********i kaebus Tallinna Vangla vastu isikuandmete parandamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja ******** Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Resolutsioon
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud kaebaja menetluskulud välja mõistmata.
Edasikaebamise kord
kanda.
Jätta
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 22.06.2017. Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kaebus ja poolte seisukohad
1.******** esitas Tallinna Vanglale taotluse eemaldada tema isikuandmetest väide, justkui oleks ta enne vangistust tarvitanud narkootikume (tl 99). Taotluse koostamise kuupäev on 31.01.2016 ja vangla registreeris selle 03.02.2016. Tallinna Vangla jättis 02.03.2016.a otsusega nr 5-8/16/3421-2 (tl 100) kaebaja taotluse rahuldamata. Vangla selgitas, et varasemalt kirja pandud informatsiooni ei saa olematuks teha, kuid informatsiooni on täiendatud kaebaja praeguse väitega, et ta ei ole kunagi narkootikume tarvitanud.
2.******** esitas punktis 1 nimetatud otsusele vaide, mille koostamise kuupäev on 13.03.2016 ja mille vangla registreeris 15.03.2016 (tl 101-102). Tallinna Vangla jättis 12.04.2016.a otsusega nr 5-15/16/147-2 (tl 103-104) vaide rahuldamata.
3.******** esitas 12.05.2016.a Tartu Halduskohtule kaebuse. Kaebaja taotles seda, et rahuldatakse punktis 1 nimetatud taotlus ja eemaldatakse registrist valeandmed. Väidetavalt on kaebaja 22.10.2010 toimunud vestlusel ise öelnud, et ta on tarvitanud narkootikume. See ei ole õige. Sel kuupäeval ei toimunud kaebajaga mingit vestlust. Kaebaja ei ole ühelgi vestlusel öelnud, et ta on tarvitanud narkootikume. Programmi „Eluviisitreening“ läbis kaebaja selleks, et kambrist natukenegi välja saada, see ei tõenda narkootikumide tarvitamist. Kaebaja ei pööranud veale varem tähelepanu, kuna ta ei saanud talle esitatud eestikeelsetest dokumentidest aru. Ekslikud andmed registris rikuvad kaebaja õigusi, kuna need võivad avaldada negatiivset mõju kaebaja võimalusele ennetähtaegselt vabaneda.
4.Vastustaja palus oma 04.04.2017.a vastuses ja 26.04.2017.a täiendavas seisukohas jätta kaebuse rahuldamata. Kaebaja saabus Tallinna Vanglasse 02.02.2010. Kaebajale individuaalse täitmiskava koostamise käigus viidi Tallinna Vanglas läbi esmane riskihindamine, sh viidi kaebajaga läbi riskihindamise intervjuu. Intervjuu läbi viinud ametniku seletuse kohasaelt toimus intervjuu 22.10.2010 ning vestlusel väitis kaebaja, et tarvitas vabaduses paar korda nädalas kanepit ja minevikus proovis kokaiini. Kaebaja on temale koostatud individuaalsete täitmiskavadega ja selles sisalduva teabega tutvunud. Kaebaja esitas väite valede andmete kohta esmakordselt 2014. aastal, kui ta mõistis, et teave narkootikumide kasutamise kohta võib olla negatiivne asjaolu vabastamise otsustamisel. Kuna kaebaja oli aastaid narkootikumide tarvitamise kohta käivast teabest teadlik, kuid ei vaidlustanud seda sisaldavaid dokumente ja ei nõudnud väärinfo eemaldamist, on Tallinna Vangla ametnikule riskihindamisel antud teave tõene. Wismari haigla tõend ei näita, et kaebaja ei võinuks kunagi elus narkootikume tarvitada. 