1-13-6499
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
17.06.2014. a Tartu kohtumaja, Tartu, Kalevi 1
Kriminaalasja number
1-13-6499
Kohtunik
Madis Kägu
Istungisekretär
Elen Heidok
Prokurör
Kirjaliku arvamusega prokuröri abi Allar Nisu
Kriminaalasi
U.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamine
Kinnipeetav
U.T Elukoht: kindel elukoht XXX; kodakondsus: XXXX
puudub;
isikukood:
Juhindudes KarS § 75, § 76 ja KrMS § 426, 432 kohus määras:
jätta vabastamata U.T (isikukood XXX) Tartu Maakohtu 16.07.2013. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul kohtumääruse teatavaks saamisest arvates. Põhjendused U.T tunnistati süüdi Tartu Maakohtu 16.07.2013. a otsusega KarS § 424 järgi ja mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 69 alusel asendati mõistetud vangistus 730 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Tartu Maakohtu 22.11.2013. a määrusega pöörati kandmata karistus, s.o 1 aasta vangistust täitmisele. Karistuse kandmise aja algust määrati arvestada alates 22.11.2013. a.
Karistuse kandmise algus 22.11.2013. a ja lõpp 22.11.2014. a. Õigus taotleda ennetähtaegset vabastamist tekkis 22.05.2014.2014. a. U.T on varem enne käesolevat kohtuotsust kriminaalkorras karistatud 10-l korral: 1) 29.11.1996. a Lääne-Viru Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega; 2) 01.03.1999. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1, 2,3- § 15, KrK § 197- § 15 järgi 7 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga; 3) 14.05.1999. a Valga Maakohtu poolt KrK § 195, 195 lg 2 järgi 2 aasta 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 3 aasta pikkuse katseajaga; 4) 11.09.2000. a Tartu Maakohtu poolt KrK 139 lg 2 p 1- § 40, § 15, § 139 lg 2 p 2- § 40, § 15, § 139 lg 2 p 3- § 40, § 15, § 195- § 40, § 15, § 197- § 40, § 15, § 197- § 40, § 15, § 197 lg 2 p 2- § 40, § 15 järgi 7 kuu pikkuse vangistusega; 5) 11.09.2000. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,3- § 40 lg 3 järgi 2 aasta 3 kuu pikkuse vangistusega; 6) 08.12.2004. a Tartu Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 4,7, § 215 lg 2 p 1, 3, § 209, § 329 järgi 2 aasta 4 kuu pikkuse vangistusega; 7) 07.11.2007. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4, 7, § 215 lg 2 p 1, 3, § 329, § 209 järgi 1 aasta 7 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistusega; 8) 03.07.2008. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 199 lg 2 p 4,8 järgi 4 kuu pikkuse vangistusega, KarS § 424 järgi 3 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskemaga ja mõisteti liitkaristuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.12.2004. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 7 kuu 1 päeva vangistust, võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 11 kuud ja 1 päev vangistust; 9) 19.03.2010. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 424 järgi 1 aasta pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta pikkuse katseajaga. Lisaks võeti ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 kuuks; 10) 18.04.2011. a Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja poolt KarS § 25 lg 1,2- § 199 lg 2 p 4,7,8 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 329 järgi 5 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 424 ja § 329 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 5 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.03.2010. a otsusega mõistetud 1 aasta pikkuse vangistuse võrra ja mõisteti liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud vangistust. KarS § 215 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest, mis pandi toime enne 19.03.2010. a otsust mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti KarS § 215 lg 2 p 1 järgi mõistetud 1 aasta pikkuse vangistus kaetuks KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud liitkaristusega, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 aastat 5 kuud vangistust. Tartu Vangla 30.04.2014. a iseloomustuse kohaselt on U.T korduvalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude eest ning mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Käesolevat vangistust kannab mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Vabanemisel elukoht puudub, kuna varasema elukoha omanik ei ole nõus kinnipeetavale eluaset pakkuma. On omandanud Helme Kutsekeskkoolis autolukksepa ja traktoristi kutsed. Vangistuse ajal ei ole õppimisest huvitatud, eelistab töötamist. Eelnevalt on vangistuses läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Vabanemisel puudub kindel töökoht. Ise usub, et töö leidmine ei ole keeruline, esialgu teeb juhutöid. Peamiselt on varem ka teinud juhutöid, ametlikult töötas viimati 1991. aastal. Eelnevate vangistuste jooksul töötanud majandusabitöölisena, lisaks on tema suhtes rakendatud
