Varavastased süüteod › Süüteod omandi vastu

advokaat Otto Preem

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS (Kriminaalmenetluse seadustik) §-dest 309 lg 3, 311, 312 ja 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada K.S KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 28.02.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 (kahe) aasta ja 8 (kaheksa) kuu vangistuse võrra ning mõista K.S ’le liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestada alates päevast, millal K.S saabub vanglasse karistust kandma. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada K.S suhtes kohtuotsuse jõustumisel. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida käesolevas kriminaalasjas asitõendiks ja süüteo toimepanemise vahendiks olevad esemed - mootorsaag Husqvarna ja kirves, mis asuvad Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna hoiuruumis ning hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 ja § 126 lg 6 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. A. M. tsiviilhagid rahuldada täielikult. TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 438 lg 1 ja VÕS (Võlaõigusseadus) § 127 lg 1, 3, § 128 lg 3, 4 § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista K.S’lt 6455.00 (kuus tuhat nelisada viiskümmend viis) eurot A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, Swedbank AS a/a xxxxxxxxxxxx) kasuks. 2 (14)

TsMS § 438 lg 1 ja VÕS § 127 lg 1, 3, § 128 lg 3, 4, § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel välja mõista K.S ’lt 442.45 (nelisada nelikümmend kaks eurot ja nelikümmend viis senti) eurot A. M. (isikukood xxxxxxxxxxx, Swedbank AS a/a xxxxxxxxxxxx) kasuks. Menetluskulud: KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel mõista K.S ’lt välja menetluskulu järgmiselt: sundraha 532,50 (viissada kolmkümmend kaks eurot ja viiskümmend senti) eurot; kaitsjatasu (16.00, 32.00, 902.80 ) kokku 950.80 (üheksasada viiskümmend eurot ja kaheksakümmend senti) eurot; kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 (nelikümmend viis senti) eurot; Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu kokku 1483.75 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend kolm eurot ja seitsekümmend viis senti) eurot tuleb tasuda 30 (kolmekümne) päeva jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 (SEB Pank) või EE932200221023778606 (Swedbank) või EE701700017001577198 (Nordea Bank Finland PLC Eesti fil) või EE403300333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874 ning selgitus “Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsus nr 1-134035, K.S, menetluskulud“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast. Apellatsiooni teate esitamise korral esitatakse apellatsioonkaebus Tartu Maakohtule Võru kohtumajale kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtu nimele, 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kantseleis 08. mail 2014. a alates kella 14.00-st.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

I Süüdistuse sisu K.S’t süüdistatakse selles, et tema, olles varem toime pannud varguse, ajavahemikul veebruar-aprill 2012 võttis Võru maakonnas xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx asuvalt A. M. kuuluvalt xxxxxx-xxxxxx kinnistult ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära tema poolt eelnevalt raiutud 107,4 tm metsamaterjali väärtusega 6455 eurot;

3 (14)

- samuti selles, et tema 4.septembril 2012 püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil Võru maakonnas xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx asuvalt A. M. kuuluvalt xxxxxx-xxxxxx kinnistult ära võtta tema poolt eelnevalt raiutud 38,285 tm metsamaterjali väärtusega 2247,35 eurot, kuid kuritegu jäi lõpule viimata, kuna politsei avastas varguse. Seega pani K.S toime KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so ebaseadusliku omastamise eesmärgil võõra vallasasja äravõtmise isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. II Menetlusosaliste seisukohad Prokurör asus kokkuvõtlikult seisukohale, et K.S on süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kohtus uuritud tõenditega, so kannatanu A. M. ütlustega, tunnistajate D. K. ja E. K. ütlustega, sündmuskoha vaatlusprotokolliga, asitõendi vaatlusprotokolliga, kahju arvestustega, kinnisturaamatu väljavõttega ning süüdistatava K.S kohtueelsel uurimisel antud ütlustega on tõendatud K.S süü. Kohtus uuritud tõendid on saadud seadust järgides, on kohtukõlbulikud ning tuleb võtta aluseks otsuse tegemisel. K.S tuleb süüdi tunnistada KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ning karistuseks mõista 1 aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liites Tartu Maakohtu Võru kohtumaja 28.02.2011.a. otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 2 aastat ja 8 kuud vangistust mõista K.S’le liitkaristuseks kohtuotsuste järgi 4 aastat 2 kuud vangistust. Tsiviilhagid rahuldada täielikult. Kannatanu A. M. on esitanud kaks hagiavaldust. Esimese hagiavalduse kohaselt oli nõue 6701 eurot ning seda nõuet kannatanu kohtuistungil täpsustas ning nõuab K.S-ilt ainult varastatud metsamaterjali väärtust, so 6455 eurot. Teise hagiavalduse kohaselt nõuab kannatanu A. M. süüdistatavalt K.S-ilt kokku 422,45 eurot. See nõue koosneb metsa jäänud puidu väärtusest 15.20 eurot (kuna seda osa metsamaterjali ei õnnestunud enam välja vedada halbade teeolude tõttu) ja metsast puidu väljaveoga seotud kuludest transpordile, so 275.65 ja 151.60 eurot. Süüdistatav K.S kinnitas istungil, et süüdistus on temale arusaadav, kuid ta tunnistab ennast süüdi osaliselt. Süüdi tunnistab ainult 04.septembri 2012.a. varguse katses, veebruariaprilli 2012.a. varguses süüdi ei tunnista. Tsiviilhagide osas K.S istungi käigus muutis oma seisukohti, so kord võttis õigeks, kord vaidles vastu ning kord võttis omaks osaliselt. Kohtuistungil K.S keeldus ütluste andmisest. Seega kohus võttis KrMS § 294 p1 alusel tõendina vastu prokuröri taotlusel K.S kohtueelses menetluses antud ütlused. Kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tunnistab K.S ennast täielikult süüdi mõlemas metsamaterjali varguse episoodis ning on andnud detailsed ütlused varguste toimepanemise kohta. Kaitsja oli seisukohal, et K.S süü on KarS § 199 lg 2 p 4 järgi täielikult tõendamist leidnud. Kaitsja asus seisukohale, et tõendina ei saa arvestada tunnistaja D. K. ütlusi, kuna D. K. politseiametnikuna kuulas üle käesolevas kriminaalasjas tunnistaja E. K. . Kuna D. K. on olnud kriminaalasjas menetleja ja menetleja ei saa olla samas asjas tõendi allikaks, siis tuleb tema ütlused jätta kõrvale. Kaitsja ei vaidlustanud varastatud puidu kogust, kuid leidis, et tsiviilhagid on põhjendatud osaliselt. Esimese hagi, so 6455 euro puhul on põhjendatud välja mõista 4737 eurot ja teise hagi, so 442.45 euro puhul on põhjendatud välja mõista 15.20 eurot. Kaitsja arvates ei tohi kannatanu kasu saada ning peab arvestama sellega, et K.S tegi raie töid ning tegi kulutusi ka metsa väljaveole. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada kergendava asjaoluna seda, et K.S on oma süüd tunnistanud ja puhtsüdamlikult 4 (14)