30.11.2010 paigutati kaebaja Viru Vanglasse. Kõik hilisemad riskihindamised, individuaalsed täitmiskavad ja iseloomustused on koostatud Viru Vanglas. Isegi kui vastustaja eemaldaks tema sisestatud andmed, ei oleks vastustajal võimalik eemaldada dokumente või teavet, mis on koostatud Viru Vanglas. Praeguseks on kaebaja vanglast vabanenud, seega üheksanda vangistuse ajal koostatud dokumendid ja neis sisalduv teave ei avalda kaebajale enam mingisugust mõju. Vastustaja ei nõustu sellega, et ta töötles vaidlusaluseid isikuandmeid õigusliku aluseta. Riskihindamine, milles vaidlusalused andmed kajastuvad, koostati 2010.a oktoobris ehk enne vangistusseaduse (VangS) § 51 muudatuste jõustumist. Andmete töötlemine kinnipeeturegistris on ka täna seaduslik. Vabariigi Valitsuse 13.07.2004.a määrus nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ on Riigi Teataja andmetel kehtiv. Registri põhimääruse preambul on küll pärast VangS § 5 1 muutmist ajakohastamata (preambul viitab varasemalt kehtinud volitusnormile), kuid volitusnormiks on ka praegu VangS § 5 1 lg 3. Uus volitusnorm katab täielikult eelmise volitusnormi sisu ja ulatust. Registri põhimääruses reguleeritud küsimused on jätkuvalt tervikuna hõlmatud kehtiva vangistusseaduse regulatsiooniga. Kohtu seisukoht
5.Viru Maakohus tegi 16.03.2017.a kohtuasjas 1-10-5652 määruse, millega ta vabastas kaebaja karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega
käitumiskontrollile. Kohus määras kaebaja kriminaalhooldusele Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Kaebaja karistusaeg oleks lõppenud 17.05.2018. Kohtumäärus jõustus 01.04.2017.a. Kaebaja on vanglast vabastatud. VangS § 51 ja 53 näevad ette vaidlusaluste andmete töötlemise muuhulgas kriminaalhooldusaluse isiku kohta. See tähendab, et kaebaja vabastamine ei muuda kaebust lubamatuks ning kohus saab kaebuse sisuliselt läbi vaadata.
6.Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 21 lg 2 p 3 kohaselt on andmesubjektil õigus nõuda kogutud andmete kustutamist või sulgemist, kui isikuandmete töötlemine ei ole seaduse alusel lubatud. Tartu Ringkonnakohus leidis praeguse kohtuasja raames toimunud määruskaebemenetluses, et kaebaja isikuandmete töötlemisel võib puududa õiguslik alus. Ringkonnakohus märkis, et eeltoodu valguses võib olla vajalik täpsustada kaebuse eset, samuti võib osutuda vajalikuks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamine Vabariigi Valitsuse 13.07.2004.a (ringkonnakohtul ekslikult 07.11.2011.a) määruse nr 246 „Riikliku kinnipeetavate, karistusjärgselt kinnipeetavate, arestialuste ja vahistatute registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (edaspidi määrus nr 246) suhtes. Kaebaja ei muutnud (täiendanud) kaebust omal algatusel Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2016.a määruses sisalduvate juhiste põhjal. Kohus ei suunanud omalt poolt kaebajat kaebust muutma, kuna kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse üksnes konkreetsete ebaõigete andmete parandamiseks kohustamise nõudes ning muude nõuete menetlusse võtmine ei oleks praeguse asja raames võimalik olnud. Lisaks ei ole vastustaja töödelnud kaebaja isikuandmeid õigusliku aluseta.
