Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: M. U. (isikukood XXX, elukoht: XXX; e-post: XXX) Usaldusisik: Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: XXX; tel 44 313 13)
RESOLUTSIOON
1.M. U. maksejõuetusavaldus rahuldada.
2.Kuulutada välja M. U. (isikukood XXX) pankrot 08. jaanuaril 2025 kell 11.30.
3.Nimetada M. U. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai 10, Pärnu 80010; e-post: XXX; tel 44 313 13).
4.M. U. võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 31. jaanuaril 2025 algusega kell 09.45 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli tn 19, II korrus, saal nr 3). Üldkoosolekul saab osaleda ka veebi vahendusel. Võlausaldajad peavad osalemise soovist teatama pankrotihaldurile. Koosoleku link saadetakse enne üldkoosolekut nõuded esitanud võlausaldajatele.
M. U. peab enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtule vandega kinnitama vara ja kohustuste kohta esitatud andmete õigsust. M. U. on vande andmiseks kohustatud isiklikult ilmuma 31. jaanuaril 2025 kell 9:45 Pärnu Rüütli tn kohtumajja.
6.Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt
2-24-18594 esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
7.Algatada M. U. (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.
8.Pankrotimenetluse lõpuni täidab pankrotihaldur Andrus Õnnik usaldusisiku kohustusi, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.
9.Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 10. jaanuariks, esimene aruanne esitada 10. jaanuariks 2026.
10.M. U. peab täitma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse §-s 47 sätestatud kohustusi.
11.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
12.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
13.Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad M. U. kanda.
14.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1166 eurot, millele lisandub 22% käibemaks 256,22 eurot, kokku koos käibemaksuga 1422,52 eurot.
15.Anda M. U.-le menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks 866 euro ja lisanduva käibemaksu 190,52 euro ulatuses, kokku summas 1056,52 eurot. M. U. ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.
16.Maksta usaldusisiku tasu katteks 1056,52 eurot (tasu 866 eurot + käibemaks 190,52 eurot) välja riigi vahenditest OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb, arvelduskontole nr XXX AS-is SEB Pank.
17.Usaldusisiku tasu osas, mida menetlusabi ei kata, jääb võlgniku kanda. Mõista M. U.-lt usaldusisiku tasu katteks välja 366 eurot (s.o tasu 300 eurot ja lisanduv käibemaks 66 eurot), mis maksta OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo arvelduskontole nr E861010902001530007 AS-is SEB Pank.
18.Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.
19.Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.
20.Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.
ASJAOLUD JA VÕLGNIKU TAOTLUS
1.M. U. esitas 07. detsembril 2024 Pärnu Maakohtule maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt oli võlgnik koduste probleemide tõttu sunnitud kodust eemale minema, sõlmis laenulepinguid selleks, et rentida külaliskortereid, kus viibida. Laenulepingute sõlmimine ja raha saamine oli lihtne ja see ei tundunud kuidagi ohtlik. Laenulepinguid suutis võlgnik täita, kuid peagi tekkis olukord, kus ühe laenuga tasus teisi laene. Refinantseeris laene samuti ja ka sellest ei piisanud. Töökohal tegi ületunde, et oleks ka elamiseks raha, kuid see hakkas tervisele.
2-24-18594 Maksekohustused käivad üle jõu, võlgnik maksab enamuse sissetulekutest ära laenude tagasimaksmiseks ja ei jää vahendeid elamiskulude jaoks. Võlgnik on vabaabielus ja tal on kaks alaealist ülalpeetavat. Võlgnik töötab, tema netotöötasu on 1100 eurot kuus. Maksejõuetusavalduse kohaselt ei kuulu võlgnikule registritesse kantavat vara ega muud väärtuslikku vallasvara. Avalduses esitatud kohustuste nimekirja kohaselt on võlgnikul kaheksa võlausaldaja ees täitmata kohustusi kokku üle 32 000 euro, kuid ühegi kohustuse kohta ei ole algatatud kohtu- ega täitemenetlust. Võlgniku varaks on üksnes töötasu. Võlgnik soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
10.detsembril 2024 saatis võlgnik kohtule taotluse vaadata maksejõuetusavaldus läbi kirjalikus menetluses.
