Liiklussüüteod

M.N-i ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelevalve alla avanes 01.05.2014. a, olles ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud. M.N on andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks tema tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel. Tartu Vangla toetab M.N-i tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamusest nähtub, et vabanemisel on M.N olemas kindel elukoht tema XXXX kuuluvas korteris, mis vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Samuti on olemas nii tema X kui ka X nõusolek. Vabanemisel oleks olemas töökoht XXXX, mille juhatuse liige K.L. on andnud selle kohta kirjaliku nõusoleku. Suhted lähedastega on head ning seoses XXXX vanemahüvitise saamise lõppemisega, oodatakse M.N koju, et perekond ei satuks raskesse majanduslikku seisu. Kohtumenetluse poolte seisukohad Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Alar Häidberg esitas kirjaliku seisukoha, milles ei toeta M.N-i ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. M.N on karistatud korduvalt, s.h. katseajal toime pandud uue kuriteo eest. Liitkaristusena mõistetud vangistus asendati üldkasuliku tööga, mille M.N jättis tegemata. Lisaks sellele ei täitnud ta ka käitumiskontrolli nõudeid. Tema ennetähtaegne vabastamine tähendaks sisuliselt viimase karistuse kergendamist, sest vabastatu allutatakse käitumiskontrollile ilma üldkasuliku töö tegemise kohustuseta. Süüdimõistetu M.N kinnitas kohtus, et soovib vabaneda elektroonilise valve alla. Vabanemisel saaks ta kohe tööle minna. Tööandjale on teada, et ta peab võru kandma ja talle ei anta sellist tööd, et peaks lähetusse minema. Varem ta ei mõelnud tagajärgedele, nüüd on tal pere ja enam selline olukord ei kordu. Kohtuniku seisukoht M.N kannab käesoleval ajal karistust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest. KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo või esimese astme kuriteo ettevaatamatus toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui kuus kuud ning isik nõustub käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on M.N temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, kuid mitte vähem kui kuus kuud. Samuti on ta andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 1 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Justiitsministri 22.02.2007. a määrusega nr 15 kehtestatud „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve korra“ § 51 lg 2 kohaselt on kinnipeetava vabanemisjärgsesse elukohta

elektroonilise valve seadmete paigaldamise eeltingimused järgmised: 1) kinnipeetaval peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i levialas; 4) elukohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt ei paigaldata elektroonilise valve seadmeid elukohta, mille üldine seisukord seda ei võimalda, samuti juhul, kui puudub elukoha lukustamise võimalus. Kriminaalhooldaja hinnangul on M.N-i vabanemisjärgne elukoht aadressil XXXX sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Seega on täidetud ka elektroonilise valve kohaldamise formaalsed eeldused. KarS § 76 lg 3 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. M.N on kriminaalkorras karistatud kokku kolmel korral, millest üks on aegunud. Kõik kuriteod on samalaadsed - alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Praegu kannab ta liitkaristusena esimest reaalset vangistust. Tartu Maakohtu 28.08.2009. a otsusega kriminaalasjas nr 1-09-13297 on M.N süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistuseks on mõistetud 7 kuud vangistust, mida KarS § 74 alusel ei pööratud täitmisele. Kohtuotsus jõustus 15.09.2009. a. Vangistuses viibib alates 21.10.2013. a. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi kinnipeetaval ei ole. M.N on vabanemisel olemas kindel elukoht tema X kuuluvas korteris, kus ta saaks elektroonilise valve ajal koos oma perega elada. Tema suhted lähedastega on head ja toetavad. Samuti on süüdimõistetul võimalus asuda tööle XXXX. Vangla iseloomustuse kohaselt on 21.03.2014. a seisuga isikul tasumata nõudeid 113,84 eurot ning vabanemisfondis on X eurot. Seega on M.N vabanemisel olemas kõik eeldused, et majanduslikult toime tulla. Kohus on seisukohal, et on olemas alused M.N-i vabastamiseks karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos allutamisega elektroonilisele järelevalvele. Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav väärtustab lähedasi ning on aru saanud, et probleemide tekkes on ta ise süüdi olnud. Pärast abikaasaga tutvumist, ca 5 aastat tagasi, on perekond motiveerinud teda olema seadusekuulekas. M.N kannab hetkel karistust alkoholijoobes juhtimiste eest, mis on toime pandud vastavalt 30.08.2009. a ja 28.08.2009. a, s.o peaaegu 5 aastat tagasi, ning uusi ei ole lisandunud. Kuigi vangistuses viibib ta seetõttu, et ei sooritanud üldkasulikku tööd ja ei täitnud kontrollnõudeid ning ta tuli tagaotsitavaks kuulutada, näitas M.N juba kohtuistungile vabatahtlikult ilmudes soovi vastutada oma tegude tagajärgede eest. Käesolev esmakordne lühiajaline kantud vangistus on kohtu hinnangul olnud piisav, et mõjutada M.N edaspidi hoiduma samasuguste süütegude toimepanemisest. Uute kuritegude toimepanemise tõenäosus on väga väike: üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 15% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus puudub. Arvestades seda, et M.N on olemas kindel elu- ja töökoht, toetavad lähedased, kes motiveerivad teda olema õiguskuulekas ning ta on muutnud oma eluviisi, on

põhjendatud M.N-i enne elektroonilisele järelevalvele.

tähtaega

vabastamine

tema

allutamisega

KarS § 76 lg 4 alusel tuleb määrata M.N-ile katseaeg üks aasta alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest, kuna kandmata karistuse osa on alla ühe aasta. KarS 78 p 2 kohaselt hakkab katseaeg kulgema alates kohtulahendi jõustumisest. Arvestades seda, et süüdimõistetu on kuriteo toime pannud alkoholijoobes, tuleb uute õigusrikkumiste toimepanemise riski vähendamiseks M.N-ile 75 lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ega narkootikume. Samal eesmärgil tuleb talle panna KarS § 75 lg 2 p 7, 8 alusel kohustus mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata ja läbida sotsiaalprogramm. Vabaduses normaalse toimetuleku eelduseks on kindel sissetulek, mistõttu tuleb M.N KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle peale vabanemist kahe nädala jooksul.

Ingeri Tamm Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.