soodustusena võimalust töötada väljaspool vanglat. Positiivsed suhted säilinud emaga. Eelnevast kooselust on olemas ka tütar, kellega on uuesti suhtlema hakanud. Suhtlusringkonda kuuluvad peamiselt kriminaalkorras karistatud isikud. Tunnistab, et on kuriteod osaliselt toime pannud grupi mõjul. Rikkumised on otseselt seotud alkoholi tarvitamisega, on korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes. On varasema vangistuse ajal läbinud sotsiaalprogrammid Eluviisitreening ja 12 sammu, mis käsitlevad sõltuvusprobleeme. Tunnistab probleemi, kuid pole vabanemise järel valmis alkoholist täielikult loobuma, vaid usub, et suudab tarbimist kontrolli all hoida. Eelneva vangistuse ajal loobus AA tugigrupi tööst. Kaldub toimepandud kuritegusid õigustama ja oma süüd vähendama. Vangla, kuigi toetab U.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist, on hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 59%. Kriminaalhooldusametniku 11.04.2014. a ettekande kohaselt on U.T X U.T-ga vangistuse jooksul suhelnud enamasti telefoni teel. U.T isa on surnud. Endise abikaasa ja tütre emaga on suhted katkenud. Kuigi X väljendab jätkuvalt valmisolekut U.T abistamiseks elukorralduse küsimuste lahendamisel ja toetamisel, on kriminaalhooldusametnikule jäänud mulje, et U.T lähivõrgustik on olnud pigem juhuslikku laadi. Puudub elu- ja töökoht, mis võib kriminaalhooldusametniku hinnangul tõsta kuritegeliku eluviisi jätkamise riske ning hakata mõjutama ka kriminaalhoolduse teostamist. U.T on korduvalt karistatud nii vangistuste kui ka käitumiskontrollile allutamisega, kuid vaatamata sellele on ta jätkanud kuritegelikku käitumist. Hooldusalusena on süstemaatiliselt rikkunud käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ning kohustusi ja pannud katseajal toime uusi kuritegusid. Kõikidel juhtudel on tingimisi mõistetud vanglakaristus täitmisele pööratud. Vabaduses võivad käitumist mõjutada alkoholi tarbimise harjumused. U.T ei taha alkoholist tulenevate riskide maandamisega tegelda. Juhul, kui kohus otsustab U.T tingimisi ennetähtaegselt vabastada, palub kriminaalhooldusametnik panna talle järgmised kohustused: mitte tarvitada alkoholi ja narkootikume; asuda ametlikult tööle hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vabanemist või võtta ennast arvele Töötukassas; mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased) ilma ametniku loata. Kui U.T nõustub kohtuistungil tegelema alkoholiprobleemiga, oleks otstarbekas määrata kohustuseks ka pöörduda psühhiaatri poole hiljemalt nelja kuu jooksul alates vabanemisest alkoholsõltuvuse vastase ravi vajaduse kindlaksmääramiseks ja vajadusel ravi läbida. Prokurör oma kirjalikus arvamuses ei toeta U.T vabastamist tingimisi ennetähtaegselt järgmistel põhjustel. Prokurör leiab, et U.T puhul on olemas formaalne alus tema vabastamiseks. Samas leiab prokurör, et puuduvad aga vabastamise materiaalsed alused. Prokuröri hinnangul tuleks jätta U.T käesoleval hetkel ennetähtaega vabastamata. U.T iseloomustavad materjalid ning tema eelnev elukäik ei tekita prokuröris veendumust, et U.T suudaks ennetähtaegse vabanemise järgselt asuda elama õiguskuulekat elu. Prokuröril puudub usk, et U.T-le mõistetud ning seniseks ärakantud karistus on teda muutnud. Püsib oht, et U.T võib ennetähtaegse vabanemise puhul jätkata oma senist eluviisi – panna toime uusi kuritegusid. U.T on isik, keda on kohtute poolt varasemalt korduvalt karistatud. Samuti on teda allutatud korduvalt käitumiskontrollile. Oma eelneva elukäiguga on ta aga näidanud, et ta ei ole võimeline alluma kriminaalhooldusele. Hooldusalusena on ta süstemaatiliselt rikkunud käitumiskontrolliga kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Samuti on ta kriminaalhoolduse ajal korduvalt toime pannud uusi kuritegusid. Ka viimati mõistetud karistuse puhul ei olnud U.T võimeline täitma talle pandud kohustusi ja nõudeid.
