Avaliku rahu vastased süüteod › Avaliku võimu teostamise vastased süüteod

Kriminaalasi nr 1-14-1429

Kriminaalasi nr 1-14-1429 Edasikaebamise kord Apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega (KrMS § 318 lg 3 p 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud kohtu kaudu. Apellatsioon esitatakse kirjalikult 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Apellatsioon jäetakse läbivaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsiooni tähtaeg on mööda lastud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajja 10 päeva jooksul kohtuotsuse kuulutamisest.

Süüdistus J.M süüdistatakse selles, et tema 12.02.2014.a kella 17:25 paiku Saare maakonnas Kuressaare linnas Raekoja tn 10 asuvas kaupluses Rae Konsum ähvardas noaga teenistusülesandeid täitvat avalikku korda kaitsvat muud isikut, Securitas Eesti AS turvatöötajat H k . J.M liikus nuga paremas käes H k suunas ning ütles, et ta lööb need maha, kes talle ligi tulevad. Oma sellise tegevusega, mis seisnes avalikku korda kaitsva muu isiku tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamises, pani J.M toime KarS § 274 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokuröri poolt kohtus J.M’ le nõutud karistus: KarS § 274 lg1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks vangistust kuus (6) kuud. KarS § 68 alusel J.M poolt eelvangistuses viibitud aeg 13.02.2014.a. kuni 14.02.2014.a., so. 2 päeva arvata karistusaja hulka. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on seega vangistus viis (5) kuud kakskümmend kaheksa (28) päeva. KarS § 74 alusel jätta vangistus kohaldamata tingimisi katseajaga 18 kuud ühes KarS § 75 lg. 1 sätestatud käitumiskontrollile allutamisega. KarS § 75 lg 1 alusel kohustada katseajal järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Mõistetud vangistust ei pöörata täielikult või osaliselt täitmisele, kui ta ei pane kohtu poolt määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ning kohustusi.

Kriminaalasi nr 1-14-1429 Süüdistatav J.M andis kohtus ütlusi, et saab kokkuleppest aru ja nõustub Sõlmitud kokkuleppega. Kokkuleppe sõlmimisel väljendas oma tõelist tahet. Karistuse iseloom ja olemus on arusaadavad. Kiirmenetlusega nõus. Palub määrata menetluskulu tasumise ositi ja arvestades tema materiaalset olukorda (saab sot.abi toetust) vabastada teda osaliselt menetluskulu tasumisest riigituludesse. Prokurör ja kaitsja jäid kohtus kokkuleppe juurde. Kaitsja toetab oma kaitsealuse taotlust menetluskuludes tasumisest osaliseks vabastamiseks. Prokuröril süüdistatava J.M menetluskulude tasumisest osalisele vabastamisele vastuväited puudusid. Kohus leidis, et kokkuleppe sõlmimisel on järgitud seadusesätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 239 lg 2 esinevaid kokkuleppemenetlust välistavaid asjaolusid ei esine. Kokkulepitud karistus on kooskõlas KarS § 56 sätestatuga. Kohus arvestab kokkuleppe kinnitamisel asjaoluga, et J.M on oma süüd tunnistanud ja kahetsenud toimepandut. J.M karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendavateks asjaoludeks on süü puhtsüdamlik kahetsus. Kokkuleppemenetluse kohaldamiseks on oma nõusoleku andnud ka kannatanu. Tsiviilhagi ei ole esitatud. Kokkulepe on sõlmitud süüdistatava J.M vabal tahtel ja on talle arusaadav. J.M on varem kriminaalkorras karistamata isik. KarS § 274 lg1 järgi on võimalik süüdistatavale mõista karistuseks rahalist karistust või vangistust kuni viis (5) aastat. Kohus eeltoodut arvestades peab põhjendatuks J.M suhtes ka KarS §-de 74,75 sätete kohaldamise. Kokkulepe sõlmiti kaitsja juuresolekul. Eeltoodu annab alust kohtul kokkuleppe kinnitamiseks. Tsiviilhagi - puudub Asitõendiks on tunnistatud J.M-ilt ära võetud pussnuga Columbia, mis on pakendatud (Pakend nr1) ja asub PPA Lääne piirkonna Kuressaare politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis. Nuga , kui kuriteo toimepanemise vahend tuleb hävitada. Tõkend – ei ole kohaldatud. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud käesolevas kriminaalasjas on alljärgnevad: - Sundraha. Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha mille suuruseks KrMS § 175 lg1 p9, 179 kohaselt on II raskusastme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palgaalammäära. Palga alammääraks on alates 01.01.2014.a. 355.00 eurot ning seega on sundraha suuruseks 1,5x355 eurot = 532,50 EUR-i. KrMS § 2565 lg2 kohaselt süüdimõistvata kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus käesoleva seadustiku § 179 lg1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kohus peab põhjendatuks vähendada sundraha suurust poole võrra, so. 266,25 euroni. KrMS 180 lg1 alusel kuulub süüdimõistva kohtuotsuse korral sundraha väljamõistmisele süüdistatavalt riigituludesse. KrMS § 180 lg3 alusel määrab kohus sundraha tasumisele ositi 12 kuu peale. - Määratud kaitsjale makstud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 4 menetluskulu mis KrMS § 180 lg1 alusel kuuluks väljamõistmisele süüdistatavalt. Kohus KrMS § 180 lg3 alusel peab põhjendatuks J.M vabastada menetluskulu- arvestatud kaitsjatasu tasumisest riigituludesse. J.M on varem kriminaalkorras karistamata, ta on tasunud väärtegude eest määratud rahatrahve, ta on oma süüd tunnistanud ja väljendanud kahetsust toimepandu üle ning seega saab tema resotsialiseerumisväljavaateid hinnata heaks. J.M on pikemat aega töötu, ja tema ainukeseks rahaliseks sissetulekuks on sot.abi toetus. Seega on ilmne, et kõigi menetluskulude tasumine käib temale üle jõu. Kristel Pedassaar Kohtunik

Kriminaalasi nr 1-14-1429

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.