7.IKS § 14 lg 1 p 1 alusel on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse seaduse alusel. Isikuandmete töötlemise all mõistetakse IKS § 5 alusel muuhulgas ka isikuandmete kogumist, salvestamist, säilitamist ja kasutamist. Vaidlusalused andmed koguti vastustaja väitel 22.10.2010. Sel ajal nägi nende andmete töötlemise ette VangS kuni 31.05.2015 kehtinud redaktsiooni § 5 1 ja selle alusel kehtestatud määruse nr 246 § 28 p 1, viimase kohaselt kantakse kinnipeetava poolt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamise kohta kinnipeeturegistrisse narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarvitamine enne kinnipidamist. Alates 01.06.2015 näeb vaidlusaluste andmete töötlemise ette VangS § 53 lg 1 p 6, mille kohaselt kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (vangiregistrisse) kantakse andmed kinnipeetava, arestialuse, vahistatu või kriminaalhooldusaluse terviseseisundi, sealhulgas tema sõltuvuskäitumise kohta. Eeltoodu tähendab, et vaidlusaluste andmete töötlemiseks on järjepidevalt olemas olnud seaduses või seaduse alusel antud määruses sätestatud õiguslik alus.
8.Isikuandmete töötlemisest tuleb eristada andmekogu pidamist, mida reguleerib avaliku teabe seaduse (AvTS) 51 peatükk. AvTS § 431 lg 1 sätestab, et andmekogu on riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. AvTS § 433 lg 1 alusel asutatakse andmekogu seadusega või selle alusel antud õigusaktiga. AvTS § 435 lg 1 kohaselt sätestatakse andmekogu põhimääruses andmekogu pidamise kord, sealhulgas andmekogu vastutav töötleja (haldaja), andmekogusse kogutavate
andmete koosseis, andmeandjad ja vajaduse korral muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Kuni 31.05.2015 sätestas VangS § 51 lg 1, et Vabariigi Valitsus asutab riikliku andmekogu, millesse kantakse andmed vangistuse täideviimisel sätestatud ülesannete täitmiseks ja sellega seotud statistiliste ülevaadete tegemiseks (määruse nr 246 kohaselt kinnipeeturegister). Alates 01.06.2015 sätestab VangS § 51 lg 3, et Vabariigi Valitsus asutab määrusega kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu ehk vangiregistri ja kehtestab selle põhimääruse. Nii kinnipeeturegister kui ka vangiregister on andmekogud AvTS tähenduses. Kinnipeeturegister asutati määrusega nr 246, vangiregistrit ei ole asutatud. Kahtlemata on äärmiselt ebakorrektne, et 01.06.2015 jõustunud vangistusseaduse redaktsioonis Vabariigi Valitsusele antud juhis andmekogu asutamiseks on tänaseni täitmata. See, et vaidlusalused andmed ei kuulu andmekogusse, ei tähenda aga seda, et kaebaja isikuandmete töötlemine toimus õigusliku aluseta. Vastupidi, alates 01.06.2015 on vaidlusaluste isikuandmete töötlemine saanud varasemast tugevama õigusliku aluse, kuna varem Vabariigi Valitsuse määrusest tulenev alus andmete töötlemiseks kinnipeetava sõltuvuskäitumise kohta on sisse viidud seadusesse. Samuti on seaduses ette nähtud andmete kogumise viis - andmekogusse kantakse andmed muuhulgas isikutelt saadud teabe või vanglateenistuse tegevuse käigus saadud teabe alusel (VangS § 53 lg 2). Kokkuvõttes oleks vangiregistri kui andmekogu moodustamine tähendanud andmetele teatava vormi andmist, samuti oleks andmekogu põhimäärus reguleerinud andmekogu pidamise korda. Alus isikuandmete töötlemiseks saab tuleneda ainult seadusest ning praeguses kohtuasjas vaidluse all olevate andmete puhul see nii ka on. Isikuandmete töötlemist ei muuda lubamatuks ja kaebaja seisukohast ei oma tähendust, kas andmete töötlemise vormiks oli kinnipeeturegister või vangiregister või töödeldi vaidlusaluseid andmeid väljaspool andmekogude koosseisu. Ka IKS § 21 ette nähtud andmesubjekti õigus vaidlustada oma andmete töötlemine ei sõltu sellest, kas vastavad andmed kuuluvad andmekogu koosseisu või mitte.
