSTAR SERVICE esindaja xxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 3149,48 (III kd, tl 101). Kriminaalasjas on xxxxxxxxxxx kannatanuks kes on F.H , L.S-i ja Tom Mõõga poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxon esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 295 eurot (I kd, tl 95). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxxxxxxx, kes on F.H , L.S-i ja M.P -ga poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1185 eurot (I kd, tl 115).

Kriminaalasjas Põltsamaa on kannatanuks Ametikool , kes on F.H, L.S-i ja M.P -ga poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. Põltsamaa Ametikool on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 1378 eurot (I kd, tl 172). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxx kes on F.H, L.S-i, M.P-ga ja J.P poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxon esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 588,45 eurot (I kd, tl 33). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxx, kes on F.H, L.S-i, M.P-ga ja J.P poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4716 eurot (I kd, tl 225). Kriminaalasjas on kannatanuks, xxxxxxxxxxxx kes on F.H , L.S-i , Tom Mõõga ja J.P poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 eurot (I kd, tl 194). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxx, kes on F.H, M.P-ga ja L. Z poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxg on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 122 eurot (III kd, tl 149). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxxx, kes on F.H, M.P -ga ja L.Z poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 52 eurot (III kd, tl 156). Kriminaalasjas on kannatanuks xxxxxxxxxxxr, kes on F.H, Z.E ja S.M-i poolt toime pandud kuriteo tõttu saanud varalist kahju. xxxxxxxxxxxx on esitanud tsiviilhagi tekitatud kahju hüvitamiseks summas 105 eurot (II kd, tl 104). Kohus leiab, et esitatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele TsMS § 440 lg 1 ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5, § 128 lg 2, 3 ja § 132 lg 1, 3 alusel. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane muuhulgas ka juhul, kui tegemist on seadusest tulenevat koh ustust rikkuva käitumisega. VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemis eks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 1 järgi asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Süüdistatavad F.H, L.S, M.P, J.P , .E , S.M ja L.Z, on kohtuistungil võtnud õigeks kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid ja on nõustunud hüvitama kuritegudega tekitatud kahjud kannatanutele. Sellest tulenevalt peab kohus põhjendatuks tsiviilhagid rahuldada. F.H tuleb hüvitada kuriteoga tekitatud kahju xxxxxxxxxxxxxx (200 eurot), xxxxxxxxxxxule (55 eurot), xxxxxxxxxxxle (300 eurot), xxxxxxxxxxxxx(50 eurot), xxxxxxxxxxxxx(37,80 eurot) ja xxxxxxxxxxxe (70 eurot). Tulenevalt VÕS § 137 lg 1 tuleb F.H -lt ja L.S-ilt solidaarselt välja mõista xxxxxxxxxxxxle (145 eurot) , OÜ-le TRANSTAR SERVICE (3149,48 xxxxxxxxxxxxe (35 eurot) tekitatud kahju.

eurot)

ja

VÕS § 137 lg 1 alusel tuleb F.H-lt , L.S-ilt ja M.P -lt välja mõista solidaarselt xxxxxxxxxxxxx (295 eurot), xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe (1185 eurot), Põltsamaa Ametikoolile (1378 eurot) kuritegudega tekitatud kahju. Samuti tuleb VÕS § 137 lg 1 alusel F.H- lt , L.S-ilt , M.P -lt ja J.P-lt solidaarselt välja mõista xxxxxxxxxxx (588,45 eurot), xxxxxxxxxxxxxx (4716 eurot) ja xxxxxxxxxxxxxx (100 eurot) kuritegudega tekitatud kahju. VÕS § 137 lg 1 alusel tuleb F.H -lt, M.P-lt ja L.Z-ilt solidaarselt välja mõista xxxxxxxxxxxxxxle (122 eurot), xxxxxxxxxxxxxxxx (52 eurot) kuritegudega tekitatud kahju. VÕS § 137 lg 1 alusel tuleb F.H-lt, Z.E-lt ja S.M-ilt solidaarselt välja mõista xxxxxxxxxxxxxxx (105 eurot) kuriteoga tekitatud kahju. IV Kriminaalmenetluse kulud Käesolevas kriminaalasjas on F.H menetluskuludeks KrMS § 175 lusel lg 1 p 4 a määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 268,32 eurot (III kd, tl 6-8), 21,60 eurot (III kd, tl 192), 43,20 eurot (III kd, tl 197), 64,80 eurot (III kd, tl 205) ja 98,16 eurot (IV kd, tl 125-127), s.o kokku 496,08 eurot, ning kohtumenetluses makstud tasu 229,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 725,52 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 1258,02 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist võimalikult suures ulatuses. Prokurör ei vaielnud taotlusele vastu ja leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud, kuna F.H menetluskulud on suured. Eelkõige on prokuröri arvates põhjendatud vähendada menetluskulusid ulatuses, mis hõlmab kaitsjate tasu ja kulu, mis omakorda on tingitud sellest, et kaitsjatel tuli riigi õigusabi osutamise kohta jõuda. Kohus leiab, et F.H-lt väljamõistetavate menetluskulude vähendamine on õigustatud. Siinjuures arvestab kohus, et F.H on kuritegusid toime pannud alaealisena ja seeläbi