kahetsenud ning karistus peaks olema oluliselt väiksem, kui seda taotles riiklik süüdistaja. III Kriminaalasjas uuritud tõendid ning kohtu seisukoht nende lubatavuse kohta Kannatanu A. M. ütlused, kahju arvestused mõlema varguse episoodi kohta, kinnisturaamatu väljavõte, tunnistaja E. K. ütlused, sündmuskoha vaatlus- protokoll koos fototabelitega, asitõendi vaatlusprotokoll, objekti kontrollimise protokoll koos lisadega ning kohtueelsel uurimisel K.S ütlused on need tõendid, mille osas kohtumenetluses vaidlust ei tekkinud. Kõik menetlusosalised olid nõus, et eelnimetatud tõendid on kogutud vastavalt seadusele ning võib võtta aluseks kohtuotsuse tegemisel. KrMS § 294 p 1 kohaselt kui süüdistatavat ei ole võimalik kohtuistungil ristküsitleda, kuna süüdistatav keeldub kohtulikul uurimisel ütlusi andmast, võib kohus kohtumenetluse poole taotlusel lubada esitada tõendina süüdistatava poolt kohtueelses menetluses või sama või teise kriminaalasja varasemal kohtulikul arutamisel antud ütlusi. Kuna süüdistatav keeldus ütluste andmisest kohtuistungil võtab kohus tõendina kohtuotsuse tegemisel aluseks K.S kohtueelsel uurimisel antud ütlused. Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud ülalnimetatud tõendid on saadud kriminaalmenetlusseadust järgides. Seega on need tõendid lubatavad ning tuleb võtta aluseks otsuse tegemisel. Kaitsja taotles jätta tõendite hulgast välja tunnistaja D. K. ütlused, kuna viimane oli menetleja ning menetleja ei saa olla tunnistaja enda poolt uuritud kriminaalasjas. Prokurör oli seisukohal, et D. K. on ülekuulatud K.S ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks ning seda seadus lubab teha. K.S avaldas istungi käigus, et tema suhtes politsei kasutas kinnipidamisel sundi ning selleks, et seda kontrollida saigi ülekuulatud tunnistajana D. K. , kes käis metsas viimase varguse katse ajal ning pidas seal ka K.S kinni. Kohus on seisukohal, et tunnistaja D. K. ütlused on käesolevas kriminaalasjas lubatav tõend ning võtab need aluseks kohtuotsuse tegemisel. Kaitsja poolt viidatud mõlemad Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-47-08 ja nr 3-1-1-73-08 ei toeta kaitsja seisukohta, et menetlejat ei saa üle kuulata tunnistajana. Mõlemad lahendid lubavad teatud tingimustel menetlejat üle kuulata tunnistajana. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-08 p.12 kohaselt kriminaalkolleegium leidis, et lisaks väärteoja kriminaalmenetluse käiku puudutavatele asjaoludele on ka näiteks väärteo- või kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas võimalik menetlejat üle kuulata. Menetleja poolt tunnistajana antud ütlused võivad sellisel juhul olla vajalikud, kontrollimaks hilisema väärteo- või kriminaalmenetluse käigus koostatud menetlusdokumentide sisu vastavust tegelikkusele. Sellistel ütlustel on aga abistav ja selgitav tähendus, kuna menetleja ei tohi jätta menetlusdokumente koostamata ja asuda selle asemel ise ütlusi andma, täitmaks tõenduslikke lünki. Selliselt on toimitud ka käesoleva kriminaalasja kohtulikul arutamisel, mille tõttu tuleb politseitöötaja D. K. poolt kohtulikul arutamisel tunnistajana antud ütlused lugeda lubatavaks tõendiks. Tunnistaja D. K. andis ütlusi kriminaalmenetluse alustamise eelselt tajutu osas. Tunnistaja ütlustest nähtub, et temale teatati telefoni teel, et metsas toimub ebaseaduslik metsaraie ning selle peale sõitis tema kohale ning avastas, et metsas tegi ebaseaduslikku metsaraiet K.S ning metsa aitas välja vedada traktorist E. K. . Tunnistaja on andnud ütlusi asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses tööülesannete täitmisega, tunnistaja isiklikult tajus neid asjaolusid enne kriminaalmenetluse alustamist nimetatud metsamaterjali varguse katse episoodis. Seega vastab tema KrMS § 66 lg 1 tunnistaja mõistele, so tunnistaja