9.Kuni 31.05.2015.a rajanes määrus nr 246 kehtival volitusnormil. Alates 01.06.2015 on alus vaidlusaluste andmete töötlemiseks ette nähtud seaduses. Seega ei puutu praeguse kohtuasja lahendamisel asjasse, millises staatuses on määrus nr 246 alates 01.06.2015 ning puudub vajadus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks.
10.IKS § 21 lg 1 näeb ette andmesubjekti õiguse nõuda isikuandmete töötlejalt ebaõigete isikuandmete parandamist. Eeltoodud nõude ongi kaebaja esitanud. Kaebaja väitel on ebaõiged andmed selle kohta, nagu oleks ta enne kinnipidamist tarvitanud narkootikume. Vaidlusalused andmed kujutavad endast kaebajaga toimunud vestluse dokumenteerimist. Vastustaja väitel andis kaebaja need andmed 22.10.2010.a vanglaametnik Katriin Heina (varasem perekonnanimi Savitš) poolt läbi viidud intervjuu käigus ning esimene dokument, milles need kajastusid, on 03.12.2010.a riskihindamine (tl 85-86). Vastustaja on esitanud kohtule vanglaametniku kirjaliku kinnituse vestluse toimumise ja sisu kohta (tl 118). Vastustaja tugineb ka sellele, et vaidlusalused andmed on kajastatud mitmetes kaebaja kohta koostatud dokumentides, mida kaebajale on tutvustatud: 03.12.2010.a ja 20.06.2011.a individuaalsetes täitmiskavades (tl 15-16, 89) on kaebajaga seotud riskide hulgas nimetatud narkootikumide kuritarvitamist.
11.Kaebaja tugines Wismari haigla tõendile (tl 98 pöördel), mille järgi kaebaja ei ole pöördunud selle haigla poole seoses sõltuvusega alkoholist või narkootikumidest. See ei välista aga seda, et kaebaja võis narkootikume tarvitada või vanglale sellekohaseid andmeid anda. Kaebaja väitis kaebuses (tl 1-2), et ta ei ole vaidlusaluseid andmeid kunagi andnud ning et 22.10.2010.a temaga mingit vestlust ei toimund. Kohus andis 05.04.2017.a määruses kaebajale võimaluse seda seisukohta täpsustada - kas riskihindamise vestlust ei ole temaga Tallinna Vanglas üldse toimunud või toimus see muudel asjaoludel, sel juhul millal, kellega ja millise sisuga vestlus kaebaja andmetel toimus. Kaebaja kohtule täiendavaid andmeid ei esitanud.
12.Kaebaja tugineb negatiivsele asjaolule, mida tõendada ei saa. Samas tuleb menetlusosalisel ka negatiivsele asjaolule tuginemise korral muuta oma seisukoht usutavaks. Kaebaja eituse usutavust kahjustab see, et kaebaja ei esitanud omapoolset versiooni riskihindamise vestluse toimumise, selle aja ja vestlusel räägitu kohta. Kokkuvõttes on vastustaja tõendid kaalukamad kaebaja väidetest ja tõenditest ning kohus loeb tõendatuks, et kaebaja andis Tallinna Vanglas toimunud vestluse käigus vanglale andmed, mille põhjal ta oli enne vangistust tarvitanud narkootikume. Sel juhul ei olnud tegemist ebaõigete andmetega. Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Menetluskulud
13.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle põhjal jäävad menetluskulud kaebaja kanda. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks tuleb kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Vastustaja ei esitanud kohtule kuludokumente ja menetluskulude nimekirja, seetõttu jätab kohus menetluskulud välja mõistmata.
14.Kohus vabastas kaebaja 02.03.2017.a määrusega 15 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Sellega tegi kohus kaebaja suhtes lõpliku otsustuse, et kaebajal riigilõivu tasuda ei tule ning puudub vajadus riigilõivu tasumise täiendavaks reguleerimiseks otsuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Jõks Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.