Liiklussüüteod

Määrata KrMS § 180 lg 3 alusel, et E.M on õigus menetluskulud summas 553 (viissada viiskümmend kolm) eurot 87 senti tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel 4100065035. Kohtulahendi alusel riigituludesse välja mõistetud rahaliste kohustuste tasumisel tuleb märkida maksekorraldusele kohtulahendi number ning nõude liik, mida tasutakse. Kui makse teostatakse kolmanda isiku poolt, siis tuleb märkida maksekorraldusele veel isiku ees- ja perekonnanimi, kelle eest makse teostatakse. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse juhul, kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega vastavalt KrMS § 339 lg-le 1. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Kokkuleppe sisu E.M-ile on käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus selle, et tema 17.09.2013. a kella 20.20 paiku juhtis Tartumaal Tartu vallas Toolamaa külas mootorsõidukit Honda Civic reg. nrga XXX, olles alkoholijoobes. SA TÜK Psühhiaatriakliinikus leiti verest etanooli 3,87+/-0,07 mg/g, K=2, mis vastab Liiklusseaduse § 69 lg 4 p 1 nimetatud tingimustele. Mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani E.M toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole ja tsiviilhagi esitatud ei ole. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud süüdistuse sisu, kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras.

KarS §-s 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada E.M-ile mõistetud karistust Tartu Maakohtu 04.10.2011. a otsusega mõistetud karistuse 3 kuu vangistuse ärakandmata osa 2 kuu 28 päeva võrra, mõistes lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 8 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 73 lg 4 ja 69 alusel asendada E.M-ile mõistetud 8 kuu 28 päeva pikkune vangistus 536 tunni üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 3 alusel tuleb ära teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel määrata, et isik on kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta E.M-ilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11 kuuks. KarS § 83 lg 1 lg 2 alusel konfiskeerida kuriteo toimepanemise vahend sõiduauto Honda Civic registreerimismärgiga XXX, mis on konfiskeerimise vältimiseks võõrandatud 27.09.2013. a kolmandale isikule Aleksandr Laurile. Tartu Maakohtu 07.10.2013. a määrusega on sõiduauto Honda Civic arestitud konfiskeerimise tagamiseks. Sõiduauto asub E.M-i elukohas aadressil XXX. Kolmas isik Aleksandr Laur on andnud nõusoleku mootorsõiduki konfiskeerimiseks. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et E.M on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse E.M süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Aleksandr Laur on menetlusse kaasatud kolmanda isikuna ja on andnud nõusoleku sõiduauto Honda Civic registreerimismärgiga XXX (VIN kood XXX, konfiskeerimiseks. Kohus on seisukohal, et nimetatud sõiduauto tuleb konfiskeerida kui kuriteo toimepanemise vahend KarS § 83 lg 3 p 3 alusel, kuna Aleksandr Laur oli teadlik, etsõiduauto Honda Civic võõrandatakse talle konfiskeerimise vältimiseks. E.M on andnud allkirja selle kohta, et kohustub sõiduautot Honda Civic registreerimismärgiga XXX, hoidma oma elukohas ning andma selle konfiskeerimise puhul üle sõiduki asukoha järgsele maavalitsusele. III Kohtu seisukoht menetluskulude osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulud kohtumenetluses 216 eurot ja määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 192 eurot, joobeseisundi tuvastamise kulu 14 eurot,

kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 1 euro, tunnistaja sõidukulu 6.37 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532.50 eurot (palga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014. a 355 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lõike 1 punktis 4 sätestatud menetluskulude (määratud kaitsja tasu) määramisel arvestab kohus hüvitamise otsuse tegemisel menetluskulude tekkimise aluseid ja asjaolusid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. E.M-ile on määratud töövõimekaotus 40%. Tema ainsaks sissetulekuks on pension 146 eurot kuus, tema hooldada on kõrges eas vanemad. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine E.M-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada ja jätta kaitsjatasu riigi kanda. Vähendatud menetluskulude ühe korraga tasumine käib E.M-ile tema sissetulekuid arvestades samuti üle jõu, mistõttu tuleb anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.