Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
23.04.2014, Rakvere kohtumaja
Kohtuasja number
1-10-5652
Kohtunik
Tiit Kullerkupp
Kohtuistungi sekretär
Kai Rosar
Tõlk
Tatjana Šibajeva
Kaitsja
Raivo Bergson
Kohtuasi
Viru Vangla materjalid Ruslan Karev’i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla
Süüdimõistetu
RUSLAN KAREV, isikukood 37312070252, määratlemata kodakondsusega, viibimiskoht: Viru Vangla Karistuse kandmise algus 17.11.2009 ja lõpp 17.05.2018
Jätta RUSLAN KAREV vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 17.02.2014 saabusid Viru Maakohtule Viru Vangla materjalid Ruslan Karev’i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla. Iseloomustuse kohaselt on isikut kriminaalkorras karistatud 12-l korral, reaalset vangistust kannab seitsmendat korda. Kuritegude laad on erinev, kuriteod on muutunud ühiskonnaohtlikumaks. Praegune kuritegu on mõistetud Harju Maakohtu 23.09.2010 otsusega nr 1-10-5652 KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja isikut karistatud vangistusega 8 aastat 6 kuud. Kuritegude toimepanemisel on soodusteguriks
alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine. Kinnipeetav on vangistuses viibides täitnud individuaalset täitmiskava. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Vabanemisel on kinnipeetaval elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks. Samuti on talle garanteeritud töökoht. Vangla hinnangul on uute kuritegude toimepanemise oht suurim siis, kui isikul ei ole piisavalt sissetulekut. Isikul on tasumata võlanõudeid üle 3000 euro. Isik on pannud toime vägivaldseid kuritegusid alkoholijoobes olles. Samuti on isikut korduvalt joobes juhtimise eest väärteokorras karistatud. Kinnipeetav pisendab probleemi olemasolu. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 38%, vägivaldse kuriteo puhul 33%. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on isik on ka varem käitumiskontrolli all olnud. Registreerimiskohustust täitis rahuldavalt, kuid pani katseajal toime uue kuriteo. Prokuratuuri seisukoht 21.03.2014 esitatud seisukohas avaldas prokurör, et ei soovi võtta osa Ruslan Karevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toetanud. Seisukohas märgiti, et isikut on kriminaalkorras karistatud 12 korda, mis näitab, et varasemad karistused ei ole positiivset mõju avaldanud. Seega ei olnud uute kuritegude toimepanemine juhuslik. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi liigtarvitamisega ning narkootikumide tarvitamisega, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. R. Karev jätkas narkokuritegude toimepanemist juba ca 8 kuud peale eelmise vangistuse ärakandmist. Seega varasemalt mõistetud karistused ei ole eesmärki täitnud ning mingeid järeldusi ta teinud ei ole. Vaatamata varasemale karistustele ei muutnud ta oma käitumist. Kuna kinnipeetav kannab karistust narkokuriteo eest, saaks tema ennetähtaegse vabastamise korral ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et narkootiliste ainete ebaseaduslik käitlemine ei ole tolereeritav ning toob kaasa pikaajalise vangistuse ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmise. Karistusseadustik seab isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamisel esikohale toimepandud kuriteo asjaolud ja raskuse, kuna need on seaduses toodud loetelus esimesena kirjas. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ebaseaduslikku käitlemist peetakse riigi julgeoleku ja avaliku korra seisukohalt väga tõsiseks kuriteoks, sest see kujutab endast suurt ohtu rahva tervisele. Tulenevalt toimepandud kuriteo raskusest ei saa aktsepteerida karistuspoliitiliselt sellise isiku kergekäelist ennetähtaegset vabastamist. Süüdimõistetu ei suuda vabaduses ühiskonnas kehtestatud reegleid järgida, tal puudub motivatsioon loobuda kuritegelikust käitumist. Varasemad karistused ei ole positiivset eripreventiivset mõju avaldanud ning suure tõenäosusega jätkab ta vabanedes kuritegude toimepanemist. Kriminaalhoolduslike vahenditega ei ole võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende tervise kaitseks – on põhjendatud jätta süüdimõistetu vangistusest vabastamata. Kinnipeetava iseloomustuses nimetatud positiivsed asjaolud ei õigusta kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist ajal, mil tema karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3 aasta ja 2 kuu, mis on küllaltki pikk aeg. Kuna katseaeg määratakse ärakandmata karistusaja ulatuses, kujuneks R. Karevi katseaeg ning kriminaalhooldus käesoleval hetkel vabanedes liialt pikaks – üle 3 aasta 2 kuu, mis ei ole
otstarbekas. Ära kantud karistuse aeg on ebaproportsionaalselt lühike võrreldes talle mõistetud karistusega. Piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse ning elektroonilise valve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Maakohtu istung 08.04.2014 toimunud maakohtu istungil märkis kinnipeetav, et on valmis vabanema, kuna on juba 40 aastane ja teinud aru saanud, et peab oma elu muutma. Kinnipeetava kaitsja palus kinnipeetav ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja märkis, et isikul on olemas toetav perekond, kaks töökohta. Elektroonilise valve kohaldamine aitaks isikut taasühiskonnastada. Vangis viibitud aeg on olnud pikk, isik on muutunud ja hakkab elama seaduskuulekalt. Kohtumääruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 3 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja tema kaitsja ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele elektroonilise valve alla. Kohus märgib, et kuigi kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, mis on sobiv elektroonilise valve kohaldamiseks, ning töökoht, kaaluvad isiku vabastamist mitte toetavad asjaolud üles tema vabastamist toetavad asjaolud. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Kohus leiab, et kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et kinnipeetav ei ole ka vangistuses viibides suutnud õiguspäraselt käituda ning kuna vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine, tuleb distsiplinaarkaristuse olemasolu kindlasti ka käesoleval juhul arvestada. Isikut on varem 12-l korral kriminaalkorras karistatud, samuti on teda korduvalt väärteokorras karistatud. Isik pani katseajal toime uue kuriteo. Kohtu arvates nähtub eeltoodust isiku suutmatus kehtestatud normidest kinni pidada. Isiku lubadusi vabaduses õiguskuulekalt elada peab kohus paljasõnaliseks ja isiku vabastamine käesoleval hetkel oleks ennatlik. Prokurör kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Kohus nõustub prokuröri seisukohaga, et arvestades toimepandud kuriteo iseloomu, riivaks kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ühiskonna õiglustunnet. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on 38%. Kohtu hinnangul on tegemist arvestatava riskiprotsendiga. Kohus leiab, et kriminaalhooldusega seotud piirangud ega elektroonilise valve kohaldamine ei ole piisavad vahendid kinnipeetava suunamiseks seaduskuulekale teele. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus võimalikuks kinnipeetavat tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Ühtlasi peab kohus vajalikuks märkida, et reeglina tuleb süüdimõistetul tervikuna ära kanda talle mõistetud karistus ning üksnes erandlikud asjaolud võimaldavad süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastada. Kohus leiab, et Ruslan Karev’i puhul selliseid asjaolusid ei esine.
Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetule Ruslan Karev’ile Viru Maakohtu otsusega mõistetud vangistuse kandmisest vabastamisega enne tähtaega ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Maakohus juhindus KarS § 76 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.
Kohtunik
/digitaalselt allkirjastatud/
Tiit Kullerkupp
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.