5 (14)

on füüsiline isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid. Kirjeldatud viisil tõendite kogumisega ei ole rikutud KrMS § 66 lg-st 2 tulenevat keeldu. Ka ei ole kohtu arvates tunnistaja D. K. ülekuulamisega käesolevas kriminaalasjas tekitatud olukorda, kus menetleja oleks jätnud menetlusseaduses sätestatud korras kogumata või vormistamata tõendi, mida sooviti kasutada edasise menetluse käigus ja asunud selle asemel ise tunnistajana ütlusi andma. Lisaks eelmärgitule on kohus seisukohal, et D. K. ülekuulamine on lubatav KrMS § 66 lg 21 p 2 ja 3 alusel, so kui tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu vahetult enne rääkimist tajutud asjaolude kohta juhul, kui nimetatud isik oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutas tõde ja tunnistaja ütluste sisuks on teiselt isikult kuuldu, milles sisaldub kuriteo toimepanemise omaksvõtt või mis oli muul viisil ilmselgelt vastuolus rääkija huvidega. Arvestades asjaolu, et K.S jäi politseile vahele vargust toime pannes oli ta ilmselgelt vesteldes tunnistaja D. K. tajutu mõju all (seda kinnitab ka K.S reaktsioon politseile metsavargusega vahele jäämisel, kus ta palub politseil end maha lasta) ning tema poolt avaldatu, so kuriteo toimepanemise omaksvõtt oli ilmselgelt vastuolus K.S huvidega. Ning kuna K.S väitis, et politsei rakendas tema suhtes ka põhjendamatud sundi, siis ka tema ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks oli põhjendatud KrMS § 66 lg 2 alusel D. K. üle kuulata tunnistajana. IV Kohtu seisukoht süüdistuse osas Kohus on seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega kogumis on tõendatud K.S süü KarS § 199 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kannatanu A. M. ütlustest nähtub, et temale kuulub xxxxxx-xxxxxx kinnistu xxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxx. Nimetatud asjaolu kinnitab ka kinnisturaamatu väljavõte. Väljavõtte kohaselt maatulundusmaa xxxxxxx xxxxxxxxxxx vald, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxx katastritunnustega xxxxx:xxx:xxxx ja xxxxx:xxx:xxxx omanikuks on A. M. . Kannatanu ütluse kohaselt kinnistul hooneid ei ole ja seal keegi ei ela. Naaberkinnistuks on E. L. kinnistu ning K.S on tema poeg. 13.märtsil 2012 helistas kannatanule tuttav ning teatas, et K.S elamise vastas teisel pool teed on palgivirn, see tundus kahtlane, sest seal kandis on ainult kannatanul mets. K.S metsa ei ole. Kannatanu helistas keskkonnainspektsiooni ja politseisse. 16.03.2012 käis kannatanu ise kohal ning nägi, et toime on pandud röövraie. Lõigatud oli kuuske ja mändi erikõrguselt. Metsaveotehnika jäljed olid ka näha, need kulgesid K.S majapidamisest mööda. Palgivirn kuuest palgist oli alles ning metsas oli osa metsamaterjali samuti alles. Kui juuni kuus läksid lõigatud metsa loendama, siis oli ka see metsamaterjal ära viidud. Kannatanu ei viinud sealt metsamaterjali ära. Lõigatud oli jämedaid puid, metsa all oli veel palke, kui kannatanu märtsis käis, siis jämedamad palgid olid juba ära viidud. Kannatanu tellis Erametsakeskuse poolt soovitatud metsa mõõtja keskkonnainspektsioonist. Vastava programmi alusel arvutati välja puude liikide mõõdetud kändude jämeduse ja hulga järgi kahju suurus. Kahjunõue on äraviidud 107,4 tm puidu väärtus 6455 eurot. Teine metsa vargus toimus septembris 2012.a. 04.septembril kell 19.40 helistas kannatanule naaber I. P. ja teatas, et kannatanu metsa oli läinud metsaveomasin. Kannatanu helistas kohe piirkonna konstaablile D. K. . 05.septembril kuulis kannatanu, et politsei oli kaks meest kätte saadud metsaväljaveo katsel. Kannatanu käis ise metsas 06.09.2012 ning avastas, et lõigatud oli nii mändi kui kuuske. Metsamaterjal oli alles ning politsei soovitas selle ära vedada. Kannatanu müüs metsamaterjali Erametsakeskusele. Metsa väljaveoga kaasnesid kannatanule järgmised kulud: väljaveoteenus 275.65 eurot ja autotranspordile 151.60. Kui kannatanu oleks jõudnud metsast välja vedada kütte ja paberipuud, siis oleks saanud veel 15.20 eurot. See jäi väljavedamata, kuna ei saanud enam rohkem väljavedu teostada, sest tee lihtsalt lagunes ära.

6 (14)