Arvestades tema eelnevat elukäiku, on prokurör veendunud, et U.T ei suudaks ka käesoleval juhul ennetähtaegse vabanemise korral asuda täitama kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Oluline on ka see, et vabaduses puudub U.T kindel elukoht, mis teeb prokuröri hinnangul U.T suhtes kriminaalhoolduse teostamise võimatuks. Kokkuvõtvalt leiab prokurör, et U.T puhul on täidetud küll vabastamise formaalsed eeldused, kuid täidetud ei ole vabastamise materiaalsed eeldused, mistõttu ei toeta prokurör tema tingimisi ennetähtaegset vabastamist. U.T avaldas istungil, et ta soovib ennetähtaegset vabastamist. Kohtunik, ära kuulanud kinnipeetava seletuse ning läbi vaadanud esitatud materjalid ja prokuröri arvamuse tegi kindlaks, et süüdimõistetu on ära kandnud nõutava osa mõistetud karistusest ja seetõttu on olemas ettenähtud formaalne alus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Sisuliselt asja hinnates tuleb nõustuda prokuröri arvamusega, et U.T vabastamine tingimisi enne tähtaega on põhjendamatu. Teda on kriminaalkorras korduvalt karistatud, käesolevalt kannab karistust mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. U.T on karistatud nii vangistuste kui ka käitumiskontrollile allutamisega, kuid ükski karistus ei ole suutnud panna U.T edasiselt seaduskuulekat elu elama. Käitumiskontrollile allutatuna on ta varasemalt süstemaatiliselt rikkunud sellega kaasnevaid nõudeid ja kohustusi. Lisaks on ta pannud käitumiskontrollile allutatuna katseajal toime uusi kuritegusid. Varasemad tingimisi karistused on kõik vangistusena täitmisele pööratud. U.T on tunnistanud grupi mõjul kuritegude toimepanemist. Samuti on kuriteod olnud otseselt seotud alkoholi tarvitamisega- on korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest alkoholijoobes. U.T küll tunnistab probleemi, kuid ei ole valmis vabanemisel alkoholist täielikult loobuma. Ta loodab, et suudab tarvitamist kontrolli all hoida. Positiivsena peab kohus vajalikuks märkida, et U.T puuduvad distsiplinaarkaristused. Tal on säilinud toetavad suhted X. Samas ei saa kohus jätta tähelepanuta, et U.T puudub vabanemisel kindel töökoht ning elukoht. U.T on kohtule edastanud XXXX sotsiaalnõuniku kirja, millest nähtuvalt oleks vallal võimalik U.T-le sotsiaalkorteris ühte tuba pakkuda. Kirjast tuleb aga välja, et XXXX poolt pakutava sotsiaalkorteri ühe toa puhul on pigem tegemist hüpoteetilise võimalusega, mis ei ole arvestatav garanteeritud ja püsiva elukohana kriminaalhoolduse rakendamiseks. Kohus ei saa jätta tähelepanuta ka riskihindamise tulemust. Nimelt on vangla, toetades U.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist, hinnanud uue kuriteo toimepanemise tõenäosuseks kahe aasta jooksul 59%, s.t ülimalt kõrgeks. Lisaks on kandmata karistuse osa on tänase päeva seisuga peaaegu 5 kuud, mis muude asjaolude kõrval ei ole kohtu hinnangul piisavalt motiveerivaks ja distsiplineerivaks ning hoiatavaks asjaoluks, et garanteerida katseaja edukat läbimist. Eeltoodu taustal jääb väheks U.T headest lubadustest tema ennetähtaegseks vabastamiseks vanglast kriminaalhoolduse rakendamisega, mille nõuetest pole ta varasemalt kinni pidada suutnud. Seega tuleb U.T jätta vanglast ennetähtaegselt vabastamata. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.