on kaitsja osavõtt kogu menetlusest olnud kohustuslik. F.H asub vabanemise korral (karistuse osalise ärakandmise korral) elama koos oma vanaema ja 24-aastase vennaga. F.H ei ole kunagi tööd teinud, tal puuduvad töökogemused ja vajalikud oskused. Vabaduses aitab teda vend, kuid ta asub tööd otsima. Kohus on seisukohal, et KrMS § 180 lg 3 valguses on oluline arvestada F.H resotsialiseerumisväljavaateid ja selle tõttu ei ole põhjendatud F.H-lt menetluskulude tervikuna väljamõistmine. Kuigi F.H on noor inimene, kes on küll toime pannud väga paljusid kuritegusid, on põhjendatud F.H-le anda võimalus vabaduses menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks ja seda ulatuses, mis võimaldaks tal töö leidmise korral tasuda ka käesoleva otsusega suures ulatuses väljamõistetud tsiviilhagisid tasuda. Kohtu hinnangul on põhjendatud F.H-lt välja mõista menetluskulude katteks 600 eurot. Sellises ulatuses menetluskulude väljamõistmine teenib ka F.H resotsialiseerumisväljavaateid. Kohtu arvates tuleb F.H-le anda võimalus menetluskulude vabatahtlikuks tasumiseks, kuna käesoleval juhul on ilmselge, et F.H puudub igasugune võimalus väljamõistetud menetluskulude tasumiseks ühe korraga. Seega määrab kohus menetluskulude tasumise 1 aasta jooksul. Igakuise osamakse suuruseks on 50 eurot. Käesolevas kriminaalasjas on L.S-i menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 169,44 eurot (IV kd, tl 136-138) ning kohtumenetluses makstud tasu 181,44 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 350,88 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 883,38 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud s üüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. L.S-i kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist. Kaitsja esitas taotluse määrata vähendatud menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlusele vastu ja leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ulatuses, mis hõlmab kaitsjate tasu ja kulu, mis omakorda on tingitud sellest, et kaitsjatel tuli riigi õigusabi osutamise kohta jõuda. L.S töötab juhutöödel. Ta elab koos oma vanemate ja väikese 2 -aastase õega. Endri L.S-i igakuiseks saadavaks töötasuks on ligikaudu 400-500 eurot kuus. Rahaliselt majandab L.S iseseisvalt. Kohus on seisukohal, et kaitsja taotlus menetluskulude vähendamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav L.S-ile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Rainer Objartel, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Objartel ja Partnerid kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Riia 4, Tartu. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale

teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Tartu-Jõgeva -Tartu) ja tasu sõidule ( Tartu-Jõgeva-Tartu) kulunud aja eest kogusummas 158,88 eurot. Seega tuleb L.S-ilt välja mõista kaitsjatasu katteks 192 eurot. Vähendatud summas menetluskulud on kokku 724,50 eurot. Kohus, võttes arvesse L.S-ilt väljamõistetavate tsiviilhagide kogusummat ja tema igakuiseid sissetulekuid, leiab, et L.S-ilt väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuiseks makseks on 60,38 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Kohtu hinnangul võimaldab osade kaupa tasumine L.S täita kohustusi määratud tähtaja jooksul ilma tema majanduslikku seisundit liialt kahjustamata. Käesolevas kriminaalasjas on M.P-ga menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 152,16 eurot (IV kd, tl 147-149) ning kohtumenetluses makstud tasu 100,08 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 252,24 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 784,74 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. M.P -ga kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist. Kaitsja esitas taotluse määrata vähendatud menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlusele vastu ja leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ulatuses, mis hõlmab kaitsjate tasu ja kulu, mis omakorda on tingitud sellest, et kaitsjatel tuli riigi õigusabi osutamise kohta jõuda. M.P töötab OÜ s- Taft. Tema püsivaks sissetulekuks on 900 kuni 1000 eurot kuus. Tom M.P elab koos elukaaslasega, kes ei tööta. Lisaks elab nendega 3,5 aastane laps. M.P-ga sõnul on ta suuteline igakuiselt menetluskulude katteks tasuma 50 eurot. Kohus leiab, et menetluskulude vähendamise taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav M.P -le on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks van deadvokaat Matti Reinsalu, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Keskväljak 10, Paide. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Paide-Jõgeva -Paide) ja tasu sõidule (Paide- Jõgeva-Paide) kulunud aja eest kogusumm as 120,24 eurot. Seega tuleb M.P-lt välja mõista kaitsjatasu katteks 132 eurot. Vähendatud summas menetluskulud on kokku 664,50 eurot. Kohus, võttes arvesse M.P-lt väljamõistetavate tsiviilhagide kogusummat, tema igakuiseid sissetulekuid ja ülalpidamiskohustust alaealise lapse , leiab, ees et M.P-lt väljamõistetavad

menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuiseks makseks on 55,38 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Kohus leiab, et nimetatud summas menetluskulude tasumine võimaldab M.P täita kohustusi vabatahtlikult ja ilma oma majanduslikku seisundit liialt kahjustamata. Käesolevas kriminaalasjas on J.P menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 151,20 eurot (IV kd, tl 156-158) ning kohtumenetluses makstud tasu 24 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu175,20 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 707,70 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. J.P kaitsja taotles kohtult menetluskulude vähendamist. Kaitsja esitas taotluse määr ata vähendatud menetluskulude tasumine ositi 1 aasta jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlusele vastu ja leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ulatuses, mis hõlmab kaitsjate tasu ja kulu, mis omakorda on tingitud sellest, et kaitsjatel tuli riigi õigusabi osutamise kohta jõuda. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav J.P on riigi õigusabi korras määratudvandeadvokaat kaitsjaks Lembit Nirgi , kes osutab õigusteenust Rakvere Advo kaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Lai 11, Rakvere. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Rakvere-Jõgeva -Rakvere) ja tasu sõidule ( Rakvere-JõgevaRakvere) kulunud aja eest kogusummas 43,20 eurot. Vähendatud summas menetluskulud on kokku 664,50 eurot. Kohus, võttes arvesse J.P-lt väljamõistetavate tsiviilhagide kogusummat, tema igakuiseid sissetulekuid (koosnevad tehtavatest juhutöödest) ja J.P hinnanguid peatsele töösaamisele (04.11 või 05.11.2014 läheb proovitööle), leiab, et J.P-lt väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuiseks makseks on 55,38 eurot kuni kogusumma tasumiseni. J.P sõnul on temale jõukohane tasuda menetluskulusid igas kuus 60 eurot. Seega on väljamõistetavate menetluskulude osade kaupa tasumine J.P majanduslikku seisundit arvestav ja võimaldab J.P täita kohustused riigi ees vabatahtlikult. Käesolevas kriminaalasjas on Z.E menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 152,16 eurot (IV kd, tl 164-166) ning kohtumenetluses makstud tasu 100,08 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu 252,24 eurot.

Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 784,74 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. Kaitsja taotles menetluskulude tasumise võimaldamist 1 aasta jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlusele vastu ja leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ulatuses, mis hõlmab kaitsjate tasu ja kulu, mis omakorda on tingitud sellest, et kaitsjatel tuli riigi õigusabi osutamise kohta j õuda. Kohus leiab, et prokuröri seisukoht menetluskulude vähendamises on põhjendatud ja Z.E-lt väljamõistetavate menetluskulude vähendamine on õigustatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav .E le on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vande advokaat Matti Reinsalu, kes osutab õigusteenust Advokaadibüroo Matti Reinsalu kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Keskväljak 10, Paide. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Paide-Jõgeva -Paide) ja tasu sõidule (Paide- Jõgeva- Paide) kulunud aja eest kogusummas 120,24 eurot. Seega tuleb Z.E-lt välja mõista kaitsjatasu katteks 132 eurot. Vähendatud summas menetluskulud on kokku 664,50 eurot. Kohus, võttes arvesse .E lt väljamõistetavate tsiviilhagide kogusummat (Z.E osa on tal tasutud), tema igakuiseid sissetulekuid ja korraga tasutava rahalise karistuse suurust (mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul), leiab, et .E lt väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuiseks makseks on 55,38 eurot kuni kogusumma tasumiseni. .E sõnul on ta suuteline ühes kuus tasuma ligikaudu 50 eurot menetluskulude katteks. Seega arvestavad väljamõistetavad menetluskulud .E majanduslikku seisundit ja võimaldavad tal menetluskulud tasuda vabatahtlikult. Käesolevas kriminaalasjas on S.M-i menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 115,20 eurot (III kd, tl 172-174) ning kohtumenetluses makstud tasu 43,20 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu158,40 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 690,90 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg -le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. S.M-i kaitsja taotles võimaldamist menetluskulude tasumist ositi 1 aasta jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlusele vastu ja leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ulatuses, mis hõlmab kaitsjate tasu ja kulu, mis on tingitud sellest, et kaitsjatel tuli riigi õigusabi osutamise kohta jõuda. Kohus leiab, et prokuröri seisukoht menetluskulude vähendamises on põhjendatud ja S.M ilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamine on õigustatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav S.M ile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Rakvere Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Lai 11, Rakvere. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Rakvere-Jõgeva -Rakvere) ja tasu sõidule (Rakvere -Jõgeva Rakvere) kulunud aja eest kogusummas 70,40 eurot. Vähendatud summas menetluskulud on kokku 620,50 eurot. Kohus, võttes arvesse S.M ilt väljamõistetavate tsiviilhagide kogusummat (millest temale langeva osa on S.M väidetavalt tasunud) , tema igakuiseid sissetulekuid (koosnevad töötasust 300 eur ot ja lisasissetulekust 200 eurot) ja rahalise karistuse suurusest, leiab, et S.M-ilt väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuiseks makseks on 51,71 eurot kuni kogusumma tasumiseni. S.M-i selgitusi arvestades on talle menetluskulude osade kaupa tasumine jõukohane ja ei põhjusta seega suuri majanduslikke raskusi. Käesolevas kriminaalasjas on L.Z menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 150,30 eurot (IV kd, tl 181-183) ning kohtumenetluses makstud tasu 43,20 eurot. Kokku on riigi õigusabi tasu ja kulu193,50 eurot. Samuti on menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäär, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Seega on menetluskulud kokku 726 eurot. L.Z kaitsja taotles menetluskulude vähendamist ja nende tasumise võimaldamist ositi 1 aasta jooksul. Prokurör ei vaielnud taotlusele vastu ja leidis, et menetluskulude vähendamine on põhjendatud ulatuses, mis hõlmab kaitsjate tasu ja kulu, mis omakorda on tingitud sellest, et kaitsjatel tuli riigi õigusabi osutamise kohta jõuda. Kohus leiab, et prokuröri seisukoht menetluskulude vähendamises on põhjendatud ja L. Z-ilt väljamõistetavate menetluskulude vähendamine on õigustatud. Käesolevas kriminaalmenetluses on kaitsja osavõtt KrMS § 45 lg 3 kohaselt kohustuslik. Süüdistatav L.Z-ile on riigi õigusabi korras määratud kaitsjaks vandeadvokaat Lembit Nirgi, kes osutab õigusteenust Rakvere Advokaadibüroo kaudu. Nimetatud advokaadibüroo asukohaks on Lai 11, Rakvere. Kuna riigi õigusabi korras määratud kaitsja

