Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
19.05.2014 Jõhvi kohtumaja
ja koht Kohtuasja number
1-13-3975
Kohtunik
Anne PALMISTE
Kohtuistungi sekretär
Jane VÄLI
Tõlk
Olga NÕMMEMEES
Kaitsja
vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK
Kohtuasi
Süüdimõistetu
Viru Vangla materjalid Dmitry TENISONI elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Dmitry TENISON sünd. 31.01.1975, isikukood 37501312224, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht xxx, töökoht puudub Karistuse kandmise algus 06.12.2012 ja lõpp 03.12.2016 Jätta Dmitry TENISON elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Rahuldada vandeadvokaat Eduard BULATTŠIKU taotlus, määrata tema poolt Dmitry TENISONILE kohtulikus menetluses osutatud õigusabi tasu suuruseks ja mõista välja riigituludest 72 (seitsekümmend kaks) eurot (s.h. tutvumine asja materjalidega 30 €, osalemine kohtuistungil 30 €, käibemaks 12 €). Välja mõista Dmitry TENISONILT riigituludesse kaitsjale (vandeadvokaat Eduard BULATTŠIK) kohtulikus menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot. Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Asjaolud
Viru Vangla esitas 03.04.2014 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Dmitry Tenisoni elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Dmitry Tenison on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 05.07.2013 otsusega Karistusseadustiku (KarS) §121, §404, §275 ja §274 lg.1 järgi ning karistatud KarS §64 lg.1 ja §68 lg.1 kohaldamisega vangistusega 3 aastat 11 kuud 27 päeva alates 06.12.2012. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval distsiplinaarkaristused puuduvad. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda, soodusteguriks on emotsionaalne seisund ja alkoholijoove. Kinnipeetav on vanglas osalenud majandustöödel ja riigikeele A1 taseme kursusel. Kinnipeetav on lõpetanud keskkooli ja omandanud autoremondilukksepa eriala, läbinud keevitaja kursused, riigikeelt ei valda. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi summas 817,23 €, vabanemisfondis on xx €. Kinnipeetava suhted perekonnaga on head ja toetavad, suheldakse telefoni teel. Kinnipeetaval on noorem vend, kelle vastu on toime pandud viimane kuritegu. Käesolev kuritegu on toime pandud elukaaslase vastu. Kinnipeetav on tarvitanud narkootikume, süstinud 1 – 2 korda nädalas. Kinnipeetav tunnistab oma probleeme, kuid ei hinda neid alati objektiivselt, keskendub lühiajalistele ja kiiretele lahendustele, osaliselt õigustab oma kuritegelikku käitumist. Kahel korral on kinnipeetav rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Kinnipeetav on avalikkusele ohtlik. Ohtlikkus seisneb sõltuvusainete tarvitamises, vägivalla kasutamises, enesevalitsuse kaotamises. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kriminaalhooldaja oma kirjalikus arvamuses märgib, et kinnipeetava lähedasteks on ema, isa ja noorem vend. Kinnipeetava ema kinnitas vestlusel, et pereliikmetel on kinnipeetavaga head suhted, nad on nõus teda moraalselt toetama. Kinnipeetav soovib peale vabanemist asuda elama isale kuuluvasse korterisse. Tegemist on kõigi mugavustega võlgadeta korteriga. Korteri tingimused sobivad elektroonilise valve kohaldamiseks. Kinnipeetava ema ja isa on kirjalikud nõusolekud andnud. Vabanemise korral ei ole kinnipeetavale garanteeritud töökohta. Kinnipeetav on kriminaalhoolduse alla määratud kahel korral. Mõlemad katseajad kulgesid mitterahuldavalt – kinnipeetav rikkus käitumiskontrolli nõudeid ja pani katseajal toime uue kuriteo.
Maakohtu istung Kinnipeetav Dmitry Tenison seletas maakohtu istungil, et kõik iseloomustustes kirjutatu on õige ja kui on olemas võimalus, soovib ta vabaneda. Prokuröri abi Jaanika Kõrgmaa maakohtu istungile ei ilmunud, oma kirjalikus seisukohas ei toetanud ta kinnipeetava vabastamist vangistusest tingimisi enne tähtaega. Kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik leidis maakohtu istungil, et võimalus kinnipeetava vabastamiseks on olemas, kuna ta soovib oma käitumist muuta ja tema eesmärgiks on leida töö ning luua pere.
Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Vastavalt Karistusseadustiku §76 lg.3 katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Käesoleva asja materjalidest nähtub, et kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viis korda. Neist kahel korral on kinnipeetav määratud kriminaalhoolduse alla. Mõlemad katseajad möödusid ebarahuldavalt. Käesoleval ajal kannab kinnipeetav karistust kehtival katseajal toimepandud kuriteo eest. Eeltoodust nähtub, et kinnipeetav ei ole oma varasematest karistustest teinud mingeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist ka kehtival katseajal. Seega ei ole kriminaalhooldus ja käitumiskontrolli nõuded enam piisavaks vahendiks, et vältida kuritegude toimepanemist antud kinnipeetava poolt. Kinnipeetava tegelik karistusaeg lõpeb 03.12.2016. Maakohus leiab, et kinnipeetav on käesolevaks ajaks veel proportsionaalselt vähe kandnud talle mõistetud karistusest ning eelolev katseaeg on liiga pikk. Maakohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab selle läbida nõuetekohaselt. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on olnud probleeme nii alkoholi kuritarvitamisega kui ka narkootilitse ainete tarvitamisega. Samas ei nähtu asja materjalidest, et kinnipeetav oleks oma sõltuvusprobleemidega vanglas tegelenud. Jätkates karistuse kandmist vanglas, on kinnipeetaval võimalik taotleda osalemist sõltuvusega seotud sotsiaalprogrammides, mis soodustab resotsialiseerumist vabanemisel. Vabanemise korral puudub kinnipeetaval garanteeritud töökoht. Kinnipeetaval on tasumata rahalisi kohustusi kohtutäiturite ees. Arvestades eeltoodut ja ka asjaolu, et kinnipeetavat on varasemalt korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, on olemas reaalne oht, et materiaalsete raskuste tekkimisel paneb kinnipeetav toime uusi kuritegusid. Distsiplinaarkaristuste puudumise ja alalise, elektroonilise valve tingimustele sobiva elukoha omamise loeb maakohus antud asjas positiivseks, kuid leiab, et vaid neil alustel ei ole kinnipeetava vabastamine vangistusest tingimisi enne tähtaega põhjendatud. Vangistuse tervikuna ärakandmine on reegel ja vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine sellest selgeks erandiks. Maakohus ei tuvastanud käesolevas asjas ühtegi sellist asjaolu, mida saab käsitleda erandina.
Vastavalt kinnipeetava kirjalikule taotlusele osales maakohtu istungil kaitsja vandeadvokaat Eduard Bulattšik, kelle taotluse kohaselt kulus õigusabi osutamiseks 72 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks ja mõistab selle riigituludesse välja kinnipeetavalt. Maakohus lähtus määruse tegemisel eeltoodust ja juhindus Karistusseadustiku §76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku §426, §383, §384 ja §387.
(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.