Tunnistaja E. K. ütlustest nähtub, et ta kohtus K.S-iga esimest korda 10. jaanuaril 2012 seoses väljaveoteenuse osutamisega, teist korda kohtus 4. septembril 2012. Teenuse osutamise kokkulepet otseselt K.S-iga ei sõlminud, vaid see käis läbi ülemuse. Lähim asula oli xxxxxxxxxxx, kus teenust osutas. Korralduse objektile minna sai ülemuselt. Septembris ei õnnestunud tööd lõpetada, sest politsei pidas K.S kinni. Politsei pidas K.S kinni seoses metsavargusega. Enne politsei tulekut jõudis tunnistaja üle poole koorma peale laadida. Siis politsei tuli pidas K.S kinni ja öeldi, et lao koorem maha. Tunnistaja sõitis välja, täitis paberid ära ja siis lasti ära. Teostas ainult metsast väljaveoteenust. Talvel sai töö lõpule viia, objekt oli K.S maja lähedal. Sõitsid objektile Meremäe-xxxxxx teelt paremale K.S majapidamisest mööda viivale teele. 2012 talvel pidi männipalke välja vedama, mitmel korral seda täpselt ei mäleta, teine kord vedas raie jäätmeid ja oksi. Siis oli ka paarimees, sellepärast võis kiiremini minna, töö oli vahetustega. K.S-iga sai kokku tee juures, K.S juhatas metsa. Mets oli esimesel korral sellises kohas, kus oli mingi kivisild, pidi üle kraavi sõitma, kraavist üle ja künka otsa ja seal oligi. Kuna oli talvine aeg ja külmunud, siis sai kraavist üle, päeva peale hakkas sulama, siis pidi oksad alla viskama ja hooga minema. Teist korda metsa minnes pidi päris pikalt sõitma läbi metsa. K.S kõndis ees ja ise sõitis järgi. Esimene kord sõitsid ka metsani ära ja siis läks K.S jala ees. Üks päev viisid raiepalki ja siis raiejäätmeid, mõlemad korrad sõitsid sama teed pidi. Jaanuaris vedas koguseliselt metsast välja umbes 40 tm männipuitu. Isiklikult ei kontrollinud, kas selline tegevus metsas on seaduslik või mitte. Teised kliendid näitasid raietunnistust, kes andis traktori peale kaasa. Aavo käest küsides ta ütles, et on kodus olemas, usaldas inimest. Mõlemal korral oli tellijaks K.S ja mõlemal korral oli K.S kaasas. K.S ei rääkinud, miks metsa tegi, pikemat juttu K.S-iga ei olnud. Vedas lihtsalt puitu metsast välja, väljavedamiseks kulus umbes 1 päev ja risu jaoks teine, täpselt ei mäleta. 10 jaanuaril oli hommikuses vahetuses, kell 6 alustas tööpäeva ja hakkas traktoriga sinna poole sõitma ja kell 14 tuli vahetus peale. Siis tuli paarimees, lõpetas palgiveo ära ja teine päev vedas tunnistaja risu. Kändude järgi ei oska kogust umbes ka öelda. K.S oli terve aeg metsas, K.S käis laasimata otsi kirvega laasimas ja raius üleliigsed otsad ära. Saag ja kirves olid K.S endal kaasas, maja juures said kokku, sealt võttis K.S asjad kaasa ja sõitsid metsa. Kirves oli väike ja võis sama olla, mis esimesel korral, aga sae kohta ei pannud tähele. Tunnistaja D. K. ütlustest nähtub, et võis olla 04.09.2012 kui ta K.S metsas kinni pidas. Oli sügisepoolne aeg. Talle helistas kodanik A. M. , kes omab metsakinnistut xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx ja teatas, et keegi pidi tema metsa lõikama. Kuna on ka varem seal käinud ja teadis, et antud kinnistul pannakse toime metsavargusi, siis läksid ka seekord kohale koos teise piirkonna politseinik A. P. . Kuna viibis sel hetkel kodus, siis pani riidesse, läks jaoskonda ja võttis auto. Jätsid sõiduki kohast, kus lõigati metsa, kuskil 600 m kaugusele. Metsast oli kuulda mootorsae häält ja traktori häält. Ei läinud mööda seda teed, kus oli sõitnud väljaveo traktor. Läksid läbi metsa, jäid traktorist 10-15 m kaugusele seisma. Nägid, kuidas traktori järelhaagisesse laetakse peale palgikoormat. Traktori taga seisis K.S koos saega. Kas lõikas või mitte, seda ei näinud. Kohapeal oli 2 inimest, traktorist, kes välja vedas ja K.S . Siis kui K.S nägid, siis otsustasid ta kinni pidada, kuna teadsid, et see ei ole K.S kinnistu ja antud kohas pannakse toime metsavargust. Kinnipidamisel K.S tunnistas, et ei ole tema mets. K.S röökis metsas laske mind maha, kes minu peale kitse pani. Metsast võtsid kaasa mootorsae, kirves oli ka seal. Sõidukis olles, kui sõitsid Võru poole küsisid, kuidas materjal siit minema saab, milline on varguse skeem. Siis K.S rääkis, et iga tehingu jaoks ostis uue mobiiltelefoni ja sinna kaardi ja kui oli tellinud väljaveo ära, siis viskas telefoni minema. Nii palju kui metsas käis, nii palju ta telefone vahetas. Kui telliti veok järgi metsamaterjalile, mis oli välja veetud, siis veok pani kiirelt koorma peale, sõitis 7 (14)