büroo asukoht on mujal, tekkis kaitsjal tasu saamise ja kulude hüvitamise õigus sõidule kulunud aja ja sõidukulude osas. Asjaolu, et riigi õigusabi korras määratud kaitsjal sellesisulised kulutused ja tasu saamise õigus tekkis, on tingitud riigi õigusabi tagamise süsteemist. Põhjendatud ei ole aga süüdistatavate erinev kohtlemine olukorras, kus riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on samas linnas, kus toimub kriminaalasja menetlemine ja arutamine, ning kui riigi õigusabi teenust osutav kaitsja on kohustatud sõitma vajaliku riigi õigusabi teenuse osutamiseks kohale teisest linnast. Seega tuleb süüdistatavate võrdse kohtlemise põhimõtte järgi jätta riigi kanda kaitsjatele hüvitatud sõidukulud (Rakvere-Jõgeva-Rakvere) ja tasu sõidule (Rakvere- Jõgeva-Rakvere) kulunud aja eest kogusummas 69,50 eurot. Vähendatud summas menetluskulud on kokku 656,50 eurot. Kohus, võttes arvesse L.Z-ilt väljamõistetavate tsiviilhagide kogusummat, tema igakuiseid sissetulekuid (koosnevad töötasust, milles tehakse kinnipidamisi, kättesaadav tasu minimaalne), leiab, et L.Z-ilt väljamõistetavad menetluskulud tuleb määrata tasumisele osade kaupa 1 aasta jooksul. Igakuiseks makseks on 54,71 eurot kuni kogusumma tasumiseni. Nimetatud suuruses menetluskulude tasumine ei põhjusta L. Z-ile suuri majanduslikke raskusi ja arvestavad tema paremaid resotsialiseerumisväljavaateid. V Asitõendid Kriminaalasjas on asitõenditeks sõiduki registreerimismärk nr SI 961F (2 tükki) (I kd, tl 116, 119), sõrgkang 60 ( cm) (I kd, tl 202,204,206), 3 karpi DNA proovidega ja CD plaat fotografeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidega (Renault Tarfic) (I kd, tl 142), tühi klaasist alkoholipudel Carribean Rum ja metallist purk Lapin Kulta (I kd, tl 12), CD plaat t urvakaamera salvestusega Küüni 7 Fasters söögikohas(III kd, tl 49-50), DVD plaat, millel on salvestatud asitõendi vaatluse käigus mälupulgal Lexar olevad failid (III kd, tl 66-68), pakendatud kohvitops ja lõhutud Illusiooni klubikaart (III kd, tl 111), valge müts (III kd, tl 124), 1 paber jalatsijälje fragmendiga (III kd, tl 124), tõmmiskiled peopesa jälje (2 tõmmist) ja sõrmejälgede fragmentidega (3 tõmmist) (xxxxxxxxxxxxxx (III kd, tl 159), kannatanute xxxxxxxxxxxxgult jaxxxxxxxxxxxxxxx t võetud võrdlusjälgede kaardid (kriminaalasja juures olev asitõendite karp), jalatsijälje fragment tõmmisel (xxxxxxxxxxxxx) (kriminaalasja juures olev asitõendite karp), CD plaat, millel on fotografeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmente ( xxxxxxxxxxxxx (kriminaalasja juures olev asitõendite karp), sündmuskohajälgede kaardid ( xxxxxxxxxxxxx) (kriminaalasja juures olev asitõendite karp), 3 karpi DNA proovidega (Põltsamaa Ametikool) (I kd, tl 142),2 karpi DNA proovidega (xxxx talu) (I kd, tl 10), politsei kirjadega kombinesoon (I kd, tl 65), CD plaat alkoholipudelilt leitud fotografeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidega (I kd, tl 11), CD plaat kahtlustatavate välimusfotodega (II kd, tl 105). KrMS § 124 lg 1 sätestab, et asitõend on kuriteo objektiks olnud asi, kuriteo toimepanemise vahend, kuriteojäljega asi, kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis või kuriteosündmusega seotud muu asendamatu objekt, mis on kasutatav tõendamiseseme asjaolude selgitamisel. KrMS § 126 lg 3 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendi suhtes ette järgmised meetmed: 1) kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses; 2) muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale;

3) kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse; 4) väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber; 5) kuriteo matkimiseks kasutatud objekt tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale; 6) kuriteoga saadud vara, mille tagastamist seaduslik valdaja ei taotle, antakse riigi omandisse või võõrandatakse tsiviilhagi katteks. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada registreerimismärk nr SI 961F (2 tükki) , sõrgkang (60 cm) , 3 karpi DNA proovidega ja CD plaat fotografeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidega (Renault Tarfic), tühi klaasist alkoholipudel Carribean Rum ja metallist purk Lapin Kulta, CD plaat turvakaamera salvestusega Küüni 7 Fasters söögikohas , DVD plaat, millel on salvestatud asitõendi vaatluse käigus mälupulgal Lexar olevad failid, kohvitops ja lõhutud Illusiooni klubikaart, v alge müts, 1 paber jalatsijälje fragmendiga, tõmmiskiled peopesa jälje (2 tõmmist) ja sõrmejälgede fragmentidega (3 tõmm ist) (Aardla xxxx31), kannatanute xxxxxxxxxxxxxxxx ja xxxxxxxxxxxxxult võetud võrdlusjälgede kaardid, jalatsijälje fragment tõmmisel (xxxxxxxxxxxxx), CD plaat, millel on fotografeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmente (xxxxxxxxxxxxxx, sündmuskoha jälgede kaardid (xxxxxxxxxxxxxx, 3 karpi DNA proovidega (Põltsamaa Ametikool), 2 karpi DNA proovidega (xxxx talu), politsei kirjadega kombinesoon. Kohus on seisukohal, et KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja juurde kriminaalasjas asitõenditeks olev ad CD plaat alkoholipudelilt leitud fotografeeritud naha papillaarkurrustiku jäljefragmentidega , CD plaat kahtlustatavate välimusfotodega.

Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.