Kriminaalasi nr 1-14-1676
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
7. oktoober 2014. a Jõgeva kohtumaja
Kriminaalasja number
1-14-1676
Kohtunik
Raina Pärn
Taotluse esitaja
kriminaalhooldusametnik Sirje Vasemägi
Taotlus
erakorraline ettekanne N.I kohta
Süüdimõistetu
N.I isikukood xxx; elukoht:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxx
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada N.I läbima sotsiaalabiprogramm Liiklusohutusprogramm. Edasikaebamise kord Määrusele saab 10 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule.
Tartu Maakohtu 21.02.2014. a otsusega on N.I süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui N.I ei pane 1 aasta 8-kuulise katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati N.I katseaja jooksul mitte tarvitama alkoholi ja narkootikume. Lisaks võeti N.I-lt KarS § 50 lg 1 p 1 alusel ära mootorsõiduki juhtimise õigus 11. kuuks. Nimetatud kohtuotsus jõustus 10.03.2014. a.
19.05.2014. a esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande N.I kohta, kuna viimane rikkus talle kohtuotsusega määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume. Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku määrata N.I-le KarS § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav kohustus pöörduda psühhiaatri poole ja alluda määratud ravile. Tartu Maakohtu 27.05.2014. a määrusega kohustati N.I KarS § 75 lg 2 p 5 alusel pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja ravivajaduse ilmnemisel alluma sõltuvusravile. 08.09.2014. a esitas kriminaalhooldusametnik uue erakorralise ettekande N.I kohta seoses talle KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud kohustuse teistkordse rikkumisega. Erakorralise ettekande kohaselt tuvastas Lõuna prefektuuri Jõgeva politseiosakonna patrullpolitseinik Rainer Onopa 01.08.2014. a kell 14:45 aadressi xxxxxxxxxxxxxxxxa vald kontrollimisel N.I alkoholijoobe, alkomeetri näit oli 0,49 mg/L. N.I enda selgituse kohaselt oli ta samal päeval enne alkoholijoobe tuvastamist niitnud muru kortermaja ümbruses. Tal tekkis janu ja kuna ta nägi väljas laual siidrit, võttis selle ja jõi ära. Hooldusaluse väitel ta ise seda ei ostnud, vaid naised tegid seda. Ettekande kohaselt on N.I registreeritud alkoholivastase protseduuri (süst) tegemiseks 08.09.2014. a kell 11:30 psühhiaater Veronika Hermeti vastuvõtule, kuna senine ravi on olnud ebapiisav. Kohus pidas asjas istungi 06.10.2014. a. Kriminaalhooldusametnik avaldas, et N.I on pärast erakorralist ettekannet pöördunud psühhiaatri poole, on teostanud alkoholismivastase protseduuri süsti näol 15.09.2014. a. Lisaks on N.I motiveeritud läbima sotsiaalprogrammi Liiklusohutusprogrammi näol. Kriminaalhooldusametnik leiab, et N.I oleks tarvis just see programm läbida (mitte nt Eluviisitreening, mis on suunatud alkoholi liigtarvitajatele), sest N.I on pannud korduvalt toime liiklusalaseid rikkumisi ja teda on karistatud KarS § 424 järgi. Programm algab oktoobris ja lõppeb novembris. N.I avaldas istungil, et ei soovi vanglasse minna ning on nõus lisakohustusega. Varasemalt on N.I-le määratud tabletiravi, kuid ta ei ole arsti ettekirjutustest kinni pidanud ja on tabletikuuri lõpetanud, kuna tekkisid kõrvalmõjud. N.I tunnistas, et õlut jõi ta viimati enne süsti tegemist. Pärast süsti tegemist ei ole isu alkoholi järele vähenenud, kuid tänu tahtejõule suudab ta jätta poest alkoholi ostmata. Ka sõbrad ei mõjuta enam nii palju kui varem, N.I on hoidnud ennast koduste tegevustega hõivatuna. Kriminaalhooldaja loodab, et sotsiaalprogramm täidab oma eesmärgi.