lähedusest minema, alles poole tee peal kinnitati kohustuslikud koormarihmad. Materjal viidi Tartusse, kuhu täpsemalt, seda K.S ei öelnud. K.S ütles, et see ei olnud esimene kord, kui metsas oli. Jaoskonnas K.S kirjutas puhtsüdamliku ülestunnistuse. K.S ütles, et valis tormisemaid ilmasid selleks, et sae häält ei oleks kuulda välja poole metsa. Eraldi brigaadi ta sinna peale ei tellinud. K.S ema majapidamine asub metsa lõikamise kohast umbes 4-500 m. Maja juurest viib kohe tee sinna metsa. Seal oli nagu 2 teed, kust oli veetud. Esimest korda siis maja juurest ja teine kord kõrval teelt. Teine kord, vahele jäädes veeti teist teed pidi välja. Kriminaalasjas on menetlustoiminguna teinud traktoristi E. K. tunnistajana ülekuulamise. Esimesel korral helistas samuti A. M. , kes teatas, et keegi lõikab metsa. Kui metsa läksid, siis oli kohal Keskkonnainspektsioon. Mets oli langetatud ristirästi, palke oli langetatud üksteise peale. Metsamaterjal oli ladustatud K.S ema maja kõrval oleva tee äärde. Seda ei tea, kas kannatanu sai materjali tagasi. Seda korda seostati ka K.S-iga, see tuli politseist oma siseinfona. 27.03.2012.a. sündmuskoha vaatlusprotokolli kohaselt sündmuskoht asub Võru maakonnas, xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx A. M. kuuluval kinnistul. Kinnistul on mahalõigatud ja järgatud puud, millised on maas ebakorrapäraselt. Metsakinnistul on hulgaliselt puukände. Metsakinnistule viiva tee juures on 6 männipalki virnas. Sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodelt on näha hulgaliselt mahalõigatud jämedaid männi- ja kuusepalke. Eelnimetatud metsaraiega seoses on tehtud kahju arvestus 18.06.2012 millest nähtub, et ebaseaduslikult raiutud ja ära viidud puidu maht oli 107.4 tihumeetrit. Puiduks oli nii männi- kui kuusepalk erineva jämedusega. Objekti kontrollimise protokollist nr 1026795 nähtub, et keskkonnainspektsioon teostas kontrolli 05.09.2012.a. kell 9.45-10.30 Võru maakonnas xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx katastriüksusel nr xxxxx:xxx:xxxx, so järgimisel päeval peale varguse katse toimepanemist K.S poolt. Protokolli kohaselt teatati keskkonnainspektsioonile metsaraiest xxxxxxx xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx kinnistul. Kohapealsel kontrollil tuvastati, et raiutud on kinnistu põhjapoolsest osast umbes 0,1 ha suurusel alalt jämedaid mände ja kuuski. Oksad ja raiutud metsamaterjal on raiekohal laasitult ja järgatult maas laiali. Raiutud puude kändude lõikepind on pealt astmeline, ebatasane, värvuselt helekollane. Protokollile on lisatud ka fototabel, millel on näha lõigatud jämedad männi- ja kuusepalgid. 17.09.2012.a. sortimentatsiooni arvestusest nähtub, et raiutud oli 20 mändi, so 23 tm ja 18 kuuske, so 14.2 tm, mis on kokku 37.2 tihumeetrit puitu. 13.09.2012.a. metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti nr VML69 kohaselt Keskühistu Eramets võttis A. M. vastu männi- ja kuusepalki 38,285 tm väärtuses 2247,35 eurot. Metsamaterjal pärines xxxxxx-xxxxxx kinnistult nr xxxxx:xxx:xxxx Võru maakonnas xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx. Seega on tõendatud, et esimese raie puhul oli varastatud puidu maht 107,4 tm ja varguse katse episoodis oli puidu maht, mida sooviti varastada 38,285 tm. Nimetatud puidu kogusega on nii K.S kui ka tema kaitsja nõus. 11.09.2012.a. asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud K.S-ilt 04.09.2012.a. kinnipidamise käigus äravõetud mootorsaage Husqvarna mudel 340 ja puitvarrega kirvest. Vastavalt 05.02.2013.a. aktile nr 3844 on mootorsaag ja kirves hoiul Lõuna Prefektuuri asitõendite hoiuruumis. Põllumassiivide kaardilt 2010, arvestades tunnistajate E. K. , D. K. ja kannatanu A. M. selgitusi nähtub, et number ühega märgitud koha vastas oleval kinnistul, mis kuulub K.S-ile ei ole metsa ning seda kinnistut läbib tee, mida mööda veeti kannatanu A. M. metsast metsamaterjali välja esimesel korral, so 2012 alguses. Kaardil paremal servas ulatuslikud metsamassiivid kuuluvad A. M. ning sealt mõlemal korral lõikaski metsa K.S . Esimesel korral toimus metsaraie kohas, mis on märgitud numbriga kaks ja teisel korral kohas,

8 (14)

kus on kaardi paremas servas asuv nool. Noole juures asuvat teed mööda sõitiski E. K. septembris 2012.a. K.S poolt näidatud metsa juurde. K.S poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused haakuvad ja on täielikult kooskõlas kriminaalasja kogutud teiste tõenditega. 08.05.2012 K.S poolt antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi veebruaris 2012 A. M. metsast puidu varguses. 2012.a. alguses selleks, et vähem tähelepanu äratada raius oma mootorsaega Husqvarna iga päev sealt kinnistult paar mändi maha, paari männi viisi tegi raiet sellepärast, et keegi lärmi peale kohale ei tuleks. Peale männi maha raiumist laasis kohapeal ja tükeldas kohe 4-6 meetisteks tükkideks. Kõike seda tegi üksinda. Ühte koormat tegi pea kuu aega. Selleks, et palk välja saada, tellis Tartust või Elvast metsaveotraktori, mis toodi kohale treileriga. Selle metsaveotraktoriga veeti ühe päevaga palk välja ja pandi tee äärde hunnikusse. Seejärel helistas Maalehe kuulutusele kellelegi, kes ostis palki ning kohe järgmine päev viidi palk minema. Esimese koorma eest sai 2000 eurot. 6 palki jäid tee äärde, need ei mahtunud koormasse. Need 6 palki viis vahepeal oma traktoriga oma kinnistu tagumisse otsa, et ei jääks kellelegi silma ja 2012 aprillis tõi nad samamoodi tagasi. Seejärel tegi märtsi kuus jälle umbes kuu aega tööd. Iga päev lõikas sama kinnistu metsast paari männi viisi, laasis ja lõikas 4-6 meetristeks palkideks. Seekord tellis Belarus-traktori, samamoodi internetist või xxxxxxx Teatajast. Metsaveotraktoriga veeti ühe päevaga palk välja tee äärde. Seejärel tellis metsaveoauto ja palk viidi kuhugi Tartu lähedale. K.S sai 1400 eurot selle eest. Müük toimus aprilli kuus 2012.a. ja siis pandi peale ka need 6 palki, mis jäid veebruaris maha. Palgid lasi mõlemal korral välja vedada oma kinnistule ning näitas ostjale oma metsa pabereid. Kokku müüs kahel korral palki 70 tihumeetri ringis. Esimene kord veebruaris, oli 38 tihumeetrit ja teine kord aprillis, oli üle 30 tihumeetri. Raiet tegi täiesti üksinda. 27.06.2012.a. K.S poolt antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi selles, et raius veebruaris-aprillis 2012.a. Võru maakonnas xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx A. M. kuuluvalt xxxxxx-xxxxxx kinnistult 107,4 tihumeetrit männi – ja kuusepuid ning varastas need tekitades A. M. kahju 6455 eurot. K.S jäi sellel ülekuulamisel 08.05.2012.a. antud ütluste juurde. Avaldas, et raiet oli plaanis teostada seni kui võimalus oli. Raiega alustas 2012.a. veebruarist ja lõpetas aprilli keskel ja raiet tegi üksinda. Metsamaterjali lasi ära viia kahel korral ja seda kuulutuste peale. Ta ei vaielnud vastu M. poolt esitatud tsiviilhagidele ja arvutustele, mis puudutavad metsamaterjali kogust ja summasid. 18.02.2013.a. K.S poolt antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab ennast süüdi selles, et 2012.a. septembris püüdis oma elukoha lähedal xxxxxxxxxxxx oma esivanemate kinnistu kõrvalt kinnistult varastada metsamaterjali. Eelmise aasta alguses, hooldades vanemate metsa, hakkas vaikselt raiuma naaberkinnistult puid. Üks kriminaalasi on juba prokuratuuris. Möödunud aasta augusti lõpus vaatas, et naaberkinnistul on kõik vaikne, keegi seal ei käi ja tundus, et omanikul on ükskõik, mis tema kinnistul toimub. Kuna oli elamiseks raha vaja, siis otsustad ühe väikse metsatöö ära teha. 01.09.2012 hakkas vaikselt toimetama. Mootorsaega Husqvarna 340 võttis maha vähemalt 30 puud. Kavatses lõigata ühe rekkakoorma, so 35 tihumeetrit puitu. Puud võttis järjest, tegi lageraie, puude otsad võttis maha ja järkas ära. Väljaveotraktori Valmet tellis Oravalt, kuna tundis seda traktoristi, kuna talvel ta käis hakkpuitu välja vedamas. Traktoristile ei öelnud, et tegelikult varastab puid võõrast metsast. Ilmselt keegi kaebas, et tema tegutseb metsas ja nii siis 04.septembri õhtul, kui lasi puud kokku vedada ja traktorile laadida tulid politseinikud. Tema poolt toime pandud kuritegu avastati ja ta toimetati politseisse. Sae ja kirve andis ise vabatahtlikult politseinikule hoiule. Saag ja kirves on ema omad.