2.Kohus 11. detsembri 2024 määrusega võttis avalduse menetlusse, nimetas usaldusisikuks Andrus Õnniku, määras talle tähtaja võlgniku vara ja kohustuste nimekirja ning usaldusisiku hinnangu esitamiseks.
USALDUSISIKU HINNANG
3.02. jaanuaril 2025 esitas usaldusisik Andrus Õnnik kohtule aruande. Tuginedes tema käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele, jõudis usaldusisik seisukohale, et võlgnik on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud kohustuste tasumiseks. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Usaldusisiku hinnangul on M. U. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks mõtlematult võetud maksevõimet ületavad laenud. Kohustuste kasvule ja maksejõuetuse tekkimisele on kaasa aidanud laenude võtmine varasemate laenude tasumiseks. Võlgnik oli maksejõuetu ilmselt vähemalt 2022 aasta lõpust, kui tema igakuised laenumaksed ületasid tema maksevõimet. Võlgnikul on kohustusi seitsme võlausaldaja ees kokku vähemalt 32 448,14 eurot, millest sissenõutavaks on muutunud detsembrikuu maksed ca 1000 euro ulatuses. Võlausaldaja Multitude Bank p.l.c. (varasem Ferratum Bank) on teatanud, et ei soovi menetluses osaleda, võlausaldaja TF Bank AB ei ole usaldusisiku päringule vastanud. Usaldusisik märgib, et võlgnik on juba viimased 2 aastat tasunud makseid uute laenude arvelt ja sellega lükanud edasi laenude sissenõutavaks muutumist, kuid seetõttu on ka laenukohustused kogu aeg suurenenud. Aruande esitamise ajal ei olnud veel võlgniku kohustused muutunud sissenõutavaks, kuid seoses vahendite puudumisega on kohe sissenõutavaks muutumas. Võlgniku võetud laenudel ei ole kaaslaenajaid, käendajaid ega muid tagatise andjaid. Võlgnikule ei ole kuulunud viimase kolme aasta jooksul ega kuulu ka praegu kinnisasju, sõidukeid, äriühingute osalusi ja relvi ega muud registervara. Varasemalt, ajavahemikul 11.12.2019 -01.07.2020 oli võlgniku nimele registreeritud sõiduauto Seat Altea (registrimärk XXX), praegu on võlgnik elukaaslase nimele registreeritud sõiduauto Peugeot 308 (XXX, 2017vl) kasutaja. Koduse majapidamise esemetest ja tehnikavahenditest kuuluvad võlgnikule tema enda ja mõlema lapse telefonid ning lastele ostetud sülearvuti, lisaks teler, kohvimasin, tolmuimeja ja lastevoodi. Järelmaksuga on praegu soetatud: kaks telefoni, teler, tõukeratas ja kõlar (igakuiste osamaksete summa ca 82 eurot). Võlgniku valduses ei ole teistele isikutele kuuluvat vara. Teiste isikute käes ei ole M. U.-le kuuluvat vara. Eraisikute ees kohustused puuduvad ja pole ka eraisikutele ise 3 aasta jooksul laene andnud. Tal ei ole teadaolevalt pooleliolevaid kohtuasju. Praegusel ajal koosneb M. U. sissetulek töötasust (AS-is XXX) summas ca 1100 eurot ja peretoetusest 160 eurot, mis laekuvad tema Swedbank AS-i kontole. Võlgnikul on kontod LHVs ja Swedbankis. Välispankades kontosid ei ole. Ta on seotud laste kontodega. Maksejõuetusavalduses on võlgnik oma tuludena näidanud keskmiselt 1260 eurot/kuus ja
2-24-18594 kuludena 435 eurot/kuus. Tulude-kulude vahe on läinud laenumakseteks. Tegelikult on perekonna igakuised kulud ca 1000 eurot ja puudujääva osa (ca 500-600 eurot) tasub elukaaslane. Võlgnik elab elukaaslase ja kahe lapsega alates 2014. aastast praeguses elukohas XXX. Tegemist on üürikorteriga, mille eest tasub pere üüri 280 eurot ja kommunaalkulusid, kokku igakuine kulu kokku keskmiselt 420 eurot/kuus. Elamispinnaga seotult võlgnevusi ei ole. Elukaaslane ja laste isa S. V., kes tegeleb ehitusega, maksab korteriga seotud kulud, samuti panustab toidukuludele ja lastega seotud kuludele. Elukaaslasel on ka laenud ja teadaolevalt ka makseraskused. M. U.