Kohus leiab, et kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja selles esitatud taotlus täiendava kohustuse määramiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. KarS § 75 lg 3 sätestab, et kohus võib kriminaalhooldusametniku ettekande alusel muuhulgas panna süüdimõistetule täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 2 sätestatule. Erakorralise ettekande kohaselt on N.I teistkordselt rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. 07.08.2014.a teostatud kontrolli käigus tuvastati N.I alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,49 mg/l. Oma selgituses N.I tunnistab alkoholi joomist. 06.10.2014.a toimunud kohtuistungil N.I tunnistas, et alkoholi tarvitas ta ka pärast käesolevalt arutlusel oleva erakorralise ettekande koostamist. Nimelt jõi ta paar õlut enne, kui talle tehti alkoholivastane ravisüst. Pärast ravisüsti tegemist 15.09.2014. a N.I alkoholi enda väitel tarvitanud enam ei ole.
Kohus leiab, et N.I-le täiendava kohustuse määramine on põhjendatud, kuna N.I on rikkunud talle määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ilma mõjuva põhjuseta. N.I poolt uute kuritegude toimepanemise ohu maandamiseks ja kohtulahendiga määratud kohustuste täitmiseks on oluline, et N.I loobuks täielikult alkoholi tarvitamisest. Nii varasema kui praeguse erakorralise ettekande kohaselt ei ole N.I suuteline ilma kõrvalise abita alkoholi tarvitamisest loobuma. Ka N.I elukaaslane ei ole alkoholist loobumise nõudes olnud piisavalt konkreetne, samuti ei toetanud N.I alkoholist loobumisel negatiivset mõju avaldav ümbritsev sõpruskond. Erakorralise ettekande kohaselt on N.I senise katseaja jooksul teisi käitumiskontrolli nõudeid täitnud korrektselt ning ilmunud registreerima vastavalt kohtlemismudelile 2 korda kuus. N.I on rikkunud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. Seda ka enne, kui ta asus psühhiaatri poolt määratud täiendavale alkoholiravile. Kohtule on esitatud psühhiaater Veronika Hermeti poolt 15.09.2014. a koostatud N.I vaimse tervise tõend, mille kohaselt külastab N.I psühhiaatrit regulaarselt alates 01.04.2014. a ning talle on teostatud alkoholismiravi protseduur 15.09.2014. a. Seega on N.I võtnud kasutusele mõjusamad vahendid, selleks, et alkoholi tarvitamisest loobumine oleks tõhusam (varasema tabletikuuri asemel süst). Seeläbi on N.I asunud reaalselt täitma ka kohtu poolt 27.05.2014. a määrusega kohaldatud lisakohustust alluda vajadusel sõltuvusravile. See annab alust arvata, et N.I on tahe ja soov täita kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Kohus nõustub kriminaalhooldusametnikuga, et N.I puhul on oluline tegeleda kuriteoriske maandavate tegevustega, mis puudutavad ka liiklusohutust, kuna N.I on korduvalt karistatud liiklussüütegude toimepanemise eest. Seega leiab kohus, et lisaks ravile on põhjendatud toetava tegevusena sotsiaalprogrammi läbimine, et maandada N.I-st tulenevaid riske erinevates eluvaldkondades. N.I on varasemalt karistatud korduvalt ühiskonnaohtliku kuriteo toimepanemise eest- mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Täiendava kohustuse määramine N.I-le toetab teda alkoholi sõltuvusest vabanemisel ja vähendab sellest tulenevaid riske uute kuritegude toimepanemiseks. N.I-st lähtuvate kuriteoriskide maandamine on aga ilmselgelt ühiskonna turvalisuse tagamise huvides. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et N.I-le tuleb määrata täiendava lisakohustusena KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustus läbida sotsiaalprogramm – Liiklusohutusprogramm.
Raina Pärn Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.