9 (14)

Ülalnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: K.S elukoha kõrval Võru maakonnas xxxxxxxxxxx vallas xxxxxxxxxxxx asub A. M. kuuluv xxxxxx-xxxxxx kinnistu, kus aastaringselt kedagi ei ela. 2012 aasta alguses otsustas K.S raha saamise eesmärgil sellelt kinnistult puid raiuda ja metsamaterjali varastada. Alates jaanuarist kuni aprillini raius ta sealt kuuse ja männipuid, kokku 107,4 tm metsamaterjali. Palgid varastas ja müüs K.S ajavahemikul veebruar kuni aprill 2012.a. Osa metsamaterjali jäi metsa alla. Metsamaterjali aitas metsast välja vedada E. K. . Vargusega tekitas K.S kannatanule kahju 6455 eurot. 2012 septembri alguses otsustas K.S jälle samast kohast metsamaterjali varastada. Ta raius xxxxxx-xxxxxx kinnistult jämedaid kuuse ja männipuid, kokku 38,285 tm. Raietöid tegi K.S üksi. 04.09.2012.a. tellis K.S palkide väljavedamiseks metsaveotraktori, mida juhtis E. K. . Puude peale laadimise ajal tuli metsa politsei sh politseinik D. K. , kes peatas väljaveo ning pidas K.S kinni. Kannatanu A. M. realiseeris ise metsamaterjali ning sellega seoses tuli tal teha kulutusi väljaveo teenusele 275.65 eurot ja autotranspordile 151.60 eurot. Kui kannatanu oleks jõudnud metsast välja vedada kütte ja paberipuud siis oleks ta saanud veel 15.20 eurot. See jäi välja vedamata, kuna ei saanud enam rohkem väljavedu teostada, sest tee lagunes ära. KarS § 199 lg 2 p 4 kohaselt võõra vallasasja äravõtmise eest selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise või omastamise karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kaitstav õigushüve on omand. Objektiivsest küljest kujutab vargus võõra vallasasja äravõtmist. Õiguslikult saab hõivata üksnes võõrast asja. Asja äravõtmine kui varguse mõiste tunnus eeldab kõigepealt seda, et asi ei ole süüdlase valduses, vaid on süüdlase jaoks võõras valduses. Valdus on kehtestatud, asi ära võetud ja varguse objektiivne koosseis täidetud, kui hõivaja on saavutanud selle üle võimu. Vargus on lõpule viidud siis, kui vara on süüdlase käes ning tal on võimalus hakata seda oma äranägemise järgi kasutama või käsutama. Metsamaterjal, mida K.S varastas oli K.S jaoks võõras vara ning K.S näol on tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse, kuna ta on varasemalt karistatud varguse eest ja käesolevas kriminaalasjas on tõendamist leidnud K.S poolt kahe varguse episoodi toimepanemine, ühe episoodi puhul küll varguse katse, kuid lõppkokkuvõttes see kvalifikatsiooni ei muuda. K.S on varem varguste eest karistatud seitsmel korral ning viimati on varguse eest teda karistatud 20.05.2009.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega KarS § § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja KarS § 68 alusel 3 kuu ja 27 päeva vangistusega, mis asendati KarS § 69 alusel 234 tunni üldkasuliku tööga, tähtajaga 1 aasta. 03.05.2010 Tartu Maakohtu Võru kohtumaja määrusega pöörati KarS § 69 lg 6 alusel 2 kuud ja 1 päev vangistust reaalselt täitmisele. Kuna K.S ei olnud metsa omaniku nõusolekut metsa lõigata ja võtta ning ta on varem toime pannud varguse, siis täitis ta oma tegevusega KarS § 199 lg 2 p 4 objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab vaadeldav koosseis tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. K.S oli vargust toime pannes teadlik kõikidest kuriteo toimepanemise asjaoludest. Ta teadis, et vara on võõras, et ta võtab seda vara ilma omaniku nõusolekuta ning et teda on varasemalt karistatud varguse toimepanemise eest. KarS § 16 lg 2 kohaselt, isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. K.S soovis võtta ära võõrast vara ning võttis võõra vara ka ära. Tema püsivat ja kindlat soovi varastada näitab ka kuriteo toimepanemise see asjaolu, et ta mitu kuud päevast päeva käis metsas palgi kaupa metsa tegemas selleks, et see lõppkokkuvõttes metsast varastada. Seega pani K.S varguse toime kavatsetult. 10 (14)