-l oli pensioni II sammas, kuid ta võttis selle välja 03. septembril 2021, summa oli 3085,77 eurot ja selle eest tasuti mõned laenud ning kulus ka laste peale ja olmekuludeks. Praegu võlgniku nimele registervara registreeritud ei ole. Võlgniku suhtes täitetoimikuid avatud ei ole. Rahvastikuregistri andmetel on võlgnik vallaline ja tal on kaks alaealist last (12-aastane ja 17aastane). Viimase 3 aasta kontoväljavõtete alusel on usaldusisik tuvastanud, et: novembris 2022 oli võlgniku sissetulekuks töötasu ja peretoetus kokku 1273 eurot, millest maksis laenumakseid kokku 872 eurot (68% sissetulekust) ja igapäevasteks kuludeks jäi 401 eurot. Novembris 2023 maksis võlgnik 1176 eurosest sissetulekust laenumakseid 909 eurot (77% sissetulekutest) ning novembris 2024 saadud 1057 eurosest sissetulekust juba 1004 eurot (st 95% laekumistest), kuludeks jäi vaid 53 eurot. Võlgnik võttis samal ajal juurde uusi laene, et tasuda eelmisi laene ja jooksvaid kulusid. Veel 2024.a novembris võttis võlgnik juurde laene kokku 1650 eurot, millest tasus booking.com portaalile 349,87 eurot ja ülejäänud 1300 eurot igapäevasteks kuludeks.
4.Usaldusisiku hinnangul tuleb välja kuulutada M. U. pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus. Käesoleval ajal ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku kuulutada välja M. U. pankrot; nimetada pankrotihaldur (oma nõusoleku selleks on A. Õnnik andnud); kohustada M. U.-d vandega kinnitama, et esitatud andmed vara ja võlgade kohta on talle teadaolevalt õiged; algatada M. U. kohustustest vabastamise menetlus.
5.Usaldusisik taotleb kinnitada usaldusisiku tasuks 13,5 töötunni eest 1166 eurot, millele lisandub käibemaks 256,22 eurot. Sellest 1056,52 eurot (866 eurot + lisanduv käibemaks 190,52 eurot) taotleb haldur hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja 300 eurot + käibemaks 66 eurot mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt.
6.FiMS § 18 lg 1 näeb ette, et kohus peab võlgniku ja usaldusisikuga arutama võlgnevuse tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Võlgnik taotles avalduse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus 11. detsembri 2024 määruses selgitas, et kohus vajadusel määrab avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi, kui usaldusisiku aruandest ilmnevad asjaolud, mida tuleb võlgnikuga suuliselt arutada (näiteks kui usaldusisiku hinnangul oleks võlgniku makseraskused ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlusega, esinevad maksejõuetusavalduse rahuldamata jätmise alused vms). Selliseid asjaolusid usaldusisiku aruandest ei ilmne ning kohus leiab, et maksejõuetusavaldus on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses, nagu võlgnik on taotlenud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 4 lg 1 kohaselt
2-24-18594 maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. FiMS § 2 järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
8.Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku üle 32 000 eurot, millest detsembris 2024 oli sissenõutavaks muutunud nõuded 1000 euro ulatuses ning ülejäänud nõuded on sissenõutavaks muutumas lähiajal. Samal ajal võlgniku regulaarne töötasu jääb alla 1200 euro. Võlgniku igakuised kohustused on sissetulekuga sama suured või ületavad seda, võlgnikul ei ole mingit muud vara, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgniku sissetulekust kõikide kohustuste täitmiseks ei piisa.