K.S tegude õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. V Kohtu seisukoht kahju ja tsiviilhagide osas Kriminaalasjas on K.S vastu esitanud kannatanu A. M. tsiviilhagid 6701 euro nõudes ja 442.45 euro nõudes. Kohtuistungil A. M. täpsustas esimest tsiviilhagi ja vähendas seda ning jäi nõude juurde, mis vastab varastatud palkide väärtusele, so 6455 eurot. Teise tsiviilhagi juurde jäi kannatanu täielikult. Seega nõuab kannatanu K.S-ilt 6455 euro ja 442.45 euro väljamõistmist. Metsanduskonsulenti A. V. 18.06.2012.a. ebaseadusliku raiega metsaomanikule tekitatud kahju arvutusest nähtub, et xxxxxxxxxxx vallas xxxxxx-xxxxxx kinnistul kokku viidi ära kuuse ja männipalki 107.4 tm väärtusega 6455 eurot. Kännud mõõdeti 07.06.2012.a, so peale metsa vargust veebruaris-aprillis 2012.a. Peale 04.09.2012 varguse katse toimumist tegi metsanduskonsulent A. V. 30.10.2012.a. ebaseadusliku raiega metsaomanikule tekitatud kahju arvutuse millest nähtub, et xxxxxxxxxxx vallas xxxxxx-xxxxxx kinnistul oli maha raiutud mändi järgmiselt: jäme palk 16,1 tm, peen palk 2,8 tm, paberipuu 0,6 tm, küttepuu 0,2 tm ja jäätmed 3,2 tm ning kuuske järgmiselt: jäme palk 9,2 tm, peen palk 1,8 tm, paberipuu 1, tm, küttepuu 0,2 tm ja jäätmed 2,1 tm. Metsaomanik sai kätte puude palgi osa ja on selle ise müünud. Metsa on jäetud paberipuu ja küttepuu osa, mis on laasimata. Kui metsaomanik oleks teinud ise raie ja toonud raie käigus välja ka paberipuu ja küttepuu, siis oleks ta sellelt teeninud puhta tuluna 15.20 eurot. Lisaks on metsaomanik pidanud tegema kulutusi väljaveo teenusele 275.65 eurot ja autotranspordile 151.60 eurot. Kännud mõõdeti 15.09.2012.a, so peale 04.09.2012 metsavarguse katse toimumist. Kannatanu kulutused transpordile ja väljaveo teenusele on tõendatud kannatanu poolt istungil esitatud maksekorraldusega millest nähtu, et A. M. tasus OÜ Hinsametsa OÜ-le väljaveoteenuse eest arve nr 06091 alusel 275.65 eurot. Samuti esitas kannatanu ka arve nr 06091, mille kohaselt kannatanule esitati arve väljaveo teenuse eest xxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxx vald Võru maakond summa 275.65 eurot. Kannatanu poolt esitatud meili väljatrükist nähtub, et kannatanu tulust arvestati maha autotransportteenus summas 151.60 eurot. Kohus on seisukohal, et kannatanu A. M. ei ole eelnimetatud metsaraietest, so 2012 aasta alguse ja septembri 2012 metsavarguse katsest mitte mingisugust kasu või tulu saanud, nii nagu seda väidab K.S kaitsja. Kannatanul A. M. ei olnud plaanis ja soovi teha metsaraiet, tal ei olnud isegi metsamajandamiskava. Esimese episoodi puhul K.S viis ära kõik kannatanule kuuluva metsamaterjali, mille ta jõudis maha raiuda, so 107.4 tm kuuse ja männipalki. Nimetatud kogust K.S ja tema kaitsja ei vaidlusta. 18.06.2012.a kahju arvutuses on ära toodud palkide ligikaudsed väärtused arvestades puidu liiki ja jämedust. Kahjuarvestuses märgitud hinnad on kohtu jaoks usutavad ning mõistlikud ning kohtul ei ole alust kahelda nende õigsuses, kuna arvestuse on teinud metsaga tegelev spetsialist. Kuna kahjuarvestuses on ära toodud palkide väärtused, siis on need hinnad aluseks varastatud esemete väärtuse arvestusel. TsÜS § 65 kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kuna kannatanu jäi täielikult ilma 107,4 tm palkidest väärtuses 6455 eurot, siis tuleb K.S hüvitada tema poolt varastatud palkide väärtus kannatanule A. M. . Ebaõiglane on olukord, kui kannatanu peaks K.S-ile kinni maksma raie tööde maksumuse ja transpordi teenuse eest kantud kulutused.

11 (14)

Varguse katse episoodiga seoses kannatanu on teinud kulutusi transpordile seoses K.S poolt toime pandud metsaraiega. Need kulutused ei olnud A. M. planeeritud, kuna ta ei soovinud metsaraiet teostada ning selleks, et ära hoida suurema kahju tekkimise (so raiutud palkide hävimise metsa all) pidi A. M. korraldama K.S poolt raiutud puidu välja vedamise metsast. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 127 lg 5 kohaselt kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kannatanu poolt esitatud kahjunõue sisaldab endas nii vara väärtust kui kulusid transpordile seoses metsa väljaveoga. Seega arvestades VÕS § 128 lg 3 sätet on nii vara väärtus kui ka transpordi kulu, mis on kohtu arvates hinnatav kui kahju tekitamisega kantud kulu ja ühtlasi ka mõistlik kulu suurema kahju ärahoidmiseks, otsene varaline kahju. Kuna kannatanule kahju tekitamine ja K.S poolt toime pandud metsa vargus ja varguse katse on põhjuslikus seoses, kannatanu ei ole saanud kasu K.S poolt põhjustatud kahju tekitamise tagajärjel ning arvestades kahju hüvitamise eesmärki VÕS § 127 lg 1 järgi on K.S tekitanud kahju kannatanule A. M. esimese episoodi puhul 6455 eurot ja varguse katse episoodis 442.45 eurot. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Kohus leiab, et A. M. hagid K.S vastu summas 6455 eurot ja 422.45 eurot tuleb rahuldada täielikult TsMS § 438 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 alusel. III Kohtu seisukoht karistuse osas KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kohus peab otsuses põhistama vangistuse mõistmist, kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi.

12 (14)

Käesolevas kriminaalasjas on kohtul võimalik K.S’t karistada tulenevalt KarS § 199 lg 2 p 4 sanktsioonist kas rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kohtu eesmärk karistuse mõistmisel on mõjutada süüdimõistetud isikut selliselt, et ta edaspidi hoiduks süütegude toimepanemisest. Kohus leiab, et kuna K.S’t on korduvalt kriminaal- ja väärteokorras varem karistatud, temal puudub sissetulek ning käesolevas kriminaalasjas toime pandud vargused on tema toime pannud katseajal, siis ei ole põhjendatud tema karistamine rahalise karistusega. K.S on viimati karistatud 28.02.2011.a. Tartu Maakohtu Võru kohtumaja otsusega KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 alusel 4 aasta vangistusega, mida KarS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ning lõplikuks karistuseks jäi 2 aastat 8 kuud vangistust tingimisi KarS § 74 alusel 3 aastase katseajaga. Seega toime pannes käesolevas kriminaalasjas uue metsavarguse juba 2012 alguses asus K.S sisuliselt ühe aasa jooksul peale viimase otsusega mõistetud pikka vangistust toime panema uusi kuritegusid. Käesolevaks ajaks on K.S varavastaste kuritegude eest karistatud juba kaheksal korral ning käesolev karistus varavastase kuriteo eest on juba üheksas. Eelmised karistused on olnud nii pikaajalised reaalsed vangistused, kui ka tingimuslikud vangistused. Vangistusi on korduvalt asendatud ka üldkasuliku töö tundidega. Ka pikaajalised vangistused ei ole teda peale vabanemist mõjutanud uusi kuritegusid mitte toime panema. Arvestades K.S isikut ja tema eelnevaid karistusi ei ole kohtu jaoks usutav, et rahaline karistus või lühiajaline vangistus mõjutab K.S’t edaspidi hoiduma kuritegudest. Seega ei ole K.S asunud paranemise teele vaid järjepidevalt paneb toime varavastaseid kuritegusid. Arvestada tuleb ka seda, et käesolev vargus on K.S poolt toime pandud varguse koosseisu raskendava tunnusega ning tahtluse vormiks on kõige raskem tahtluse vorm, s.o kavatsetus. Kohtu jaoks on kõnekad järgmised asjaolud: mõlemad vargused on toime pandud katseajal ning esimene varguse episood üks aasta pärast katseaja määramist eelmises kriminaalasjas, K.S pani teise varguse episoodi, so varguse katse 04.09.2012.a, toime peale seda, kui esimeses varguse episoodis oli kriminaalasi prokuratuuri menetluses ning see saadeti 17.09.2012.a kohtu menetlusse kokkuleppemenetluse korras. Seega on kohtu arvates K.S süü suur ning põhjendatud on kohaldada tema suhtes raskemat karistusliiki, s.o vangistust ja seda kesisest määrast suuremas määras. Kui isik paneb järjepidevalt toime teatud liiki kuritegusid, käesoleval juhul varavastaseid, siis mõistetavad karistused ei saa minna ajas leebemaks, vaid karistuse mõistmise loogika kohaselt peaksid minema ikka järjest rangemaks ja seda põhjusel, et eelnevad karistused ei ole olnud järelikult piisavad mõjutamaks teda edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma. Eelmise otsuse kohaselt kohus mõistis 28.02.2011. a K.S’le KarS § 209 lg 2 p 1, 3, 4 järgi karistuseks 2 aastat 8 kuud vangistust. Seega peab käesolevas kriminaalasjas K.S ’le mõistetav karistus olema rangem, kui see oli 28.02.2011. a. Seega arvestades K.S süü suurust ja tema isikut on põhjendatud temale mõista karistus KarS § 199 lg 2 p 4 järgi sanktsiooni keskmisest määrast suuremas määras. K.S karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaitsja poolt välja toodud kergendava asjaoluna puhtsüdamlik kahetsus ei ole kohtu arvates kinnitust leidnud. Riigikohus on oma 7. oktoober 2004. a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-86-04 punktis 12.2 asunud seisukohale, et otsustamaks, kas kohtualune kahetseb ja kas see kahetsus on ka puhtsüdamlik, on fakti küsimus. K.S on menetluse vältel muutnud oma positsiooni, küll ta tunnistas oma süüd, siis jälle ei tunnistanud, küll ta sõlmis kokkuleppe, siis jälle loobus sellest. Selline käitumine ei näita isiku puhtsüdamlikku kahetsust.

13 (14)

Kohtu seisukoht asitõendite osas Kriminaalasjas on asitõendiks mootorsaag Husqvarna ja kirves, mis asuvad Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna hoiuruumis. Vastatavalt KarS § 83 lg 1 sätetele kohus võib konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi. Arvestades ülaltoodut konfiskeerib kohus KarS § 83 lg 1 alusel käesolevas kriminaalasjas asitõendiks ja süüteo toimepanemise vahendiks olevad esemed – kirve ja mootorsae Husqvarna, mis asuvad Lõuna Prefektuuri Võru politseijaoskonna hoiuruumis ning need kuuluvad hävitamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 ja § 126 lg 6 alusel peale kohtuotsuse jõustumist. Kohtu seisukoht menetluskulude osas K.S menetluskuludeks on määratud kaitsjale makstud kaitsjatasu (16.00, 32.00, 902.80) kokku 950.80 eurot, kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 0,45 eurot. Samuti on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 532,50 eurot (kuupalga alammäär on alates 1. jaanuarist 2014.a 355 eurot). KrMS §-de 175 lg 1 p 4, 5, 9; § 179 lg 1 p 2; 180 lg 1, 189 lg 2 alusel kuulub K.S’lt riigi kasuks väljamõistmisele menetluskulu kokku 1483.75 eurot. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. K.S peab minema kandma pikka vangistust. Seega ei ole menetluskulude ajatamine põhjendatud, kuna mõistetud vangistuse pikkus on pikem, kui maksimaalne võimalik menetluskulude ajatamise tähtaeg, so 1 aasta.

Marju Persidskaja kohtunik

14 (14)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.