9.Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgnikul on välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
10.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et M. U. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on maksevõimet ületavate laenude võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes. Võlgnik oli maksejõuetu ilmselt vähemalt 2022. aasta lõpuks, kui tema igakuised laenumaksed ületasid tema maksevõimet ning ta täitis laenukohustusi uute laenude võtmisega.
11.M. U. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab M. U. pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45 sätestatule.
12.Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).
13.Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
14.PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude
2-24-18594 kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks.
15.M. U. usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema nimetamiseks pankrotihalduriks. Andrus Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on vajaliku kogemusega, usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni pankrotimenetluse lõpuni. Võlgnikul ei ole vastuväiteid Andrus Õnniku pankrotihalduriks nimetamisele.
16.FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. FiMS § 46 lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.
17.Kohus selgitab võlgnikule järgmist. Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44). Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2). Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
18.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
19.FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud
2-24-18594 pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud.
20.FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 1 1 sätestatust. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2024 määruse nr 87 § 1 kohaselt on alates 01. jaanuarist 2025 kuupalga alammäär 886 eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on 177,20 eurot.
21.Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. M. U. pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 13,5 tundi, arvestusega 130 eurot/tunnis oleks usaldusisiku tasu 1755 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Kuna menetluses puuduvad vahendid usaldusisiku tasu maksmiseks ning arvestades võlgniku väikest sissetulekut, siis taotleb usaldusisik tasu väiksemas summas, s.o 1166 eurot (lisandub käibemaks) ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest.
22.Usaldusisik palub hüvitada usaldusisiku tasu summas 1056,52 eurot (sh käibemaks 190,52 eurot) menetlusabi korras riigi vahenditest, arvestades PankrS § 23 lg 4 ja 51 viidatud määruses sätestatud piirmäära. Ülejäänud 366 eurot (300 eurot + käibemaks 66 eurot) palub usaldusisik välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
23.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 130 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.
2-24-18594 Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1166 eurot, millele lisandub 256,22 eurot käibemaksu (22%).
24.FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu maksmiseks. Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.
25.PankrS § 23 lg 51 kohaselt riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Justiitsministri 01. veebruari 2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 näeb ette, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. 13,5 tunni (s.o 27 pooltunni) eest tasu menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korral oleks tasu suurus seega 891 eurot (=27 x 33), millele lisandub käibemaks. Selle tunnitasu järgi arvutatav tasu ületab alates 1. jaanuarist 2025 kehtivat kuutasu alammäära (886 eurot). Usaldusisik taotleb võlgnikule anda menetlusabi sellest piirmäärast väiksemas ulatuses, 866 euro ja lisanduva käibemaksu ulatuses.
26.Kohus leiab, et M. U.-le menetlusabi andmine on põhjendatud. Võlgnikul ei ole vara ega piisavat sissetulekut võlausaldajate nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks. Pankrot tuleb välja kuulutada, kuna võlgnik taotleb kohustusest vabastamise menetluse algatamist. Pankrotimenetluses on võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vähene. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist võlgniku pankrotimenetlusele.
27.Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi taotletud ulatuses, 1056,52 eurot (866 eurot + käibemaks), mida võlgnik TsMS § 182 lg 2 kohaselt ei pea riigile tagasi maksma. Usaldusisiku tasust ülejäänud 366 eurot (sisaldab käibemaksu) mõistab kohus välja võlgnikult. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.